NordenBladet — Uus direktiiv on Soome seisukohalt täiesti absurdne. Komisjon seab ohtu meie kliimaeesmärgid ja meie puhta energiaga siia toodud investeeringud, ütleb majandusminister Mika Lintilä. See direktiiv on Soome jaoks väga halb. Kuigi tegime kõik, ei arvestatud Soome eripäradega, ütleb Yle-le töö- ja majandusministeeriumi eriekspert ja pealäbirääkija Pia Kotro.
Probleemi põhjus on üldine energiatõhususe direktiiv, mis seab sihid energia lõpptarbimise vähendamiseks. Kuigi Soome on suutnud varasematel vaatlusperioodidel EL-i seatud eesmärke ületada, on töö- ja majandusministeeriumi hinnangul praegu teisiti.
Probleemne direktiiv on järgmine:
Euroopa Komisjon, parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu leppisid 10. märtsil kokku uues energiatõhususe direktiivis.
Liikmesriigid peavad ühiselt vähendama EL-i tasandi energiatarbimist nii, et see oleks 2030. aastal 11,7 protsenti väiksem kui 2020. aastaks tehtud tarbimisprognoosis prognoositi.
Palju energiat kasutavale Soomele seati eesmärk, mille kohaselt ei tohi Soome energia lõppkasutus 2030. aastal ületada 241 TWh. See on umbes 50 TWh vähem kui täna.
Töö- ja majandusministeeriumi hinnangul suurendavad rohelise ülemineku investeeringud elektritarbimist. Koos säästueesmärgiga on see võimatu.
Uue säästueesmärgi kohaselt ei tohi Soomes 2030. aastal energia lõppkasutus ületada 241 teravatt-tundi (TWh). See on umbes 50 teravatt-tundi vähem kui täna. Samuti on see palju väiksem kui valitsuse 2030. aasta kliima- ja energiastrateegias kavandatud.
Kliima- ja energiastrateegias prognoositakse, et teel süsinikuneutraalsusele on energia lõpptarbimine 2030. aastal 275 teravatt tundi. See hinnang on tehtud parima riikliku ekspertiisi, arusaamise ja andmetega, ütleb Energiaagentuuri direktor Heikki Väisänen.
Energia lõppkasutus hõlmab energia lõpptoodete, so elektri ja kaugkütte, aga ka hoonete kütteks kasutatavate kütuste, transpordikütuste ja tööstuslike protsesside kütuseid.
Range eesmärk ähvardab nüüd hävitada Sanna Marini valitsuse kavatsuse muuta Soome 2035. aastaks süsinikuneutraalseks.
Kui me peame säästma 241 teravatt-tunnini, siis ei suuda kliimaeesmärke täita, ütleb Lintilä.
Seda seetõttu, et süsinikuneutraalsuse eesmärgi saavutamine aastaks 2035 põhineb suuresti tööstuse ja ülejäänud ühiskonna elektrifitseerimisel ning puhta vesiniku tootmisel, mis nõuab heitmevaba energiat.
Samal ajal vajab aga rohelise üleminekuga kaasnev industrialiseerimine tohutul hulgal lisaelektrit.
Lintilä hinnangul võib Soome tee puhta energia vesiniku suurriigiks muutuda keeruliseks.
Valdav osa nii kodumaistest kui ka välismaalt Soome tulevatest investeeringutest kulutab palju energiat ning nende tootmisel lähtutakse just taastuva ja puhta energia ehk tuule-, tuuma- ja üha enam päikeseenergia kasutamisest. Energiasäästu eesmärk seab need investeeringud ohtu, ütleb Lintilä.
Lintilä sõnul tekib mure sellest, et karmi säästueesmärki on ilma tööstuseta raske ellu viia. Transpordist, põllumajandusest, metsandusest ja ehitusest on samaaegselt keeruline koguda piisavat energiasäästu, kui tarbimine tööstuses isegi madalate heitkogustega suureneb.
Soome ei saa kasu sellest, et elektrit toodetakse juba põhiliselt tuule, tuumaenergia, vee ja päikese abil. Jah, see on äärmiselt problemaatiline olukord, märgib Lintilä.
Säästueesmärk on ka Soome Ettevõtluse keskliidu hinnangul karm. Siiski on direktiivi suurim oht seotud investorite reaktsiooniga.
Investorid võivad ehmuda, kui Soome hakkab eesmärki rangelt ellu viima.
Jah, siin on selline oht. Nüüd peaks poliitiline pool selgelt ütlema, et Soome teeb kliimaheitmete vähendamiseks vajalikke investeeringuid ning neid see direktiiv ei ohusta, leiab Ettevõtluse keskliidu juhtivekspert Kati Ruohomäki.
Soome kui parim õpilane peaks õppima ka oma energiategevuses asja lõdvemalt võtma.
Eelmisel vaatlusperioodil ei täitnud mõned liikmesriigid oma säästmiskohustust. Mingeid sanktsioone neile aga ei määratud. Siin on olukord sama, nii et ma arvan, et see direktiiv ei ole nii karm, et trahvid hakkaksid tulema. Kui Soome seekord eesmärki ei saavuta, selgitatakse hiljem komisjonile, et jätsime eesmärgi täitmata, kuna tegime need rohepöörde investeeringud, ütleb Ruohomäki.
Üldine energiatõhususe direktiiv põhineb EL 55 valmisolekupaketil, mille kohaselt tuleb EL-i heitkoguseid 2030. aastaks vähendada vähemalt 55 protsenti. Direktiiv jõustub sel kevadel.