Naftat eksportivate riikide organisatsioon OPEC kärbib tootmist, hind tõusis

By

-

aprill 3, 2023

NordenBladet – Naftat eksportivate riikide organisatsioon OPEC otsustas pühapäeva õhtul, et kärbib naftatootmist umbes miljoni barreli võrra. Rahvusvahelise energia võrdlusaluse Brenti toornafta hind tõusis esmaspäeva hommikul kaheksa protsenti ja on nüüd 84,21 dollarit barreli kohta. USA-s kaubeldava toornafta WTI hind on 79,89 dollarit barreli kohta.

Maailmas väheneb nõudlus toornafta järele ning suured naftatootjad on mures, et lääneriike võib sel aastal tabada majanduslangus. Ärev olukord panganduses on kasvatanud hirme, et järgmine majanduskriis on ukse ees.

Saudi Araabia teatas, et kärped algavad mais ja kestavad 2023. aasta lõpuni, vahendas Financial Times. “Saudi Araabia rakendab koostöös teiste OPEC-i ja OPEC-i mittekuuluvate riikidega vabatahtlikku kärpimist. Saudi Araabia vähendab tootmist viie protsendi võrra,” teatas Riyadh.

Naftakartelli OPEC+ liige Venemaa teatas juba veebruaris, et plaanib nafta tootmise mahtu 500 000 barreli võrra kärpida alates märtsist. See on umbes viis protsenti Venemaa jaanuaris toodetud nafta mahust.

Avafoto: Unsplash

Eesti: Riigi rahastusmudel maakoolide püsimajäämist ei toeta, vallad pooltühje koole ülalpidada ei jõua

By

Helena-Reet Ennet

-

aprill 3, 2023

NordenBladet – Selleks, et omavalitsused ei peaks õpetajate palgarahale peale maksma, peaks põhikoolis õppima vähemalt 90 õpilast. Selline mudel maakoolide kestmajäämist ei toeta ning vallad pooltühjaks jäänud koole üleval pidada ei jõua. Võib eeldada, et tänavu kevadel alanud koolivõrgu reformimine on alles eelsoojendus suuremateks ümberkorraldusteks, vahendab ERR.

Maakoolide olukorda Eesti haridusmaastikul iseloomustab hästi Orava kool – seal õpib üheksas klassis kokku 27 õpilast. Järgmine lähim valla kool asub 28 kilomeetri kaugusel Kääpal, kus õpib 150 õpilast.

Kui võrrelda mõlema kooli selleaastast eelarvet ja õpilasele kuluvat raha, siis Kääpal maksab õpilasele hariduse andmine aastas üle 7300 euro, aga Oraval rohkem kui 17 800 eurot.

Selline vahe on isegi Võru valla jaoks, kus mõlemad koolid asuvad ja mis muide oma finantsvõimekuselt on Eestis seitsmendal positsioonil, röögatu. Vald aga ei saa kooli lihtsalt niisama sulgeda, sest sellega poleks nõus Orava valla elanikud, kes ütlevad, et siis kaoks sealt elu lõplikult.

Eurostati rahvastikuprognoos: Aastaks 2100 võib Euroopa Liidu elanikkond kahaneda 6% võrra

By

Helena-Reet Ennet

-

aprill 3, 2023

NordenBladet – Eurostati värske rahvastikuprognoos näitab, et aastaks 2100 väheneb Euroopa Liidu rahvastik kuue protsendi võrra. Ehk siis 2100. aastaks on Euroopa Liidus 27,3 miljonit inimest vähem.

Eurostati rahvastikuprognoos näitas, et kui 2022. aastal moodustasid Euroopa Liidus tööealised, 20–64-aastased rahvastikust 59 protsenti, siis aastaks 2100 väheneb nende osa 50 protsendile. Eurostati andmed näitasid ka, et kui praegu on Euroopa Liidus üle 80-aastaseid inimesi kuus protsenti rahvastikust, siis 2100. aastaks peaks neid olema 15 protsenti.

Eurostati avaldatud andmetest ilmneb, et Eesti rahvaarvu väiksema kahanemise põhjuseks on eeldatud positiivne rändesaldo. Alates 2030. aastate teisest poolest on prognoosi tegijad arvestanud sellega, et sisseränne Eestisse ületab väljarännet 3500–4500 inimese võrra aastas. Sellises suurusjärgus positiivne rändesaldo kompenseerib praktiliselt täielikult negatiivse loomuliku iibe.

Allikas: Eurostat

Eesti: Inflatsioon langes märtsis 15,6 protsendile

By

Helena-Reet Ennet

-

aprill 3, 2023

NordenBladet – Tarbijahinnad kasvasid Eesti märtsis eelmise aasta märtsiga võrreldes 15,6 protsenti, selgub statistikaameti andmetest. See tähendab siiski inflatsiooni mõningast vähenemist, kuna veebruaris oli aastainflatsioon 17,6 protsenti.

Veebruariga võrreldes kasvasid hinnad märtsis 0,7 protsenti, selgus reedel avaldatud kiirhinnangust.

Reedel peaks Euroopa Liidu ning euroala inflatsiooninäitajad avaldama ka Eurostat.

Avafoto: NordenBladet

UURING: Kliimamuutus põhjustab Eestis üha sagedamini tugevaid vihmasadusid

By

Helena-Reet Ennet

-

aprill 3, 2023

NordenBladet – Eesti teadlaste poolt tehtud uuringust nähtub, et kliimamuutuse mõjul on Eestis üha sagedamini intensiivseid vihmahoogusid, millega edaspidi linnaplaneerijad arvestama peaksid. Keskmiselt muutuvad paduvihmad Eestis iga aastakümnega nelja protsendi võrra tugevamaks.

Kui insener kavandab linna sademeveesüsteemi, lähtub ta arvutusvihmadest. Teisisõnu arvestab ta juba ette, kui tihti on mingis paigas oodata teatud tugevusega sadu. Juba praegu on insenerid aga märganud, et sademete äravoolu seniste näitajate järgi kavandades tekivad linnas sageli uputused.

Avafoto: Unsplash