Soome: Tavalise B-kategooria loaga ei saa Soomes juhtida kõiki sõiduautosid – mida see tähendab?

By

-

september 28, 2022

NordenBladet — Soome autoliidu andmetel ei saa juhtida B-kategooria loaga kõiki sõiduautosid. Juhiloaseaduses on täpselt määratletud, milliseid sõidukeid mis klassi loaga tohib juhtida. Eriti ettevaatlik tasuks olla kaubikute ja kaubikute moodi matkaautodega. Juba enne haagise ühendamist on vaja veenduda vajaliku juhiloa olemasolus.

Sõiduauto juhiloa ehk B-kategooria loaga saab juhtida sõidukeid, mille kogumass ei ületa 3500 kilogrammi ja mis on mõeldud ja valmistatud vedama lisaks juhile kuni kaheksat inimest. See, et auto registreerimisandmetes on sõidukiklassina sõiduauto, ei tähenda alati, et autoga saab sõita B-kategooria loaga, vahendab MTV.

Lisaks tuleb välja selgitada, milline on kõnealuse auto suurim lubatud täismass. Oluline on meeles pidada, et juhtimisõiguse piisavuse kaalumisel mõeldakse massi all sõiduki või sõidukite registreerimisandmetes märgitud suurimaid lubatud täismasse – seega mitte tegelikke masse kasutamise ajal, nagu vahel ekslikult arvatakse.

Kui sõiduauto registreerimisandmetesse kantud täismass on üle 3500 kilogrammi, on kõnealuse sõiduki juhtimiseks vajalik C1- või C-kategooria juhiluba. Sageli on see nii see näiteks suuremate matkaautode puhul.

Ka väljast kaubikuna näiva auto puhul tasub olla ettevaatlik, kas tegemist on B-kategooria kaubikuga (täismass mitte rohkem kui 3500 kg) või olenevalt autost veokiga, mis nõuab C1- või C-kategooriat (täismass üle 3500 kg).

Samuti kuuleb igapäevakõnes sageli juttu „väikebussidest”, kui see tähendab kaubiku välimusega sõiduautot, mis on registreeritud lisaks juhile maksimaalselt kaheksale inimesele ja millega saab sõita B-kategooria loaga. Väliselt täpselt samasuguse väljanägemisega auto võib aga bussina arvele võtta, kui selles on rohkem kui 1+8 istekohta. Bussi juhtimiseks B-kategooriast loomulikult ei piisa, olenevalt autost on vaja D1- või D-klassi juhiluba.

Kui kavatsete vedada B-kategooria juhiloaga haagist, tuleb kõigepealt kindlasti veenduda, et juhiluba on vedava auto juhtimiseks piisav. Kui vedav auto on auto, millega saab sõita B-kategooria loaga, siis B-kategooriaga saab sellele külge ühendada haagise, mille kogumass ei ületa 750 kilogrammi – see tähendab juhtimise piisavuse vaatenurgast.

Taga võib olla ka raskem haagis, kuid sel juhul ei tohi autorongi (veduk + haagis) kogumass ületada 3500 kilogrammi. Nagu vedava auto puhul, tasub meeles pidada, et juhtimisõiguse piisavuse kaalumisel lähtutakse alati registreerimisandmetesse kantud suurimatest lubatud täismassidest – mitte tegelikest massidest.

Tavaline eksimise võimalus on näiteks suure linnamaasturi ühendamine 825 kg täismassiga piduriteta haagisega, millised on tänapäeval enamik müügil olevaid piduriteta haagiseid. Kuna tegemist on haagisega, mille täismass on registreerimisandmetes märgitud üle 750 kilogrammi, ei tohi autorongi kogumass ületada 3500 kilogrammi, kui juhil on ainult B-kategooria juhiluba. Kui haagise kogumass ei ületa 750 kilogrammi, võib 3500 kilogrammi piiri ületada.

Teine väärarusaam esineb sageli siis, kui sõiduauto või kaubiku taha ühendatakse tühi piduritega treilerhaagis. Arvatakse, et seda on võimalik vedada tühjalt ka pelgalt B-kategooria loaga – aga mitte siis, kui kombinatsiooni maksimaalsete lubatud täismasside summa ületab 3500 kilogrammi.

Samuti on oluline märkida, et lisaks juhtimisõiguse piisavusele tuleb tagada, kui raske (piduritega või piduriteta) haagist võib kõnealuse vedukiga ühendada. Maksimaalseid lubatud masse ei tohi ületada. Kui juhiloa nõuded määratakse registriandmetesse kantud suurimate lubatud täismasside järgi, siis haakeseadise massidest rääkides lähtutakse tegelikest massidest. Kahjuks ajavad inimesed need kaks asja sageli segamini.

B-kategooria luba sisaldab ka T-kategooria ja AM-kategooria juhtimisõigust. Tänu sellele saab B-kategooria loaga sõita enamiku traktoritega, mille külge on ühendatud haagised. Kui traktori registreerimisandmetes on kiirus üle 60 kilomeetri tunnis ja täismass üle 3500 kilogrammi, ei piisa enam B-kategooria loast, vaid olenevalt traktorist on vaja C1- või C-kategooria luba.

B-kategooria juhiloas sisalduv AM-kategooria annab lisaks traktoritele võimaluse B-juhiloaga juhtida kerget neljarattalist sõidukit (mopeediautot) ja kahe- või kolmerattalist mopeedi, mille kiirus on üle 25, kuid mitte rohkem kui 45 kilomeetrit tunnis.

Avafoto: Helsingi, Soome (NordenBladet)

Soome: Politsei ja riigiasutused lõpetavad Vene ettevõttele Lukoil kuuluvate Teboili tanklate kasutamise

By

Helena-Reet Ennet

-

september 28, 2022

NordenBladet — Soome politsei lõpetab Teboili tanklate kasutamise ja edaspidi võetakse kütust vaid Neste ja ST1 tanklatest. Enne seda oli Teboil võitnud vastava hanke. Alates 10. oktoobrist aga leping lõpetatakse. Põhjuseks on asjaolu, et Teboil kuulub Vene ettevõttele Lukoil, vahendab Iltalehti.

Euroopa Liidu sanktsioonide tõttu tuleb lepingud Vene osalusega ettevõtetes lõpetada hiljemalt 9. oktoobriks. See puudutab leppeid, kus üheks osapooleks on asutused, millest üle poole kuulub Venemaa ettevõtetele.

Soome otsus puudutab kõiki riigiasutusi, mitte ainult politseid.

Avafoto: NordenBladet

Soomes on passe saadetud valedele inimestele

By

Helena-Reet Ennet

-

september 28, 2022

NordenBladet — Soomes on ekslikult passe saadetud valedele inimestele. Kangasalas elav mees rääkis, et talle Matkahuolto kaudu saadetud pass polnud tema oma. Politseist soovitati viia pass tagasi sinna, kust see saadi.
Mees sai aru, et see polnud esimene selline juhtum. Juhtum aga pani meest mõtlema oma passi saatuse ja selle võimaliku väärkasutuse üle, vahendab Yle.

Politsei info kohaselt on passide jagamisel esinenud vigu. Valedele inimestele on läinud terve hulk passe.

Politsei on valesti saadetud passid välja selgitatud ja need pole kadunud. Saatmisvea põhjust ei kommenteeritud. Politsei ise passe teele ei pane, kuigi vastutab nende saatmise eest.

Eesti: Riigikogu kunstisaalis on 17. novembrini Marko Mäetamme näitus „Kümme käsku“

By

Helena-Reet Ennet

-

september 28, 2022

NordenBladet — Riigikogu kunstisaalis saab vaadata Marko Mäetamme erinevatest kümnenditest pärinevate teoste seeriad.

Neist esimene – „Kümme käsku“ on 1996. aastal valminud seeria akrüülmaalidest pleksiklaasil. Vana testamendi moraalipõhimõtted on saanud Mäetamme käsitluses kaasaegse visuaalse vormi, kuid edasi antavad sõnumid ning nende manitsuste eesmärgid on arhailised ja aegumatud. Näituse teine seeria „Surev mees“ pärineb aastast 2018. Valdavalt ühepoolsel dialoogil põhinev seeria toob vaatajani abivajaja eksistentsiaalse üksinduse.

Riigikogu aseesimees Helir-Valdor Seeder märkis ära kunstniku enda sõnad loomingu inspiratsiooni allikate kohta: „Nendeks ei ole toredad, vaid hoopis rasked asjad.“.

„Väljapanek ergutab vaataja mõttemaailma ja annab võimaluse sisemas arutleda raskete asjade üle ja kuidas nendest üle saada,“ ütles Seeder.

Ta lisas, et kriitikud on toonud esile Mäetamme loominguga seostatud mõiste „isiklik on poliitiline“. Kuigi kunstniku teosed jutustavad enamasti tema enda perekonnast, loob ta nende lugudega ühtaegu üldistusi.

Mäetamm on kunstnik, kelle loomingu ainese moodustavad isiklikud lood, mille abil loob ta eksistentsialistlikult absurdseid ja karikatuurseid ühiskonnakriitilisi teoseid.

Kriitikud märgivad ära tema loomingut iseloomustava seriaalsuse ja narratiivsuse, mille puhul figuratiivsel kujutisel ning seda täiendaval tekstil on võrdne kaal. Sageli pealtnäha muretus ja lõbusas võtmes teostatud joonistused, maalid ja koomiksid jutustavad vaatajale lugusid igapäevaelust ja eksistentsiaalsetest probleemidest, mille taga peituvad hirmud, traumad ja kohati vägivaldsedki fantaasiad.

Kunstnik on ise öelnud: „Mind on palju kritiseeritud, miks ma teen süngeid ja negatiivseid töid, aga mulle tundub, et need tööd tulevad sellest, mis jääb painama, ja toredad asjad ei jää painama.”.

Marko Mäetamm on õppinud Eesti Kunstiakadeemias graafika ja vabade kunstide erialal ning täiendanud end Rootsi Kuninglikus Kunstikoolis trükitehnoloogiate alal. Ta on esinenud rahvusvahelistel grupinäitustel ja korraldanud arvukalt isikunäitusi. Mäetammele on omistatud Kristjan Raua nimeline preemia, Valgetähe V klassi teenetemärk, Balti Assamblee kunstipreemia, Eesti Vabariigi riiklik kultuuripreemia kahel korral ning ta on olnud Köler Prize’i nominent. Mäetamm töötab vabakutselise kunstnikuna, aastatel 2019–2021 oli ta üks kunstnikupalga saajatest.

Näitusi Toompea lossis korraldab Eesti Kunstnike Liit koostöös Riigikogu Kantseleiga.

Näitus Toompea lossi kunstisaalis jääb avatuks 17. novembrini. Väljapaneku vaatamiseks tööpäevadel kella 10 – 16-ni on Toompea lossi sisenemisel vaja esitada isikut tõendav dokument.

Avafoto: Marko Mäetamme näitus Toompeal (Riigikogu fotoarhiiv / Erik Peinar)

Eesti keele kui teise keele tasemetöö teevad kõik 4. ja 7. klassi õpilased, kelle kodukeel ei ole eesti keel

By

Helena-Reet Ennet

-

september 28, 2022

NordenBladet — Tänavu, st 2022/2023. õppeaastal toimub eesti keele kui teise keele tasemetöö kõikidele 4. ja 7. õpilastele, kelle kodukeel ei ole Eesti Hariduse Infosüsteemi andmetel eesti keel.

Elektroonse tasemetöö sooritavad nii need õpilased, kes õpivad eesti keelt teise keelena ainekava alusel kui ka need eesti keelest erineva kodukeelega 4. või 7. klassi õpilased, kes õpivad eesti õppekeelega koolis eesti keele ainekava alusel. Eesti keel teise keelena tasemetööle on registreeritud 4. klassist 3876 ja 7. klassist 3942 õpilast. Tavapärasest mahukama seireandmete kogumise eesmärk on saada infot õppijate vajadusi arvestava keeleõppe ja õpetajakoolituse planeerimiseks ning õppekava arenduseks.

Haridus- ja Teadusministeeriumi üld- ja kutsehariduse keelepoliitika valdkonna juht Ingar Dubolazov rõhutas, et tasemetöö on mõeldud ka neile eesti keelest erineva kodukeelega lastele, kes õpivad eesti keele ainekava alusel. „Tasemetööd annavad meile väärtuslikku infot mitte üksnes õpilaste keeleoskusest, vaid ka selle kohta, kui tõhusad on erinevad keeleõppemudelid: keelekümblus, osaline eestikeelne õpe, eestikeelne õpe ja pilootprojekt „Professionaalne eestikeelne õpetaja“,“ sõnas Dubolazov. „Eestikeelsele õppele üleminekul on äärmiselt oluline mõista reaalset seisu ehk stardiplatvormi, millelt liikumist alustame. See aitab seada sihte ja kujundada meetmeid tulemuslikult.“

Tasemetöödega hinnatakse lugemis-, kirjutamis-, kõnelemis- ja kuulamisoskust vastavalt A1 ja A2 keeletasemel. Selleks et paremini mõista õpilaste keeleoskuse kujunemist, on lisaks keeleoskust hindavatele ülesannetele tasemetöö juures ka lühike küsimustik, kus palutakse õpilasel kirjeldada oma kokkupuuteid eesti keelega väljaspool kooli.

Tasemetööde eesmärk on anda nii õpilastele, lastevanematele, õpetajatele, koolidele kui ka riigile objektiivset ja võrreldavat tagasisidet õppetöö tulemuslikkuse kohta. Saadud info põhjal saavad õpetajad vajadusel pakkuda õpilastele täiendavat tuge ja teha kohandusi õppetöös. Tasemetööde eest õpilastele hindeid ei panda ja tulemusi analüüsitakse anonüümseks muudetud kujul.

Taustainfo

Septembrist kuni oktoobri keskpaigani toimuvad tasemetööd 4. ja 7. klassi ning 10. klassi õpilastele. Tasemetööd toimuvad matemaatikas, eesti keeles, vene keeles, eesti keeles teise keelena ja loodusõpetuses. Õpilastel on võimalus sooritada veel ka inglise keele tasemetöö. Jaanuaris toimuvad tasemetööd vene keeles võõrkeelena ja saksa keeles. Märtsis on gümnaasiumi õpilastel katseline tasemetöö loodusvaldkonnas ning mais pakub Haridus- ja Noorteamet koolidele esimest korda võimalust osaleda 3. ja 6. klassi õpilastel sotsiaalainete katselises tasemetöös.

Tasemetööd viib läbi Haridus- ja Noorteamet koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga.

Palume tasemetööst osa võtta kõikidel õpilastel, kes on kutsutud osalema. Oleme väga tänulikud kõikidele õpilastele, õpetajatele ja lapsevanematele, kes annavad riigi seireandmete kogumisse oma panuse.

Lisainfot tasemetööde kohta leiab Haridus- ja Noorteameti tasemetööde lehelt.
Lisainfot eestikeelsele õppele ülemineku kohta leiab Haridus- ja Teadusministeeriumi veebilehelt https://www.hm.ee/et/uleminek.

Avafoto: Pexels