Üle kahe kümnendi tehtud maa korralise hindamise – mille alusel arvutatakse edaspidi maamaksu kõikjal Eestis – tulemused saavad avalikuks oktoobri lõpus, kirjutab Maaleht. 20 aastaga on maa maksustamishind kasvanud 7,2 korda, arvestuslikult 28,2 miljardile eurole.
Hinnasildi saavad hindamisel külge kõik Eesti 760 000 katastriüksust, märgib ajaleht.
Maamaksu hakkab riik uute hindade põhjal arvutama alates 2024. aastast, tuleval aastal on maamaksu arvutamise aluseks veel 2001. aasta andmed.
Maa maksustamishinna arvutas maa-amet välja viimaste aastate antud piirkonnas tehtud müügitehingute järgi.
Piirkondlikult on maa väärtus kahe aastakümnega kasvanud kõige enam Tartumaal ja Hiiumaal – vastavalt 15,9 ja 13,3 korda.
Maa korralise hindamise projekti maa-ametis vedanud Veronika Ilsjan ütles Maalehele, et hindamises olnud pikk vahe on tekitanud ebavõrdse olukorra, kus proportsioonis maksavad praegu maamaksu rohkem need, kelle maa hind on kasvanud vähem.
Varem on Eestis korralist hindamist tehtud kolmel korral – 1993., 1996. ja 2001. aastal. Pärast seda hakkasid hinnad kiiremini tõusma ning poliitikud ei tahtnud uusi hindamisi korraldada, sest sellega oleks paratamatult kaasnenud ka maksutõus. Edaspidi tehakse hindamist iga nelja aasta tagant.
Praegu võib elamumaa maamaks olla maksimaalselt 2,5 protsenti selle maksustamise hinnast, maatulundusmaal aga maksimaalselt 0,5 protsenti. Ühe aastaga ei tohi maamaks kasvada rohkem kui 10 protsenti.
Maa korralise hindamise tulemused avalikustatakse 31. oktoobril maa-ameti veebilehel www. maaamet.ee. Omavalitsused kinnitavad uued maamaksumäärad hiljemalt 1. juuliks 2023.
NordenBladet – Varem oli teada, et Nord Streami gaasitorud lekivad kolmes erinevas kohas. Rootsi rannavalve teatas neljapäeval, et gaasilekkeid on kokku lausa neli. Seismoloogid uurivad uusi võimalikke plahvatusi.
Uus leke pärineb Nord Stream 2 gaasitorust. Selle avastas Rootsi rannavalve juba teisipäeval, vahendas Aftonbladet.
Stockholmi teatel asub neljas leke Rootsi majandusvööndis ja selle läbimõõt on 200 meetrit. Rootsi veeteede ameti teatel polnud leket alguses radaril näha, kuna see on väiksem, kui teised lekked.
Lekkima hakanud Nord Streami torud jäävad Saksamaa ekspertide sõnul igaveseks kasutuskõlbmatuks, sest torudesse pääsenud soolase vee tõttu tekib kiiresti korrosioon.
_______________________________
Nord Stream (varasem nimi Põhja-Euroopa gaasitorustik; ka Läänemere maagaasitorustike süsteem; samuti ‘Põhjavoog’) on avamere maagaasitorustike süsteem Venemaalt Saksamaale. See sisaldab kahte torustike süsteemi, mis kulgevad Viiburist Lubminini Greifswaldi lähedal ja moodustavad algse Nord Streami, ning kahte ehitatavat torustike süsteemi, mis kulgevad Ust-Lugast Lubminini, nimetatakse Nord Stream 2. Lubminis ühenduvad torustikud OPAL-torustike süsteemiga Tšehhi piiril asuva Olbernhau ja NEL-liin Rehdenini Bremeni lähedal.
Nord Streami omanik ja haldaja on Nord Stream AG, mille enamusaktsionär on Venemaa riigifirma Gazprom, ning Nord Stream 2 omanik ja haldaja on Gazpromi 100% -liselt kuuluv tütarettevõte Nord Stream 2 AG.
Nord Streami projekte on kritiseerinud nii Ameerika Ühendriigid kui ka mitmed Kesk- ja Ida-Euroopa riigid. Kriitikud on osutanud, et gaasijuhtmed suurendavad Venemaa mõjuvõimu Euroopas (muutes Saksamaa sõltuvaks poliitiliselt ebausaldusväärse Venemaa gaasist) ja nõrgestavad lisaks Ukrainat.
NordenBladet – Riigile kuuluvad elektri süsteemihaldur Elering ja suurim elektritootja Eesti Energia sõlmisid lepingu, millega panid paika mõlema õigused ja kohustused, kui on vaja eriolukorras tagada Eesti elektrivõrgu töös hoidmine ja tarbijate elektriga varustatus.
Eestil peaks end Vene võrgust lahti ühendama ja Mandri-Euroopa võrguga liituma 2025. aasta lõpuks, see plaan pole muutunud ja tulevikus inertsi hoidmiseks ehitab Elering paari aastaga kolm sünkroonkompensaatorit. Kui Venemaa peaks Eesti varem lahti ühendama, peaks Eestis kasutama inertsi hoidmiseks Narva elektrijaamade seadmeid.
Eleringi juht Taavi Veskimägi ütles ERR-ile, et Narva elektrijaamad suudavad eriolukorras Eesti võrgu vajaliku inertsi tagada, kuid see ei ole pikaaegne lahendus. Sünkroonkompensaatorid suudavad vajaliku inertsi tagada neli kuni kuus korda odavamalt ning nende eluiga on erinevalt Narva jaamade vananenud seadmetest 40 aastat, märkis ta.
Eleringi ülesandeks on tagada elektri ja gaasi varustuskindlus.
NordenBladet — Muudatused AS Baltika avalikustamise kalendris. AS Baltika (Edaspidi Baltika) avalikustab 2022. majandusaasta kolmanda kvartali vahearuande 4. novembril 2022. aastal.
Varasem kuupäev oli 19. oktoober 2022. Kolmanda kvartali vahearuande hilisem avalikustamine on tingitud uue ettevõtte ressursside planeerimise (ERP) tarkvara kasutuselevõtmisest seoses Ivo Nikkolo uue veebipoe (https://ivonikkolo.com/) avamisega ja Baltika kontserni ettevõtete majandustarkvara ühtlustamisega. Brigitta Kippak
Juhatuse liige, tegevjuht
brigitta.kippak@baltikagroup.com
NordenBladet — Soome autoliidu andmetel ei saa juhtida B-kategooria loaga kõiki sõiduautosid. Juhiloaseaduses on täpselt määratletud, milliseid sõidukeid mis klassi loaga tohib juhtida. Eriti ettevaatlik tasuks olla kaubikute ja kaubikute moodi matkaautodega. Juba enne haagise ühendamist on vaja veenduda vajaliku juhiloa olemasolus.
Sõiduauto juhiloa ehk B-kategooria loaga saab juhtida sõidukeid, mille kogumass ei ületa 3500 kilogrammi ja mis on mõeldud ja valmistatud vedama lisaks juhile kuni kaheksat inimest. See, et auto registreerimisandmetes on sõidukiklassina sõiduauto, ei tähenda alati, et autoga saab sõita B-kategooria loaga, vahendab MTV.
Lisaks tuleb välja selgitada, milline on kõnealuse auto suurim lubatud täismass. Oluline on meeles pidada, et juhtimisõiguse piisavuse kaalumisel mõeldakse massi all sõiduki või sõidukite registreerimisandmetes märgitud suurimaid lubatud täismasse – seega mitte tegelikke masse kasutamise ajal, nagu vahel ekslikult arvatakse.
Kui sõiduauto registreerimisandmetesse kantud täismass on üle 3500 kilogrammi, on kõnealuse sõiduki juhtimiseks vajalik C1- või C-kategooria juhiluba. Sageli on see nii see näiteks suuremate matkaautode puhul.
Ka väljast kaubikuna näiva auto puhul tasub olla ettevaatlik, kas tegemist on B-kategooria kaubikuga (täismass mitte rohkem kui 3500 kg) või olenevalt autost veokiga, mis nõuab C1- või C-kategooriat (täismass üle 3500 kg).
Samuti kuuleb igapäevakõnes sageli juttu „väikebussidest”, kui see tähendab kaubiku välimusega sõiduautot, mis on registreeritud lisaks juhile maksimaalselt kaheksale inimesele ja millega saab sõita B-kategooria loaga. Väliselt täpselt samasuguse väljanägemisega auto võib aga bussina arvele võtta, kui selles on rohkem kui 1+8 istekohta. Bussi juhtimiseks B-kategooriast loomulikult ei piisa, olenevalt autost on vaja D1- või D-klassi juhiluba.
Kui kavatsete vedada B-kategooria juhiloaga haagist, tuleb kõigepealt kindlasti veenduda, et juhiluba on vedava auto juhtimiseks piisav. Kui vedav auto on auto, millega saab sõita B-kategooria loaga, siis B-kategooriaga saab sellele külge ühendada haagise, mille kogumass ei ületa 750 kilogrammi – see tähendab juhtimise piisavuse vaatenurgast.
Taga võib olla ka raskem haagis, kuid sel juhul ei tohi autorongi (veduk + haagis) kogumass ületada 3500 kilogrammi. Nagu vedava auto puhul, tasub meeles pidada, et juhtimisõiguse piisavuse kaalumisel lähtutakse alati registreerimisandmetesse kantud suurimatest lubatud täismassidest – mitte tegelikest massidest.
Tavaline eksimise võimalus on näiteks suure linnamaasturi ühendamine 825 kg täismassiga piduriteta haagisega, millised on tänapäeval enamik müügil olevaid piduriteta haagiseid. Kuna tegemist on haagisega, mille täismass on registreerimisandmetes märgitud üle 750 kilogrammi, ei tohi autorongi kogumass ületada 3500 kilogrammi, kui juhil on ainult B-kategooria juhiluba. Kui haagise kogumass ei ületa 750 kilogrammi, võib 3500 kilogrammi piiri ületada.
Teine väärarusaam esineb sageli siis, kui sõiduauto või kaubiku taha ühendatakse tühi piduritega treilerhaagis. Arvatakse, et seda on võimalik vedada tühjalt ka pelgalt B-kategooria loaga – aga mitte siis, kui kombinatsiooni maksimaalsete lubatud täismasside summa ületab 3500 kilogrammi.
Samuti on oluline märkida, et lisaks juhtimisõiguse piisavusele tuleb tagada, kui raske (piduritega või piduriteta) haagist võib kõnealuse vedukiga ühendada. Maksimaalseid lubatud masse ei tohi ületada. Kui juhiloa nõuded määratakse registriandmetesse kantud suurimate lubatud täismasside järgi, siis haakeseadise massidest rääkides lähtutakse tegelikest massidest. Kahjuks ajavad inimesed need kaks asja sageli segamini.
B-kategooria luba sisaldab ka T-kategooria ja AM-kategooria juhtimisõigust. Tänu sellele saab B-kategooria loaga sõita enamiku traktoritega, mille külge on ühendatud haagised. Kui traktori registreerimisandmetes on kiirus üle 60 kilomeetri tunnis ja täismass üle 3500 kilogrammi, ei piisa enam B-kategooria loast, vaid olenevalt traktorist on vaja C1- või C-kategooria luba.
B-kategooria juhiloas sisalduv AM-kategooria annab lisaks traktoritele võimaluse B-juhiloaga juhtida kerget neljarattalist sõidukit (mopeediautot) ja kahe- või kolmerattalist mopeedi, mille kiirus on üle 25, kuid mitte rohkem kui 45 kilomeetrit tunnis.
