NordenBladet – SAS tootis kolmandas kvartalis 1,9 miljardit Rootsi krooni kahjumit. Kahjum tekkis suuresti pilootide streigi tõttu, mis läks ettevõttele maksma 1,4 miljardit Rootsi krooni.
SAS esitas täna perioodi 1. mai kuni 31. juuli tulemused. Ettevõtte kahjum on 1,9 miljardit Rootsi krooni. Eelmise kvartali tulemus oli miinus 1,6 miljardit Rootsi krooni.
Koroonapandeemia järel on suur osa lennundustööstusest näinud vaeva, et oma äri uuesti üles ehitada. SAS-i jaoks on see tähendanud, et nad pidid tänavuses suveprogrammis kärpima 4000 lendu 75 000 lennust. Siis tuli streik.
“Vabandan kõigi meie klientide ja partnerite ees, keda liiklushäired mõjutasid,” vabandab SASi tegevjuht Anko Van der Werff.
SAS Scandinavia pilootühingud streikisid 4.–19. juulini. Umbes 4000 lendu tühistati ja streik puudutas üle 380 000 reisija.
Kahju on isegi suurem, kui analüütikud enne avaldatud tulemusi ennustasid. “Kõik on seotud streigiga, mis oli SAS-ile väga kulukas. See varjutab endiselt asjaolu, et lennuliiklus on tänaseks taastunud,” ütles Sydbanki aktsiaanalüüsi juht Jacob Pedersen.
Juuli on tavaliselt ettevõtte tugevaim kuu.
Reisinõudlus oli suvekvartalis üldiselt stabiilne ning piirangute kaotamisel kogu maailmas kasvas ka SAS reisisoovijate hulk.
NordenBladet – Norralased kauplesid 2. kvartalis piiriüleselt 3,6 miljardi Norra krooni eest. See tähendab, et piiriülene kaubandus on tagasi pandeemiaeelsel tasemel.
Norra statistikaameti (SSB) uued andmed näitavad, et norralased ostsid selle aasta aprillis, mais ja juunis piiri tagant 3,6 miljardi Norra krooni eest.
Piiriülene kaubandus peatus järsult, kui Norra kehtestas 2020. aasta märtsis ranged koroonameetmed, kuid kui piirangud tänavu veebruaris kaotati, sai kaubavahetus taas hoogu.
“Piirikaubandus on kiiresti taastunud pandeemiaeelsete aastatega samale tasemele”, ütles statistikanõunik Kristin Aasestad.
Kvartalinumbrid näitavad nüüd, et piirikaubandus on tasemel, mis vastab aastate 2016-2018 teisele kvartalile. 2019. aasta teises kvartalis oli piirikaubandus veidi üle 4 miljardi Norra krooni.
NordenBladet – Ukrainast Norrasse registreeriti neljapäeval 175 uut varjupaigataotlejat. Kokku registreeriti eelmisel nädalal 829 uut varjupaigataotlejat.
Kolmapäeval ja teisipäeval registreeriti vastavalt 141 ja 116 uut Ukraina kodanike varjupaigataotlust.
UDI alustas ülevaate andmist Ukraina varjupaigataotlejatest Norrasse 25. veebruaril. Sellest ajast alates on avaldusi esitatud 23 461.
NordenBladet — Elektri hinna tõustes on mõned soomlased olnud õnnelikud, et neil on sõlmitud pikaajaline fikseeritud hinnaga elektrileping. Soomlasel Tonil on kehtiv Fortum Vakaa paketi leping, mille puhul hind muutub iga poole aasta tagant. Aasta teise poole hind oleks pidanud olema teada, aga nii ei läinud, vahendab Iltalehti.
Aasta teisel poolel loodeti hinda alla 8 sendi kWh eest, mis tundus sobiv. Kui Toni aga naasis suvepuhkuselt, oli postkastis kiri Fortumilt, milles teatati lepingu lõpetamisest. Pakuti uut lepingut, kus hind muutub iga kolme kuu tagant.
Ettevõte pakkus soodsamat üleminekuhinda augustiks-septembriks. Pärast seda on hind oktoobrist kuni detsembrini 35 senti kWh eest.
Teine võimalus on võtta kaheaastane fikseeritud hinnaga leping. Kahe aasta lepingute puhul oli juba varem hind 25 senti kWh, nüüd on see ilmselt palju kõrgem.
Toni elab paarismajas koos abikaasaga. Nad saavad maja kütta vana ahjuga. Kui nende tarbimine oleks 1000 kWh kuus, siis oli varasema lepingu puhul arve koos ülekandetasudega ligi 200 eurot kuus. Uue leppe kohaselt tuleb hind 420 eurot. Seega hind enam kui kahekordistus.
Nüüd loodab Toni koos abikaasaga, et tuumajaam hakkab õigel ajal tööle ja et jaanuarist märtsini on olukord rahulikum. Samas saab ta aru, et leping oli ajutine ja selle oleks võinaud millal iganes üles öelda.
Toni tunnistab, et Fortum on riigifirma ja ilmselt peavad kliendid maksma kinni oma osa sakslaste gaasi eest. Toni väitel oleks võinud uue lepinguga oodata kasvõi detsembrini.
Ainus alternatiiv oleks võtta börsielektri pakett, aga Tonil pole võimalik eriti säästa odavamat ööelektrit kasutades. Tal on mõned Fortumi aktsiad, millelt saadud dividende on kasutanud elektri eest maksmiseks. Samas ei saa ta loota, et järgmisel aastal sealt midagi enam tuleb.
Toni arvates võiks riik elektri hinda kompenseerida. Raskes olukorras peaks toetust antama kõigile. Toni leiab, et eelolev talv saab olema paljude jaoks õppetund. Ollakse harjunud sellega, et elekter on odav ja poed on toitu täis. Olukord võib aga kiiresti muutuda.
Toni arvates on praegune olukord õppetund ka otsustajatele, kes on lükanud edasi energiasõltumatuse saavutamist.
Fortumist kinnitati, et Vakaa pakett lõppes 31. juulil. Need lepingud olid ajutised ehk neid on saanud igal ajal lõpetada. Müüja võib muuta lepingu tingimusi kuuajalise etteteatamisega. Nii tehti ka juuni lõpus. Klientidele teatati, et muudetakse lepingu tingimusi. Vakaa pakett lõppeb ja kliendid jätkavad Kesto paketiga augusti algusest.
Fortum teavitas kliente kirja teel. Augustiks-septembriks pakuti tavapärasest odavamat Kesto-hinda 11 senti kWh.
Fortum Kesto on samuti ajutine toode, mille tingimusi muudetakse iga kolme kuu tagant. Aates 1. oktoobrist on hind 35,16 senti kWh.
Fortumi info kohaselt tingis pakettide muutmise olukord turul, kus kulud on müüja jaoks kasvanud. Seetõttu lõpetati Vakaa pakett ja kliendid lähevad üle Kesto paketile.
NordenBladet — Peamiselt kliimakaitsele pühendunud keskkonnaorganisatsioon MTÜ Loodusvõlu esitas aprillis 2020 halduskohtule kaebuse, et tühistada ehitusluba, mille alusel AS-i Eesti Energia tütarfirma AS Enefit Power rajab Ida-Virumaale Auvere külla õlitehast.
Kaebaja leiab, et õlitehase ehitamine ei võimalda Eestil täita Pariisi kliimaleppega võetud kohustusi ning on vastuolus Euroopa Liidu strateegilise kliimaneutraalsuse saavutamise eesmärgi ja ülemaailmse säästva arengu eesmärkidega.
Praeguseks on haldus- ja ringkonnakohus jätnud kaebuse rahuldamata. Lähema paari kuu jooksul selgub, kas Riigikohus võtab Loodusvõlu kaebuse ringkonnakohtu otsuse peale arutusele või mitte.
Samuti on Loodusvõlu esitanud kohtutele mitu esialgse õiguskaitse taotlust, milles soovitakse ehitusloa peatamist kuni lõpliku kohtuotsuse langetamiseni. Tehase ehitus oli küll peatatud eelmise aasta maist kuni juulini, kuid pärast seda pole kohtud ehitustööde seiskamist põhjendatuks pidanud. Täna jättis Riigikohtu halduskolleegium järjekorras neljanda esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
Riigikohus: kaebus pole perspektiivitu
Hoolimata sellest, et kaks kohtuastet on Loodusvõlu kaebuse rahuldamata jätnud, ei pea Riigikohus seda siiski perspektiivituks. Kaebaja on toonud esile tõsiseid küsimusi, eriti keskkonnamõju hindamise puudujääkide kohta. Seetõttu pole kaebuse eduväljavaated kolleegiumi hinnangul selgelt vähesed, aga ka mitte ülekaalukad.
Kolleegium nõustus haldus- ja ringkonnakohtu järeldusega, et kaebuse põhieesmärk on vältida keskkonnamõjusid, mis kaasneksid õlitootmise alustamisega, mitte tehase ehitustöödega. Ehitustööde jätkamine ei muuda kaebaja eesmärgi saavutamist võimatuks, sest enne tehase käivitamist on vaja taotleda kasutusluba ja keskkonnakompleksluba. Seega ei anna ehitusloa alusel ehitustöödega jätkamine ja isegi tehase füüsiline valmimine Enefit Powerile garantiid, et ta saab need load ja tal on võimalik tootmist alustada.
Samas möönis Riigikohus, et tehase ehitustööde jätkumine kohtumenetluse ajal siiski raskendab Loodusvõlu eesmärgi saavutamist. Kui kohus peaks ehitusloa tühistama, aga tehas on otsuse jõustumise ajaks juba olulises osas valminud, tuleb ehitusloa välja andnud Narva-Jõesuu linnal edasisi samme kaaludes arvestada ka Enefit Poweri huviga, et ehitusse suunatud ressursid ei läheks raisku. Kuna Enefit Power kuulub Eesti Energia kaudu täielikult riigile, toetab ehitusse panustatud ressursside otstarbekat kasutamist ka avalik huvi. Tehase kasutuselevõttu toetav avalik huvi muutub seda kaalukamaks, mida enam objekti investeeritakse. Enefit Power on esitanud kohtuasjas graafiku, mille järgi on tehase ehitustööd plaanis lõpule viia aastal 2023.
Kolleegium rõhutas, et ressursside mõistlik kasutus on siiski ainult üks kaalutlus paljudest ega pruugi saada vaidluse lahendamisel otsustavaks.
Faktiline ja õiguslik ebaselgus on suur
Kokkuvõttes jättis Riigikohus Loodusvõlu taotluse rahuldamata, sest esialgse õiguskaitse vajadus pole kõiki olulisi tegureid arvestades praegu ülekaalukas. Ühelt poolt on võimalik tõsiste tagajärgede ilmnemisel tehase kasutuselevõttu vältida. Teisalt pole piisavalt tõsiste tagajärgede saabumise oht kaebuses esitatud andmeil ülekaalukalt tõenäoline.
Tehase kasutuselevõtmine võib küll raskendada Eesti riigi võetud kliimaeesmärkide saavutamist, kuid faktiline ja õiguslik ebamäärasus on selles küsimuses suur. Õiguslikult pole selge, millal saaks ehitise kasutamisega kaasnev kasvuhoonegaaside heide anda kohalikule omavalitsusele aluse ehitusloast keeldumiseks. Seejuures nõrgendab kaebaja positsiooni ehitusloa vaidlustamisel mõnevõrra asjaolu, et strateegiline otsus tehase rajamiseks tehti juba detailplaneeringuga. Faktiline ebaselgus seisneb aga selles, et tehases õli tootmisega kaasnevat kulu Eesti süsinikueelarves võib olla võimalik kompenseerida kasvuhoonegaaside heite vähendamisega või heite sidumise suurendamisega mujal, misläbi kliimaeesmärgid ikkagi saavutatakse.
Samas kaasneks menetluse ajaks ehitusloa peatamisega kolleegiumi hinnangul kindlasti oluline avalike huvide riive: kavandatud ja tellitud ehitustööde katkijätmine ei võimaldaks ajakavast ja eelarvest kinni pidada ning tooks kaasa olulisi probleeme sõlmitud ehituslepingute täitmisel. Kuna kohtud ei kohaldanud esialgset õiguskaitset enne ehitustööde algust, on tööd jõudnud juba võrdlemisi kaugele ja nende peatamine ei annaks kaebaja eesmärgi saavutamise hõlbustamiseks ka sama efekti kui nende keelamine enne ehitamise algust.
