NordenBladet — AS Tallinna Vesi parandab 31.03.2023 avaldatud börsiteadet „AS Tallinna Vesi nõukogu kinnitas 2022. aasta majandustulemused“ muutes teises lõigus aastaarvu.
AS Tallinna Vesi nõukogu kinnitas 2022. aasta auditeeritud majandustulemused. Finantstulemused ei ole võrreldes 27. jaanuaril 2023 avaldatud auditeerimata tulemustega muutunud.
Ettevõtte 2022. aasta müügitulu oli 54,56 miljonit eurot, suurenedes võrreldes 2021. aastaga 2,4%, ehk 1,26 miljonit eurot, tulenevalt alates 1.10.2022 uue tariifi rakendamisest. Veeteenuste müügist saadud tulu suurenes 8,5%, ulatudes 48,89 miljoni euroni. Ehitusteenuste müügitulu oli 4,81 miljonit eurot, vähenedes võrreldes eelmise aastaga 34,4%.
Möödunud aasta ärikasum ulatus 11,32 miljoni euroni, kahanedes võrreldes 2021. aastaga 39,7% ehk 7,46 miljonit eurot. Muutus oli peamiselt tingitud kõrgematest tootmise muutuvkuludest, mille põhjustasid olulise hinnatõusu teinud elektri- ja kemikaalikulud. 2022. aasta puhaskasum moodustas 8,41 miljonit eurot, kahanedes võrreldes 2021. aastaga 48,0% ehk 7,76 miljonit eurot.
2022. aasta auditeeritud majandusaasta aruanne on lisatud teatele manusena ning leitav ka meie kodulehelt.
Maria Tiidus
AS Tallinna Vesi
Kommunikatsioonijuht
(+372) 62 62 271
maria.tiidus@tvesi.ee
NordenBladet —Kahekümnendat korda toimunud Scoutspataljoni taasloomise aastapäevale pühendatud Scoutsrännakul asus 30 kilomeetri pikkust teekonda läbima 1441 osalejat, mis on suurim osalejate arv ürituse ajaloos.
„Tänane üritus sümboliseerib kõikide jõustruktuuride ühtekuuluvust ning meie rännakul on osalemas politsei- ja piirivalveameti, päästeameti, vanglateenistuse, kaitseväe, Kaitseliidu ning maksu- ja tolliameti esindajad. Lisaks ka meie liitlased lahingugrupist ning kõik huvilised tsiviilist, kes Scoutsrännaku läbida soovivad,“ ütles Scoutspataljoni ülem kolonelleitnant Raudsik. Ta lisas, et juba ürituse loomisest on Scoutsrännaku üks oluline osa olnud inimeste omavaheline lõimumine ja teine oluline osa sport.
30 kilomeetrine rännak looduses annab osalejatele võimaluse omavahel suhelda ja inimesi paremini tundma õppida, kuid nende seast, kes soovivad end rajal sportlikust huvist proovile panna, selgitatakse välja parimad individuaalse ja meeskondliku soorituse osas.
Vorm 1 (teenistusrelv ja 10 kg seljakott) kandjatest jõudis esimesena finišisse ning püstitas uue rajarekordi politsei- ja piirivalveameti esindaja Steven Rehelem, kes läbis 30 kilomeetrit ajaga 2 tundi ja 36 minutit. Rehelem tegeleb tervisespordiga palju ning Scoutsrännakuks ta eraldi ei treeninud. „Liigun palju koeraga ning harrastan ka jooksmist. Hetkel on mul veel eelmise aasta maraton vundamendina all ning eks see hea tulemus selle põhjal ka tuli. Võitu ma otseselt püüdma ei tulnud, kuid eesmärk oli enda eelmise aasta tulemus üle joosta, mis mul ka kenasti õnnestus,“ ütles Rehelem.
Teise koha saavutas Indrek Roos ajaga 2:46 ja kolmanda koha pälvis Josemir Dos Santos ajaga 2:47.
Vormi ja teenistusrelva kandvatest naistest jäid esimest ja teist kohta jagama Maria Reinstein ning Anet Sirvel, mõlema aeg 3:42. Kolmanda koha saavutas Egle Villik ajaga 3:43.
Lisaks individuaalarvestusele selgusid Scoutsrännakul ka kaitseväe parimad võistkondlikus rännakus. Esimese koha võitis küberväejuhatuse ning diviisi staabi- ja sidepataljoni ühisvõistkond. Teise koha saavutas Vahipataljon ning kolmanda koha Scoutspataljoni võistkond.
2023. aasta Scoutsrännak pühendati Scoutspataljoni taasloomise 22. aastapäevale. Pärast edukat tegutsemist Vabadussõjas ja sellele järgnenud perioodil saadeti Scoutspataljon Nõukogude võimu poolt laiali. 61 aastat pärast pataljoni likvideerimist taasloodi Scoutspataljon toonase Balti pataljoni Eesti kontingendi baasil Paldiskis. Taasloomisest alates on pataljon kogunud kogemusi erinevatel välisoperatsioonidel ning panustanud väljaõppel pidevasse arengusse.
Scoutsrännaku algatajaks võib lugeda kapten Urmas Abelit, kes 20 aastat tagasi oli staabi- ja tagalakompanii veebel. Tema idee oli luua sarnane üritus taanlaste Dancon March’iga, kus inimesed saavad ühiselt looduses jalutada ning omavahel suhelda. Tänavune Scoutsrännak kulges läbi kaitseväe keskpolügooni mitmekesise maastiku ja looduse.
NordenBladet — 2022. aasta oli Admirals Group AS-i jaoks ajaloo edukaim
2022. aasta oli Admiralsi 22 tegevusaasta edukaim. Ettevõte saavutas nii kauplemistegevuse netotulu, puhaskasumi kui aktiivsete klientide rekordi, omandas litsentsid Lõuna-Aafrikas ja Kanadas ning jätkas tugevalt 2030 visiooni strateegilist ellu viimist, et võimaldada finantsvabadust 10 miljonile inimesele.
Admirals Group AS kauplemistegevuse netotulu 69,0 miljonit eurot (2021: 35,7 miljonit eurot)
Admirals Group AS puhaskasum 24,3 miljonit eurot (2021: 0,1 miljonit eurot)
“Globaalse FinTechi kogukonnana on Admirals alati seisnud väärtuste eest, mis ühendavad inimesi ja kultuure kõikjal maailmas. Finantsvabadus on inimkonna üks järgmistest suurtest eesmärkidest ning usume, et see peaks olema kättesaadav kõigile ja kõikjal. Meie eesmärk on olla inimese usaldusväärne finantspartner sellel teekonnal,” ütles Admirals Group AS-i tegevjuht Sergei Bogatenkov.
„Admiralsi visioon on olla ülemaailmne teerajaja rahalise kaasatuse vallas, et võimaldada inimestele mugavat ligipääsu taskukohastele ja turvalistele finantstoodetele ning -teenustele nende vajadustele vastava keskkonna kaudu. Selline lähenemine ei kõnele ainult tulevikust, vaid kirjeldab juba olemasoleva strateegia elluviimist globaalse finantskeskusena. Oleme kiired, paindlikud ja julged, millest kõnelevad meie rekordtulemused möödunud aastal,” lisas Bogatenkov.
Admirals Grupi tegevjuhi sõnul laiendas ettevõte oma ülemaailmset kohalolekut Lõuna-Aafrikasse ja Kanadasse ning tänaseks usaldavad ettevõtet kliendid kõigil mandritel. “Oleme loonud tugeva kultuurideülese meeskonna, mis tegutseb 18 erinevas paigas üle maailma. Oleme globaalne, ent kohaliku fookusega ettevõte. Tegutseme selle nimel, et Admirals pakuks praegustele ja tulevastele klientidele parimat kombinatsiooni toodetest ja kliendikogemusest kõigis maailma geograafilistes piirkondades ning kanalites,” tutvustas Bogatenkov.
Üks ettevõtte edu alustest on Admiralsi mobiilirakendus, mis on ainulaadne, turvaline ja kliendisõbralik tööriist laias finantsmaailmas navigeerimiseks 10 erinevas keeles. “Uus käivitatud investeerimis- ja kauplemisplatvorm laob vundamenti tulevikuks. Meie äri toimub pandeemiaeelse ajaga sarnases täismahus. Oleme tugevalt keskendunud IT ja infrastruktuuri arendamisele, tagades, et pidevad investeeringud teadus- ja arendustegevusse võimaldaksid edasist kasvu. Hoiame sammu AI võimaluste lõputu integreerimisega ja masinõppe arenguga, mis võimaldavad uut arengut tehnoloogilises jõudluses. Meie süsteemid toimivad tõrgeteta, turvaliselt ja järgides kõrgeimaid võimalikke standardeid,” ütles Admirals Group AS tegevjuht Sergei Bogatenkov.
“Peame mõtlema keskkonnale, tegudele ja mõjule, mida globaalse ettevõttena loome. Oleme alati rõhutanud, kui oluline on jagada oma edu organisatsioonide ja algatustega, kes vajavad toetust. Pidevalt muutuvas maailmas oleme jätkuvalt pühendunud globaalse FinTechi kogukonna edendamisele,“ märkis tegevjuht.
Konsolideeritud finantsseisundi aruanne
(tuhandetes eurodes)
12/31/2022
12/31/2021
Varad
Raha
12
7
Nõuded krediidiasutustele
55 477
25 373
Nõuded investeerimisühingutele
16 528
20 294
Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande
7 011
9 501
Laenud ja nõuded
4 643
3 348
Varud
48
106
Muud varad
3 162
2 373
Materiaalne põhivara
2 296
2 228
Kasutusõigusega vara
3 160
3 817
Immateriaalne põhivara
5 841
4 835
Varad kokku
98 178
71 882
Kohustused
Finantskohustused õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande
294
637
Võlad ja ettemaksed
6 982
3 291
Edasilükkunud tulumaksukohustus
0
31
Allutatud võlakirjad
4 570
4 559
Rendikohustised
3 435
4 056
Kohustused kokku
15 281
12 574
Omakapital
Aktsiakapital
250
250
Omaaktsiad
-315
-105
Kohustuslik reservkapital
25
25
Realiseerimata kursivahed
-669
23
Jaotamata kasum
83 600
59 099
Emaettevõtte aktsionäridele kuuluv omakapital kokku
82 891
59 292
Mittekontrolliv osalus
6
16
Omakapital kokku
82 897
59 308
Kohustused ja omakapital kokku
98 178
71 882
Konsolideeritud koondkasumiaruanne
(tuhandetes eurodes)
2022
2021
Netotulem klientidega ja likviidsuspakkujatega kaubeldavatelt finantsvaradelt õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande
70 654
37 063
Komisjoni- ja vahendustasu tulu
2 017
2 138
Komisjoni- ja vahendustasu kulu
-3 472
-2 954
Muud kauplemistegevusega seotud tulud
839
196
Muud kauplemistegevusega seotud kulud
-1 062
-732
Kauplemistegevuse netotulu
68 976
35 711
Muud samalaadsed intressitulud
86
185
Intressitulu kasutades efektiivse intressimäära meetodit
201
128
Intressikulu
-444
-426
Muud tulud
2 358
3 428
Muud kulud
-778
-164
Netokahjum valuutakursi muutustest
-846
-301
Kahjumid finantsvaradelt õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande
-490
-357
Tööjõukulud
-12 969
-11 499
Tegevuskulud
-28 846
-24 252
Materiaalse ja immateriaalse põhivara kulum
-2 005
-1 062
Kasutusõigusega vara kulum
-863
-973
Kasum enne tulumaksu
24 380
418
Tulumaks
-99
-269
Aruandeperioodi kasum
24 281
149
Muu koondkasum:
Kirjed, mida võib edaspidi klassifitseerida kasumiaruandesse:
Realiseerimata kursivahed
-692
734
Aruandeperioodi muu koondkasum (-kahjum)
-692
734
Aruandeperioodi koondkasum
23 589
883
Emaettevõtte aktsionäridele kuuluv puhaskasum
24 291
146
Mittekontrollivale osalusele kuuluv puhaskasum
-10
3
Aruandeperioodi puhaskasum
24 281
149
Emaettevõtte aktsionäridele kuuluv koondkasum
23 599
880
Mittekontrollivale osalusele kuuluv koondkasum
-10
3
Aruandeperioodi koondkasum
23 589
883
Tava- ja lahustatud puhaskasum aktsia kohta
9.87
0.06
Admirals Group AS-i aruanded on kättesaadavad aadressil: https://admiralmarketsgroup.com/et/reports-group/
Admiralsist:
Admirals on üks maailma juhtivaid FinTech ettevõtteid, mille peakontor asub Eestis. Admirals on finantskeskus, mis muudab isikliku rahanduse läbipaistvaks, mugavaks ning kättesaadavaks kõigile ja kõikjal, pakkudes võimalust siseneda nii algajal kui kogenud eksperdil globaalsetele finantsturgudele. Täna on Admirals üks Eesti kõige rahvusvahelisemaid ettevõtteid, asudes füüsiliste esindustega 18 riigis üle maailma. Admirals on pühendunud tugeva globaalse meeskonna loomisele maailma uutes piirkondades. Admiralsi pikaajaline missioon on võimaldada aastaks 2030 finantsvabadust 10 miljonile inimesele.
Lisainfo:
Kaia Gil
Admirals Group AS-i kommunikatsioonijuht
kaia.gil@admiralmarkets.com
+372 53 413 764
NordenBladet – Eesti tööstus- ja energeetikaettevõtete CO2 heitkogus kasvas aastaga kokku ligi 23% ehk umbes 1,6 mln tonni. Heitkoguse kasvu vedas elektri tootmine põlevkivist.
Tööstus- ja energeetikaettevõtete heide on võrreldes 2013-2020 kauplemisperioodi algusega siiski märkimisväärselt vähenenud – ligikaudu 7,5 mln tonni CO2 võrra ehk umbes 47%. „Üheksa aasta lõikes on heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kuuluvate Eesti ettevõtete CO2-heide vähenenud pea poole võrra, kuna süsinikuturg on loonud konkurentsieelise väiksema heitkogusega osalistele ja on soodustanud puhtamate tehnoloogiate kasutuselevõttu,“ selgitas Keskkonnaameti peadirektori asetäitja Erik Kosenkranius.
Keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna nõuniku Imre Banyaszi sõnul suurenesid Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kuuluvate sektorite CO2 heitkogused 2022. aastal kogu Euroopa Liidus. “Selle tendentsi taga võib näha Euroopat tabanud energiakriisi ning Venemaa rünnakut Ukraina vastu,” selgitas Banyasz. “Energiakriis ja sõda tõstsid oluliselt maagaasi hinda, mis muutis suurema kasvuhoonegaaside heite mahukusega fossiilsed kütused nagu kivisüsi või põlevkivi elektribörsil konkurentsivõimelisemaks.”
Energiakriis on mõju avaldanud ka lubatud heitkoguse ühikute turuhinnale, kuna energiatootjate nõudlus ühikute järele suurenes. „Kui 2021. aastal oli aasta keskmine CO2 hind 54,1 eurot, siis 2022. aasta keskmine hind oli 79,6 eurot. 2023. aasta alguses oli enampakkumistel ühiku hind ligi 100 eurot ning järelturgudel ületas hind kohati isegi 100 euro piiri“, selgitas Banyasz.
Lisaks suurenenud kasvuhoonegaaside heitele ning seega suurenenud nõudlusele on CO2 hinnale mõju avaldanud ka „Eesmärk 55“ paketi raames tehtud lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi ehk ELi HKSi direktiivi muudatused, mille suhtes Euroopa Parlament, komisjon ja nõukogu 2022. aasta detsembris kokkuleppele jõudsid.
Eestis kuulub CO2 kauplemissüsteemi 43 ettevõtet, nende seas elektri- ja soojusenergia-, põlevkiviõli-, paberi- ja pabermassi-, telliste-, lubja- ja klaasi- ning kergkruusatootjad. Paljudes kaugküttekatlamajades õhku paisatud CO2 kogus isegi vähenes, sest sooja talve tõttu toodeti varasemast vähem.
Kõik Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi (EL HKS) kuuluvad osalised peavad oma heitkogusest aru andma. Vastavalt aruandes esitatud heitkogusele antakse ettevõttele või ta peab kauplemisturult soetama piisavas mahus lubatud heitkoguse ühikuid. 30. aprilliks peab turuosaline ELi HKSi registris loovutama piisavalt ühikuid, et katta õhku paisatud heitkoguse summa.
NordenBladet — Northern Horizon Capital AS avalikustas 22. novembril 2022 börsiteate, millega teavitati Baltic Horizon Fondi jätkusuutlikkusega seotud võlakirjade programmi kogumahuga kuni 50 miljonit eurot kavandamisest ning mille esimese seeria emissioon plaaniti lõpule viia 2023. aasta esimese kvartali jooksul (https://view.news.eu.nasdaq.com/view?id=b4e45db92426582ccaf0b3bbe5f451293&lang=et).
Käesolevaga annab Northern Horizon Capital AS teada muudatusest seoses eelnevalt avaldatud plaani ja ajakavaga. Võrreldes varasemalt teavitatud plaaniga kaalub Northern Horizon Capital AS ka erinevate lunastustähtaegadega võlakirjade suunatud pakkumist, tehingu lõplik struktuur ja sihtinvestorid otsustatakse aprillikuus. Võlakirjadest ning muudest finantseerimisallikatest, näiteks kinnisvaraobjektide võõrandamisest laekuvaid vahendeid kasutatakse 50 miljoni euro väärtuses emiteeritud võlakirjade, lunastustähtpäevaga 8. mai 2023 (ISIN-kood: EE3300111467), lunastamiseks.
Võlakirjatehingud viiakse lõpule enne olemasoleva võlakirja lunastustähtaja saabumist.
Seoses jätkusuutlikkusega seotud võlakirjade struktuuriga avaldatakse jätkusuutlikkusega seotud võlakirjade raamistik Baltic Horizon Fondi kodulehel (https://www.baltichorizon.com/wp-content/uploads/2023/03/Sustainability-linked-bond-framework-November-2022.pdf).
Oluline märkus:
Käesolev teade ei ole käsitletav müügipakkumisena või kutsena võlakirjade omandamiseks, samuti ei toimu võlakirjade müüki ega pakkumist üheski jurisdiktsioonis, kus selline pakkumine, kutse või müük oleks enne prospekti registreerimist, ilma seaduses sisalduva erandita või kvalifikatsioonita ebaseaduslik.
Lisainformatsiooni saamiseks palume kontakteeruda:
Tarmo Karotam
Baltic Horizon Fondi fondijuht
E-mail tarmo.karotam@nh-cap.com
www.baltichorizon.com
Baltic Horizon Fond on registreeritud lepinguline avalik kinnine kinnisvarafond, mida valitseb alternatiivfondivalitseja Northern Horizon Capital AS.
TEADE EI OLE MÕELDUD AVALDAMISEKS, JAGAMISEKS VÕI EDASTAMISEKS, OSALISELT VÕI TERVIKUNA, OTSESELT VÕI KAUDSELT, AMEERIKA ÜHENDRIIKIDES, AUSTRAALIAS, KANADAS, HONGKONGIS, JAAPANIS, UUS-MEREMAAL, SINGAPURIS, LÕUNA-AAFRIKAS VÕI MUJAL, KUS ANTUD INFO AVALDAMINE VÕI EDASTAMINE EI OLE LUBATAV.
