NordenBladet — Noored saavad edaspidi Soomes rongiga odavamalt sõita, kui rongifirma VR laiendab lastepiletite hinnasoodustust 17-aastastele. Lapsesoodustus on kaugrongides 40 protsenti ja lähirongides 50 protsenti pileti hinnast. Hinnasoodustus puudutab nii ühekordseid, mitmekordseid kui kuupileteid, vahendab Iltalehti.
Varem on lapsesoodustus kehtinud kaugrongides 4-16-aastastele ja lähirongides 7-16-aastastele.
17-aastased saavad lapsesoodustust alates 1. septembrist. Soodustust saab ka eelmüügist ostetud piletitele, kui neid kasutatakse pärast 1. septembrit.
Lapsepiletite soodustuse laienemine on seotud kohustusliku õppe pikenemisega kuni 18. eluaastani. 17-aastased saavad soodustuse ilma õpilaspiletit näitamata oma vanuse põhjal.
Kaugrongides on lapsesoodustus suurem kui õpilase soodustus. Lähirongides on lapsesoodustus ja õpilase soodustus ühesugused.
NordenBladet —Eesti, Läti, Leedu ja Soome parlamentide väliskomisjonide delegatsioonid viibivad tänasest kuni pühapäevani ühisel visiidil Ukrainas, et avaldada toetust Ukrainale ja saada kohapeal ülevaade sõja hetkeolukorrast.
„Avaldame visiidiga toetust Ukraina rahvale, kes on oma vabaduse ja riigi territoriaalse terviklikkuse ja demokraatia säilimise nimel on toonud ja toob jätkuvalt väga suuri ohvreid. Meie eesmärk on Ukrainat sõja võitmisel ja selle tagajärgedega toimetulekul kõigil võimalikel viisidel aidata,“ kinnitavad nelja riigi väliskomisjonide juhid.
Komisjonide esimehed mõistavad hukka Venemaa relvajõudude Ukrainas toime pandud rahvusvahelise õiguse pideva rikkumise ja sõjakuriteod. Veebruarist saadik on Venemaa provotseerimata sõjalise rünnaku tagajärjel olnud sunnitud oma kodudest lahkuma 12 miljonit ukrainlast ja üle viie miljoni on pidanud põgenema oma kodumaalt. „Inimõiguste grupid ja rahvusvahelised vaatlusmissioonid on tuvastanud Venemaa relvajõudude korda saadetud sõjakoledusi Ukraina tsiviilisikute vastu, neid on piinatud, vägistatud, mõrvatud ja neid on massiliselt kinni hoitud niinimetatud filtreerimiskeskustes ja ka küüditatud. See on andestamatu,“ sõnavad delegatsioonide juhid.
Nelja riigi väliskomisjonide esimehed toonitavad, et agressiooni hind Venemaale tuleb tõsta nii kõrgele kui võimalik. „Euroopa Liit on Venemaa survestamiseks vastu võtnud seitse sanktsioonipaketti. Viimase, 21. juulil kehtima hakanud sanktsioonipaketiga keelati teise Venemaa tähtsaima ekspordiartikli, Vene kulla import ning keelati ka Venemaa ühe suurima panga Sberbanki tehingute tegemine väljapool Venemaad, kuid sellest ei piisa. Jätkame ettepanekute tegemist järgmistesse sanktsioonipakettidesse karmide ja tõhusate sanktsioonide kehtestamiseks,“ sõnasid esimehed.
Eesti, Läti, Leedu ja Soome delegatsioonid kohtuvad visiidil Ukraina ametikaaslastega ning tutvuvad Venemaa relvajõudude korda saadetud purustustega Irpinis, Borodjankas ja Tšernihivis ning Buchas käiakse ka sõjas hukkunute ühishaual.
Nelja riigi delegatsioone juhivad visiidil Eesti väliskomisjoni juht Marko Mihkelson, Leedu väliskomisjoni esimees Laima LiucijaAndrikienė, Läti väliskomisjoni esimees Rihards Kols ja Soome parlamendi väliskomisjoni esimees Jussi Halla-aho.
NordenBladet – Esmaspäevast hoogustub keskkooliõpetajate streik. Hetkel juba üle 1400 õpetaja kogu Norras streigib.
“Me ei ole mingil juhul nõudnud olulist palgahüpet, nagu mõnele võis mulje jääda. Streigime, sest kooli õpetajad on kuuendat korda kollektiivlepingus saanud kehvema palgataseme kui teised valdade töötajad. Kui ühed saavad rohkem, peavad teised saama vähem. Aga miks peaksid õpetajad alati vähem saama?” räägib haridusliidu juht Steffen Handal.
Praegu streigib haridusliidus ligi 1400 liiget. Alates esmaspäevast, 29. augustist hoogustub streik, kui 14. omavalitsuses ja kümnes maakonna omavalitsuses kaasatakse uusi streikijaid.
Norra statistikaameti andmetel puudub peaaegu igal viiendal alg- ja keskkooli õpetajal kinnitatud õpetajakvalifikatsioon. Õpetajakoolitustele soovijate arv on vähenenud kolm aastat järjest. Paljud direktorid teatavad suurtest probleemidest koolitatud õpetajate leidmisel.
“Me ei taha seda streiki, kuid nüüd oli see hädavajalik. KS näib unustavat, et palgapoliitika on hariduspoliitika. Kui soovite värvata kvalifitseeritud õpetajaid, kellel on laialdane haridus ja koolikogemus, peab neil olema konkurentsivõimeline palk. Eilsete õpetajate palkadega homset kooli ei loo,” juhib Handal tähelepanu.
Streigid toimuvad 14 omavalitsuses: Arendal, Bergen, Bodø, Gjøvik, Harstad, Haugesund, Indre Østfold, Lillestrøm, Modum, Molde, Porsgrunn, Steinkjer, Stjørdal ja Tromsø ning kümnes maakonna omavalitsuses: Agder, Innlandet, Møre ja Romsdal, Nordland, Rogaland, Troms ja Finnmark, Trøndelag, Vestfold Telemark, Vestland ja Viken.
NordenBladet – Teisipäeval, 30. augustil kohtuvad poliitikud ja direktorid, et arutleda ülimalt aktuaalsel teemal “kodutöövaba kool”. Esitatakse küsimus, mis paljud vanemaid köidab: kumb on õppimiseks parem – kodutöö või kodutöödeta kool?
Kooliaasta on just alanud ja kodutööde teemat arutatakse nii koolides kui ka söögilaua taga. Norra väljaanne Varden.no tõstatab arutelu ning on kutsunud nii poliitikuid kui direktoreid antud teemal arutama.
“Korraldasime enne suve debati Skieni keskuse ja Riksvei 36 teemal ning mõlemad väitluskohtumised tõmbasid ligi palju rahvast ja tekitasid häid arutelusid. Nüüd loodame, et teema “kodutöödeta kool” tekitab sama palju huvi,” ütleb uudistetoimetaja Hege Gulseth, kes on arutelukoosoleku esimees.
Järgmisel teisipäeval, 30. augustil kell 19.30 Skieni kesklinnas asuvas kohvikus Sitt Ned (Telemarksgata 10, 3724 Skien, Norra) on kõik oodatud kohtumisel osalema.
Juba sellel aastal alustatakse ka pilootprojektiga, milles Åfossi kooli 100 õpilast 5.-7. klassist ei pea kodutöid tegema.
Küsimused, millele 30. augustil veel vastuseid oodatakse on järgmised: Mis on õppimiseks parim – kodutöö või kodutöö puudumine? Kas kodutööd tekitavad õpilaste vahel suuremaid erinevusi? Kas tekitame niigi kiires igapäevaelus asjatut survet?
“Ma arvan, et on palju vanemaid, kes mõtlevad, mis on nende lastele parim, ega tea, kas lahendus on kodutöö või kodutöödeta. Nüüd loodame, et see arutelu annab neile vastused,” ütleb Gulseth.
Ta julgustab lugejaid enne koosolekut paneelile küsimusi esitama. “Samuti on publiku seas istujatel võimalik kohapeal oma küsimusi esitada,” ütleb ta.
Arutelul vastavad küsimustele:
• Erik Johnsen, Åfossi kooli direktor
• Terje Flaatha, Kollmyri kooli direktor
• Trude Tvedt, AP poliitik ja Brattsbergkleiva kooli direktor
• Helene Røsholt, rühmajuhi asetäitja Skien Høyre’is
NordenBladet – Heidi Vike Grønningsæter arvas, et see, mis nad kaks aastat tagasi kartulipõldu kündes leidsid, olid osad vanast roostes adrast. Selgus aga, et tegu oli muistse viikingimõõgaga.
“Selle leidis mu abikaasa. Ta tuli kööki ja ütles, et ma arvan, et see on osa viikingimõõgast. Mina seda ei uskunud, sest see nägi lihtsalt välja nagu vana ja roostetanud adra osa.” Kuna Heidi ei nõustunud mehega, pandi hinnaline mõõk garaaži seisma. Nõnda lebas see seal kaks aastat, ilma et selle peale oleks rohkem mõelnud.
“Kuni mind külastas sõber. Siis rääkisime viikingiajast ja mõõkadest, siis mõtlesin selle tüki garaazist välja tuua.”
Ta postitas mõõga pildi Facebooki lehele ja maakonna konservaator Bjørn Ringstad võttis kiiresti ühendust.
Kui mees mõõka tegelikkuses nägi, ei kulunud enam kaua, enne kui ta suutis kindlaks teha, et see on tõeline viikingimõõk. Mõõk on kahe teraga ja Ringstadi hinnangul pärineb see 8. sajandist. Milline haruldane leid!
See võib olla viikingite haud
Mõõk on tänaseks saadetud konserveerimiseks NTNU Trondheimi edasiseks uurimiseks.
Lisaks soovitakse otsida uusi esemeid Heidi aiast. “Usume, et kui on mõõk, siis läheduses on haualeid või haud. Suure tõenäosusega on seal midagi enamat.”
Heidi Vike Grønningsæter elab Møre og Romsdalis Lääne-Norras.
Foto: VIIKINGIMÕÕK – See, mida Heidi Vike Grønnsæter pidas vana adra osadeks, osutus viikingimõõgaks. (Møre og Romsdal fylkeskommune / Møre ja Romsdali maakonna vald)
