NordenBladet – Enne kui otsustate, mis tüüpi reisile minna, on oluline teada, milline reisija te hingelt olete. Mõnele inimesele meeldib mõte rännata läbi karmi maastiku, kus on vaid hädavajalikud asjad, samas kui teised eelistavad kasutada kõiki saadaval olevaid mugavusi. Niisiis, vastake neile küsimustele, et teada saada, kas olete hingelt mugavusreisija või seljakotirändur.
Mis tüüpi majutust eelistate?
A. Viie tärni hotellid kõigi mugavustega.
B. Hostelid või telkimine vabas õhus.
Kui valisite A, olete tõenäoliselt mugavusreisija, kellele meeldib end luksuslike majutuskohtadega hellitada. Kui valisite B, olete tõenäoliselt seljakotirändur, kes ei kohku metsiku looduse ning seikluste ees.
Kuidas teile reisida meeldib?
A. Eratransport või organiseeritud ekskursioonid.
B. Ühistransport või autostop.
Kui valisite A, olete tõenäoliselt mugav reisija, kellele meeldib, et tema eest hoolitsetakse ning kantakse hoolt kõigi üksikasjade eest. Kui valisite B, olete tõenäoliselt seljakotirändur, kes naudib omaette uurimist ja avastusi.
Mida te tavalikselt reisile kaasa pakite?
V. Kõik, mida vajate, ja rohkemgi veel, igaks juhuks.
B. Ainult esmavajalik, et oleks lihtne ja kerge reisida.
Kui valisite A, olete tõenäoliselt mugav reisija, kes soovib olla valmis igaks olukorraks. Kui valisite B, olete tõenäoliselt seljakotirändur, kes ei taha, et mittevajalikud esemed teda koormaks.
Mida teile reisi ajal teha meeldib?
A. Lõõgastuda basseini ääres või rannas ja nautida SPA-hooldusi.
B. Avastada kohalikku kultuuri ja ekselda tundmatutes kohtades.
Kui valisite A, olete tõenäoliselt mugavusreisija, kellele meeldib reisil puhata ja lõõgastuda. Kui valisite B, olete tõenäoliselt seljakotirändur, kes otsib uusi kogemusi ja seiklusi.
Kuidas te oma marsruuti planeerite?
A. All included reisiplaan, kus midagi ei jää juhuse hooleks.
B. Ei tea veel, vaatame… , spontaansusele peab ka ruumi jätma.
Kui valisite A, olete tõenäoliselt mugav reisija, kes soovib, et kõik oleks eelnevalt organiseeritud ja planeeritud. Kui valisite B, olete tõenäoliselt seljakotirändur, kes naudib üllatusi ja vabadust.
Niisiis, kas olete hingelt mugavusreisija või seljakotirändur? Pole õiget ega valet vastust ning on täiesti okei olla üks või teine. Kõik sõltub isiklikest eelistustest ja sellest, mis teid õnnelikuks teeb. Kui olete oma reisistiili välja mõelnud, saate oma järgmise seikluse vastavalt planeerida ja mõnusalt puhkust veeta.
NordenBladet — 28. märtsil 2023 sõlmisid AS Merko Ehitus kontserni kuuluv UAB Merko Statyba ning E energija kontserni kuuluv UAB Vėjas LT lepingu 16 tuulikualuse, elektrikaabelduse ja teede rajamiseks Leedus, Kelmė rajoonis asuvas tuulepargis.
Lepingu maksumus ületab 30 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Tööde valmimise tähtaeg on 2025. aasta teises kvartalis.
UAB Merko Statyba (merko.lt) on Leedu ehitusettevõte, mis teostab üld- ja elamuehituse töid.
Lisainfo:
UAB Merko Statyba ehitusdirektor Jaanus Rästas, tel: +370 6875 0680.
Urmas Somelar
Finantsüksuse juht
AS Merko Ehitus
Telefon: +372 650 1250
E-post: urmas.somelar@merko.ee
AS Merko Ehitus (group.merko.ee) kontserni ettevõtted arendavad kinnisvara ning ehitavad hooneid ja infrastruktuuri. Loome paremat elukeskkonda ja ehitame tulevikku. Tegutseme Eestis, Lätis, Leedus ja Norras. 2022. aasta lõpu seisuga andis kontsern tööd 661 inimesele ning ettevõtte 2022. aasta müügitulu oli 410 miljonit eurot.
NordenBladet – Jätkan sealt, kus viimane blogi pooleli jäi, ehk 15. veebruarist. Kui tegu oleks videoblogiga, siis siia sobiks alustuseks ilusti kohe üks muusikaline vahepala – Eesti rahvalaulu viisijupike: “Aeg läheb aga õnn ei kao”.. hahaa 😀
15. veebruar 2023 käisime Allaniga Paolo Genovese näidendit „Võõrad“ vaatamas
Käisin esimest korda Draamateatri viienda korruse saalis, kus lava on keskel ja teatripublik kahel pool. Teatritükk oli võrratu ja näitlejad tasemel (Mait Malmsten, Britta Soll, Jüri Tiidus, Marta Laan, Markus Luik, Harriet Toompere, Tiit Sukk, Amanda Hermiine Künnapas). Väga tore õhtu oli! Kusjuures meeldis ka see, et etendus oli vaheajata! Mulle väga meeldib, kui vaheaega pole, sest mul on miskipärast alati sellest poolest tunnist kahju, mis tihti etenduste vahele jääb.
22. veebruar – nagu ikka meie majas pidupäev. Mulle meeldivad sellised enda loodud “meie asjad” ja “meie traditsioonid”, sest see suurendab ühtekuuluvustunnet ning kasvatab õnne! Eile just vaatasin režissöör Peter Chelsomi tehtud filmi “Hectori õnneotsingud”, mis põhineb Francois Lelordi bestselleril ning mille peaosa, ekstsentrilist Londoni psühhiaatrit, mängib Simon Pegg. Selle filmi moto on, et õnnelik olla on kohustus! Seda tasub endale korrata – ÕNNELIK OLLA ON KOHUSTUS!!! 🙂
Allan tõi mulle roose ja tulpe ning mina tegin Bruschettaga wrappe ja vahukooretorti. Poe Bruschetta osutus nii heaks, et ma tegin koostisosadest pildi, et ise saaks kodus teinekord retsepti järgi teha:
23. veebruaril käisid meil Inge Pitsner ja Einar Ellermaa külas. Jeerum kui tore neid oli üle saja aasta näha! Kuna tegu ajakirjanike, kirjanike ja kirjastajatega, siis juttu jätkus pikemaks. Sain kingituseks ka nende kirjutatud raamatu “Baruto“, mis räägib Kaido Höövelsoni teekonnast Jaapani tippsumomaadlejaks. Lugesin selle järgmisel päeval ühe hingetõmbega läbi – väga põnev ja läbi ning lõhki inspireeriv. Mitu korda tuli lugedes pisar silma ning hakkasin Kaidot lausa armastama seda raamatut lugedes. Soovitan!
Raamat lõppes eriti ilusa mõttega:
“Elan oma järgneva elu nii, et selles elus saab minust yokozuna!”
Mis siis veel veebruari teisest poolest võiks välja tuua? Palju on olnud lugemist, internetis surfamist (otsin meile Hispaaniasse kinnisvara) ja filmide vaatamist. Alustasin NordenBladet.com uue disaini ehitamist ning planeerisin vannitoa remonti. Palju olen ka õmmelnud ning 24. veebruaril sai mul täis 1 aasta aktiivset treidimist ning börsiaktsiate jälgimist.
Õmblemine – sain kätte Aliexpressist tellitud niidid, paelad, kangad, aplikatsioonid jne… No neid nüüd jagub mitmeks eluks! Ütleme nii, et läksin hoogu. Aga, mida rohkem on materjale, seda loovam saab käsitööd tehes olla ning see on super fun!
Näiteks meeldib mulle lisada olemasolevatele asjadele detaile.. sellele pluusile lisasin valged satsid…
Siis tuunisin lihtsat ühevärvilist kodukleiti, mis meenutas algselt pigem pikka alussärki. Lisasin lapitehnikas tehtud volange, pitse ja satse ning tulemuseks väga ilus kleit! Kannen seda nüüd peaaegu iga päev, nii meeldib! Piltidel on modelliks Ivanka aga kuna tema on nii kõhn, siis ei tule kleidi tegelik aura välja.. selleks on vaja küpset naiselikku volüümi 😀 hahaaa…
Investeerimisest ja börsist. Nojah, kust nüüd siis alustada … hahaaaa…
Viimane aasta börsil on olnud keeruline aga ka väga põnev. Olen võtnud vastu korralikke kaotusi…
… ikka stiilis ostes oma meelest põhjast aga tegelikult kallilt ja müües odavalt (kasutades veel kahekordset võimendust) – nii rikkaks ei saa. Saab ka sellest eksisteerivast sularahast lahti, mida õhinaga veel “põhjadesse” ei investeerinud, saab kahjudega positsioonide vähendamist ja/või likvideerimist, saab mõttetult tiksuvaid intresse ehk kokkuvõttvalt.. saab põhjalikult põske (kasutades siinkohal eduka investorist naabrimehe Jaak Roosaare blogis läbikukkumisi kirjeldavat kõnepruuki). Lükkasin 50% kahjuga maha ka kogu oma krüpto portfelli.
Meenub Kristjan Liivamägi poolt Äripäeva raadiole antud intervjuu, kus ta rääkis oma investori-karjääri algusaastatest. See oli jutkui leht minu investeerimispäevikust. Hahaaa, kõik samad ämbrid on läbi kolistatud, kahjuks korduvalt, sest esimesest korrast mina veel ei õppinud.
Mis olid minu põhilised vead? 1. Ma ei kasutanud stoppi. Näiteks hellitasin üle poole aasta käes oma ligi 180.- euro pealt ostetud COIN-i aktsiaid kuni lõpuks 50 pealt maha müüsin. Tule taevas appi. 2. Olin mõne koha pealt halvasti informeeritud. Näiteks ei teadnud ma, et LHV-s kaob aktsial tagatis, kui selle väärtus langeb alla 3.- euro. Minu puhul Uniperi näide: ostsin möödunud aastal aktsiaid 5 euroga, hellitasin taas käes ning ühel hetkel kukkus hind 2.85-le.
Mida õppisin?
1. Kuna “kooliraha” sai korralikult makstud, siis kindlasti tegi see aasta börsil mind konservatiivsemaks ja rahulikumaks.
2. Lisaks päevatreidimisele vaatan ka pikaajaliste dividendiaktsiate poole.
3. Sain enda jaoks kinnitust, et börsid on huvitavad ja pakuvad mulle pinget. Arvestades kõike eelnevat olen oma portfelli päevaseisuga siiski rahul. Treidimist karuturul teha on raske, mina sellega edukalt hakkama ei saa (veel) aga päevakauplemine mulle muidu meeldib. Lühikeseks müümist ma veel kordagi teinud pole, ei oska, aga sellises turuolukorras peaks see esimene super-oskus olema.. Hahaa.. Üleüldse pole optsioonidega tegelenud, sest ei oma nendest veel täielikku arusaama. Samas treidimine õnnestub mul alati, aga mille vastu ma eksin on STOP ORDER. Helena-Reet, kasuta stopp orderit! 😀
NordenBladet —Kommunikatsioonispetsialisti peamised ülesanded on Riigikohtu sisekommunikatsiooni edendamine ja organisatsioonikultuuri kujundamine ning sise- ja välissündmuste korraldamine.
Riigikohtus ootab Sind põnev ja mitmekesine töö Eesti kõrgeima kohtu professionaalses ja meeldivas kollektiivis, konkurentsivõimeline tasu, head väljavaateid erialaseks ja isiklikuks arenguks, 35-päevane põhipuhkus ning väga head töötingimused Tartu kesklinnas.
Teenistuskoht on tähtajaline, ajutiselt äraoleva teenistuja asendamiseks. Tööleasumise aeg on hiljemalt 10. juulil 2023.
Kandideerimisavaldust koos elulookirjelduse ja motivatsioonikirjaga, milles tutvustad ennast ja oma seniseid tegemisi, ootame 23. aprilliks aadressile info@riigikohus.ee.
Lisainfo telefonil 7309065 ja e-aadressil Ave.Hussar@riigikohus.ee.
NordenBladet — Helsingi ja Uusimaa ravipiirkond HUS leiab, et lapspatsientide suunamine Taani südameoperatsioonile leevendab järjekordi. Esimesed kirjad lapspatsientidele ja nende peredele saadetakse järgmisel nädalal. HUS hakkab südameoperatsiooni ootavaid lapspatsiente suunama Taani, et lühendada operatsioonide järjekordi, vahendab MTV.
Esimesed kirjad lastepatsientidele ja nende peredele saadetakse järgmisel nädalal, ütles HUS-i laste ja noorukite haiguste osakonna juhataja Jari Petäjä.
Küsime valmisoleku kohta seda võimalust kasutada. See ei ole väga suur patsientide hulk, saadame ehk 20-30 kirja, lisas Petäjä.
Taani operatsioonile mineku võimalust pakutakse lapspatsientidele, kellel on südamerike või haigus, mis vajab kirurgilist ravi, kuid ei ole koheselt eluohtlik. Näitena toob Petäjä südamekodade vaheseina ava operatsiooni ootavad lapsed.
Järjekordade põhjuseks on laste intensiivravi õdede nappus.
Olukord HUS-i laste intensiivravis on olnud kriitiline alates eelmise aasta sügisest ning ebaseaduslikult pikad järjekorrad pole kadunud.
Petäjäl on kahju, et Soome peab laste südameoperatsioonide järjekordade kaotamiseks lootma teiste riikide abile.
Mul on olukorra pärast väga kahju. Ma ei oska tegelikult midagi muud öelda. Tegelikult on ainus põhjus laste intensiivravi õdede vähesus, ütles ta.
HUS-ile oleks kohe vaja 20 uut laste intensiivravi õde, kuid neid pole suudetud värvata. Samas on HUS kaotanud õdesid, kui nad töökohta vahetasid.
Petäjä sõnul ei saa olukorras süüdistada töötajaid. Intensiivravi õdede puudus on rahvusvaheline nähtus. Teisest küljest on tegemist HUS-i töötajatega, seega tuleb muidugi peeglisse vaadata ja ka mõelda, mida HUS saaks paremini teha, et õed tahaksid seda tööd teha.
Taani suunduvatele patsientidele on ravi praktiliselt tasuta. Vastavalt EL-i piiriülesele tervishoiule hüvitab Kela ravi- ja reisikulud nii, et patsiendid peavad maksma ligikaudu sama palju, kui HUS-i operatsioon maksma läheks.
Samuti ei pea HUS Taanis teenuse eest maksma.
Patsiendid suunatakse soovi korral Taani ning koostatakse avaldused ja aruanded, et patsiendid vastavad kõikidele hüvitamise kriteeriumidele. Petäjä loodab, et vähemalt osa patsientidest ja nende peredest haaravad võimalusest kinni.
Ma usun küll, ütles ta. Ootamine on valus ja me ei näe eriti suurt draamat ega riske selles, et meie suurepärased Põhjamaade partnerhaiglad patsiente ravivad.
Taanis teeb operatsioonid Kopenhaageni ülikooli haigla südamekirurgia üksus. Seal saavad Soome patsiendid ravile praktiliselt kohe.
Asjade korraldamiseks kulub ilmselt 2-3 nädalat, aga see aeg läheb väga kiiresti. Kusagil pole ülepakkumist, kuid teame, et üksiku patsiendi puhul saab operatsiooniga alustada kohe, kui patsient või perekond on seda otsustanud, lisas Petäjä. Tema sõnul leevendab HUS järjekorra olukorda koostöö Kopenhaageni haiglaga.
Sellepärast me siit alustasime. Kui muudame südameoperatsioonide järjekorda lühemaks, on meil intensiivravi nõudluse tippaegadel rohkem paindlikkust. Kuid eelkõige muudab see nende üksikute patsientide olukorra lihtsamaks, rääkis Petäjä.
Pere- ja põhipereteenuste minister Krista Kiuru kirjeldab HUS-i laste intensiivravi olukorda keerulisena.
Jaanuaris vihjas Kiuru laste intensiivravi lisarahastamisele HUS-is. Valitsus andis jaanuarikuu lisaeelarves hoolekandepiirkondadele ja HUS-ile lisaraha 500 miljonit, kuid sihtotstarbelist raha ei saanud laste intensiivravile eraldada, sest see on seadusega ette nähtud ülesanne.
Nüüd toetab riik HUS-i miljoni euro suuruse riigitoetusega.
Valitsus on toetanud hoolekandepiirkondi ja HUS-i gruppi eraldi lisarahaga, mida HUS saaks eraldada olukorra parandamiseks. Kuna seda ei juhtu, on Sotsiaal- ja terviseministeerium otsustanud eriti keerulises olukorras erandkorras HUS-i toetada, kommenteeris Kiuru e-posti teel.
Lisaks on ministeerium pakkunud järgmisteks aastateks välja üldisema eelarvelise rahastamise muuhulgas laste intensiivravi kallinemise tõttu. HUS-i hinnangul on pikemas perspektiivis laste intensiivravi lisarahastuse vajadus ligikaudu 5 miljonit eurot aastas.
