Eesti: Solarise Keskuse disainitänaval saab 26. oktoobrini tutvuda Eesti disainiparemikuga

By

-

september 29, 2022

NordenBladet – 26. septembril avanes Eesti Disainiauhinnad 2022 nominentide näitus. Solarise Keskuse disainitänav on täitunud kuni 26. oktoobrini Eesti viimase kahe aasta disainiparemikuga, peale mida rändab näitus edasi erinevatesse Eesti paikadesse.

Eesti Disainiauhinnad 2022 konkursi ja näituse eesmärk on tunnustada Eesti võimekamaid disainereid ja disainibüroosid, parimaid disainikasutajaid ning erilisemaid disainitegusid, millega tuua avalikkuse ette disainivaldkonna viimase kahe aasta edulood.

Tänavusele Eesti Disainiauhinnad 2022 konkursile esitati kokku 200 tööd, millest 45 saab näha Eesti Disainiauhinnad 2022 nominentide näitusel.

Kõikide Eesti Disainiauhinnad 2022 nominentidega saab tutvuda eestidisainiauhinnad.ee veebilehel. Ürituse galeriid saad näha siin.

EDA 2022 näitusel saab tutvuda järgmiste disainikategooriate parimate töödega:

– Graafiline ja digitaalne disain;
– Teenusedisain;
– BRUNO tootedisainiauhinnad;
– Disaininihariduse auhind;
– Disainimuutja ja Aasta Disainitegu;
– Elumuutev disain Grand Prix;
– Eriauhinnad (Parim noor graafiline disainer Noor Püss; Parim noor disainer SÄSI; Prillitoos ja BRUNO elutööauhind).

EDA 2022 näitus on valminud koostöös disainistuudioga Ruum 414, sisearhitekt Tõnu Kalpuse ja Eesti Disainikeskusega.

Eesti Disainiauhinnad 2022 konkurssi korraldab Eesti Disainikeskus koostöös Eesti Disainerite Liidu, ADC*E, Teenusmajanduse Koja ja Eesti Kunstiakadeemiaga.

Eesti Disainiauhinnad 2022 näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Kultuuriministeerium, Solaris, Nudist, Fazer.

Eesti: Maa-amet avalikustab uued maa maksustamise andmed oktoobri lõpuks

By

Helena-Reet Ennet

-

september 29, 2022

Üle kahe kümnendi tehtud maa korralise hindamise – mille alusel arvutatakse edaspidi maamaksu kõikjal Eestis – tulemused saavad avalikuks oktoobri lõpus, kirjutab Maaleht. 20 aastaga on maa maksustamishind kasvanud 7,2 korda, arvestuslikult 28,2 miljardile eurole.

Hinnasildi saavad hindamisel külge kõik Eesti 760 000 katastriüksust, märgib ajaleht.

Maamaksu hakkab riik uute hindade põhjal arvutama alates 2024. aastast, tuleval aastal on maamaksu arvutamise aluseks veel 2001. aasta andmed.

Maa maksustamishinna arvutas maa-amet välja viimaste aastate antud piirkonnas tehtud müügitehingute järgi.

Piirkondlikult on maa väärtus kahe aastakümnega kasvanud kõige enam Tartumaal ja Hiiumaal – vastavalt 15,9 ja 13,3 korda.

Maa korralise hindamise projekti maa-ametis vedanud Veronika Ilsjan ütles Maalehele, et hindamises olnud pikk vahe on tekitanud ebavõrdse olukorra, kus proportsioonis maksavad praegu maamaksu rohkem need, kelle maa hind on kasvanud vähem.

Varem on Eestis korralist hindamist tehtud kolmel korral – 1993., 1996. ja 2001. aastal. Pärast seda hakkasid hinnad kiiremini tõusma ning poliitikud ei tahtnud uusi hindamisi korraldada, sest sellega oleks paratamatult kaasnenud ka maksutõus. Edaspidi tehakse hindamist iga nelja aasta tagant.

Praegu võib elamumaa maamaks olla maksimaalselt 2,5 protsenti selle maksustamise hinnast, maatulundusmaal aga maksimaalselt 0,5 protsenti. Ühe aastaga ei tohi maamaks kasvada rohkem kui 10 protsenti.

Maa korralise hindamise tulemused avalikustatakse 31. oktoobril maa-ameti veebilehel www. maaamet.ee. Omavalitsused kinnitavad uued maamaksumäärad hiljemalt 1. juuliks 2023.

Avafoto: Eesti (NordenBladet)

Rootsi: Nord Streami gaasitorud lekivad neljas erinevas kohas, püsib võimalike plahvatuste oht

By

Helena-Reet Ennet

-

september 29, 2022

NordenBladet – Varem oli teada, et Nord Streami gaasitorud lekivad kolmes erinevas kohas. Rootsi rannavalve teatas neljapäeval, et gaasilekkeid on kokku lausa neli. Seismoloogid uurivad uusi võimalikke plahvatusi.

Uus leke pärineb Nord Stream 2 gaasitorust. Selle avastas Rootsi rannavalve juba teisipäeval, vahendas Aftonbladet.

Stockholmi teatel asub neljas leke Rootsi majandusvööndis ja selle läbimõõt on 200 meetrit. Rootsi veeteede ameti teatel polnud leket alguses radaril näha, kuna see on väiksem, kui teised lekked.

Lekkima hakanud Nord Streami torud jäävad Saksamaa ekspertide sõnul igaveseks kasutuskõlbmatuks, sest torudesse pääsenud soolase vee tõttu tekib kiiresti korrosioon.

_______________________________

Nord Stream (varasem nimi Põhja-Euroopa gaasitorustik; ka Läänemere maagaasitorustike süsteem; samuti ‘Põhjavoog’) on avamere maagaasitorustike süsteem Venemaalt Saksamaale. See sisaldab kahte torustike süsteemi, mis kulgevad Viiburist Lubminini Greifswaldi lähedal ja moodustavad algse Nord Streami, ning kahte ehitatavat torustike süsteemi, mis kulgevad Ust-Lugast Lubminini, nimetatakse Nord Stream 2. Lubminis ühenduvad torustikud OPAL-torustike süsteemiga Tšehhi piiril asuva Olbernhau ja NEL-liin Rehdenini Bremeni lähedal.

Nord Streami omanik ja haldaja on Nord Stream AG, mille enamusaktsionär on Venemaa riigifirma Gazprom, ning Nord Stream 2 omanik ja haldaja on Gazpromi 100% -liselt kuuluv tütarettevõte Nord Stream 2 AG.

Nord Streami projekte on kritiseerinud nii Ameerika Ühendriigid kui ka mitmed Kesk- ja Ida-Euroopa riigid. Kriitikud on osutanud, et gaasijuhtmed suurendavad Venemaa mõjuvõimu Euroopas (muutes Saksamaa sõltuvaks poliitiliselt ebausaldusväärse Venemaa gaasist) ja nõrgestavad lisaks Ukrainat.

Avafoto: NordenBladet

Eesti: Elering ja Eesti Energia sõlmisid kokkuleppe eriolukorras elektri tagamiseks

By

Helena-Reet Ennet

-

september 29, 2022

NordenBladet – Riigile kuuluvad elektri süsteemihaldur Elering ja suurim elektritootja Eesti Energia sõlmisid lepingu, millega panid paika mõlema õigused ja kohustused, kui on vaja eriolukorras tagada Eesti elektrivõrgu töös hoidmine ja tarbijate elektriga varustatus.

Eestil peaks end Vene võrgust lahti ühendama ja Mandri-Euroopa võrguga liituma 2025. aasta lõpuks, see plaan pole muutunud ja tulevikus inertsi hoidmiseks ehitab Elering paari aastaga kolm sünkroonkompensaatorit. Kui Venemaa peaks Eesti varem lahti ühendama, peaks Eestis kasutama inertsi hoidmiseks Narva elektrijaamade seadmeid.

Eleringi juht Taavi Veskimägi ütles ERR-ile, et Narva elektrijaamad suudavad eriolukorras Eesti võrgu vajaliku inertsi tagada, kuid see ei ole pikaaegne lahendus. Sünkroonkompensaatorid suudavad vajaliku inertsi tagada neli kuni kuus korda odavamalt ning nende eluiga on erinevalt Narva jaamade vananenud seadmetest 40 aastat, märkis ta.

Eleringi ülesandeks on tagada elektri ja gaasi varustuskindlus.

Avafoto: Pexels

AS Baltika avalikustab 2022. majandusaasta kolmanda kvartali vahearuande 4. novembril

By

Helena-Reet Ennet

-

september 29, 2022

NordenBladet — Muudatused AS Baltika avalikustamise kalendris. AS Baltika (Edaspidi Baltika) avalikustab 2022. majandusaasta kolmanda kvartali vahearuande 4. novembril 2022. aastal.

Varasem kuupäev oli 19. oktoober 2022. Kolmanda kvartali vahearuande hilisem avalikustamine on tingitud uue ettevõtte ressursside planeerimise (ERP) tarkvara kasutuselevõtmisest seoses Ivo Nikkolo uue veebipoe (https://ivonikkolo.com/) avamisega ja Baltika kontserni ettevõtete majandustarkvara ühtlustamisega.

Brigitta Kippak
Juhatuse liige, tegevjuht
brigitta.kippak@baltikagroup.com