NordenBladet — Arco Vara AS viis läbi võlakirjaemissiooni, mille käigus emiteeris võlakirju kogumahus 2 120 000 eurot.
Võlakirjade väljalaskepäev on 14.12.2022 ja lunastamispäev on 13.12.2024. Emiteeriti 212 võlakirja nimiväärtusega 10 000 eurot, intressimääraga 10% aastas. Emiteeritud võlakirjadele tagatist ei anta. Emiteeritavate võlakirjade eest on tasutud täies ulatuses. Võlakirjade pakkumine teostati kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1129 artiklis 1 sätestatuga ning ei olnud avalik.
Arco Vara AS-i võlakirju märkis kokku 21 isikut. Kõik märkimisavaldused rahuldati täies mahus. Võlakirjainvestorite hulgas ei ole seotud isikuid.
Võlakirjaemissioonist saadud vahendeid kasutatakse Kodulahe Kvartali arendusprojektide finantseerimiseks.
Algselt planeeritud võlakirjade mahtu vähendati 80 000 euro võrra, sest see summa vormistati investori soovile vastu tulles saadud laenuna. Nimetatud laenu intressitingimused on samad võlakirja tingimustele.
13.12.2022 lunastati tähtaegselt eelmised 2-aastased Arco Vara võlakirjad kogusummas 1 780 000 eurot, mille intress oli samuti 10%.
Tiina Malm
Finantsjuht
Arco Vara AS
Tel: +372 614 4630
tiina.malm@arcovara.com
NordenBladet —Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon peab täna avaliku istungi, et arutada ettevõtjatele mõeldud universaalteenuse kasutamist ja sellega seotud probleeme.
Erikomisjoni esimehe Tõnis Möldri sõnul soovib komisjon saada ülevaate, kui palju ettevõtjaid on otsustanud universaalteenusele üle minna ning milliseid probleeme on üleminekul esinenud. Muu hulgas soovitakse tema sõnul käsitleda ettevõtjate muresid, mille hulgas on suured leppetrahvid uue teenusega liitumisel ning ebakindlus universaalteenuse stabiilse hinna osas.
Riigikogu andis oktoobris vastu võetud seadusega ettevõtjatele võimaluse osta alates tänavu novembrist kuni 2023. aasta lõpuni elektrienergiat Konkurentsiameti reguleeritud hinnaga ehk universaalteenusena.
Universaalteenust saavad kasutada mikroettevõtjad ehk äriühingud, kus töötab vähem kui 10 inimest ja aastakäive või aastane bilansimaht ei ületa kaht miljonit eurot, ning väikeettevõtjad ehk äriühingud, kus töötab vähem kui 50 inimest ja mille aastakäive või aastane bilansimaht ei ületa 10 miljonit eurot. Elektri universaalteenusena ostmise võimalus laieneb ka aastas kuni ühe gigavatt-tunni ulatuses energiat tarbivatele füüsilisest isikust ettevõtjatele, sihtasutustele ja mittetulundusühingutele.
Kui kodutarbijad viiakse universaalteenusele üle automaatselt, kui nad ise ei soovi pakkumisest loobuda, siis ettevõtjad peavad universaalteenusele ülemineku soovist elektrimüüjale teada andma või müüja pakkumisele omapoolse nõusolekuga vastama. Leppetrahvita saavad universaalteenusele üle minna vaid kodutarbijad ning ettevõtjad peavad paketivahetusel lähtuma kehtiva elektrilepingu tingimustest.
Erikomisjoni istungile on kutsutud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan, ministri nõunik Märt Ots, Konkurentsiameti peadirektor Evelin Pärn-Lee, Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter, Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas ja riigikontrolör Janar Holm.
NordenBladet —Riigikogu rahanduskomisjon saatis tänasel Riigikogu istungil lõpphääletusele platvormihaldurite aruandlusreeglistiku täpsustamise eelnõu, mille eesmärgiks on platvormidel tegutsevate teenusepakkujate maksustamiseks vajaliku info kogumine.
Rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk selgitas, et teema on aktuaalne ja vajab kiiret lahendamist. „Platvormialase tegevuse kohta teabe jagamine on tähtis ettevõtete võrdse kohtlemise seisukohalt. Nimelt hakkavad muudatuste kohaselt platvormihaldurid nagu AirBnB, Amazon, Bolt, Uber, Etsy, Booking.com esitama Maksu- ja Tolliametile (MTA) teavet platvormidel tegutsevate müüjate ja teenuspakkujate ning nende teenitud tulu kohta,“ selgitas Kokk. Ta märkis, et eelnõu võimaldab teha riiklikku järelevalvet platvormidel tegutsevate müüjate ja teenusepakkujate suhtes, sealhulgas kontrollida nende maksukohustuste täitmist.
Ta lisas, et praegu toimub andmevahetus platvormidega vabatahtlikkuse alusel. MTA on sõlminud mitme platvormidega kokkulepped, kes edastavad vabatahtlikult MTA-le teavet müüjate kohta, kes on selleks nõusoleku andnud. „Kõik kahjuks seda ei tee. Seaduse muudatus teeb nüüd selle kõigile üheselt kohustuseks,“ toonitas Kokk. Ta lisas, et nende reeglite kehtestamise kaudu tagame ka täiendava maksulaekumise riigieelarvesse.
Kokk märkis, et seaduse vastuvõtmise järel peavad platvormihaldurid aastast 2023 hakkama teavet koguma muuhulgas nii füüsilistest kui juriidilistest isikutest müüjate kohta ja selle järgmise aasta jaanuari lõpuks saatma MTA-le. „Teavet tuleb anda nii platvormil tegutsevate kohalike kui ELi liikmesriikide maksukohustuslaste kohta, samuti selliste riikide maksukohustuslaste kohta, kellega Eesti on sõlminud kokkuleppe maksualase teabe automaatseks vahetamiseks. Mitteresidentide kohta saadud teavet vahetavadki maksuhaldurid omavahel automaatse teabevahetuse korras,“ märkis Kokk.
Ta selgitas, et kui müüja keeldub platvormihaldurile tema aruandekohustuse täitmiseks vajalikke andmeid jagamast, on platvormihalduril õigus meeldetuletuste eiramise korral tema konto sulgeda ja takistada tal platvormil edaspidi registreerimast, samuti õigus hoiduda müüjale tasu üle kandmisest.
Eelnõuga üle võetav aruandlusreeglistik tuleneb peaasjalikult ELi vastavast direktiivist, mille koostamisel omakorda tugineti Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) varem koostatud platvormihaldurite aruandluskohustuste mudelreeglitele.
Valitsuse 24. oktoobril algatatud maksualase teabevahetuse seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse (halduskoostöö direktiivi ülevõtmine) eelnõu (732 SE) kolmas lugemine ja lõpphääletus on kavas tänasel, 14. detsembri Riigikogu istungil..
NordenBladet —Maaeluminister Urmas Kruuse ütles tänases Riigikogu infotunnis vastates küsimusele toidujulgeoleku kohta, et riik kasvatab nii vilja kui ka teiste toiduainete varu.
„Tuleb tunnistada seda, et Vene agressioon Ukrainas on teatud taustsüsteemi, kaasa arvatud meie arvamust julgeolekust muutnud,“ sõnas Kruuse ja möönis, et varasemate valitsuste ajal on Eesti viljavaru olnud null. „Nüüd me tahame tekitada varu, mis on üks kuu. Tulles juurde sellesse, mis puudutab inimeste varustamist teiste toiduainetega, siis me saame öelda seda, et kuni siiamaani oli see umbes kolmepäevane varu riigi vaatest. Nüüd me oleme jõudnud juba seitsme päeva varuni ja kavatseme minna 14 päeva varuni. See on väga mõistlik lähenemine,“ selgitas minister.
Kruuse tõi esile, et praegu on Maaeluministeerium muutmas seadust selliselt, et Eesti Varude Keskus tegeleks lisaks kütuse ja energia varumisele enam toiduainete varumisele. „Toiduained ja toiduainete varu ja ka toiduainetööstused tuuakse sellise järjepidevuse mõttes selgelt seadusandlikult kõrgemale positsioonile. Ja see on minu arvates oluline,“ sõnas ta. Kruuse lisas, et seadusandlikus mõttes on küsimus, kui palju peab olema varusid laos või kui palju on võimalik toiduaineid toota tööstust võimendatud korras 24 tundi ööpäevas nädala jooksul töös hoides, alles läbi vaidlemata ja vajab põhjalikku arutelu.
„Samas, ärme unustame ära ka seda, mida minu arvates väga entusiastlikult ja väga vajalikult on teinud ka meie kodutütred, sõna otseses mõttes. Nad on kutsunud üles ja andnud juhiseid ja soovitusi, kuidas ka perekondade ja inimeste enda varu peaks olema minimaalselt nädal. See tegelikult tähendab seda, et need varud kogunevad mitme protsessi mõjul,“ märkis ta.
Ühtlasi vastasid infotunnis Riigikogu liikmete küsimustele välisminister Urmas Reinsalu peaministri ülesannetes ning tervise- ja tööminister Peep Peterson. Urmas Reinsalu vastas küsimustele julgeoleku, Eesti majanduse olukorra, Eesti riigitunnuse ja Riigi põhimaanteede kohta. Peep Peterson vastas küsimustele vaktsineerimise, immuniseerimise korraldamise nõuete kohta koolides ja laste vaktsineerimise kohta. Urmas Kruuse vastas küsimustele maaettevõtluse ja toidujulgeoleku kohta.
NordenBladet – “Tööturu läbirääkimistel on kolm osapoolt – riik, tööandjad ja töötajad. Viimaseid esindavad ametiühingud kui sõltumatud töötajate õiguste eest seisjad. On üksjagu tööandjaid ja töötajaid, kes pole ühegi esindus- või katusorganisatsiooniga liitunud, seega on igati õigustatud, et riigi kõrval osalevad läbirääkimistel nii Tööandjate Keskliit kui Ametiühingute Keskliit, kes on täna Eestis kõige esinduslikum töötajate eestkõneleja,” räägib Jaan-Hendrik Toomel.
“Ametiühingutesse on oodatud kõik Eesti töötajad ja teenistujad. Uks on avatud ja vastuvõtt külalislahke, küllap seepärast kuulubki ametiühingutesse kordades enam töövõtjaid kui väitis 7. detsembril Äripäevas peatoimetaja Meelis Mandel. Me ei küündi Põhjamaade tasemele, kuid protsendiliselt on Eestis ametiühingusse koondunud enam töötajaid kui näiteks vana ja tugeva ametiühinguliikumisega Prantsusmaal.”
“Kolmepoolsetel läbirääkimistel pannakse paika muuhulgas Eesti tööturu turvaline paindlikkus (inglise keeles flexicurity), mis on ametiühingute arvates Euroopa Liidu liikmesriikidega võrreldes tublil keskmisel tasemel. Paindlikkuse teemalistes aruteludes ja läbirääkimistel jälgime ka tasakaalu, et ühes sektoris vajalik muudatus ei tooks mõnes teises valdkonnas kaasa halbu tulemusi. Siit tuleneb ka ettevõtjate arvamus jäikusest, mille põhjuseks on just Ametiühingute Keskliidu soov kaitsta ühe sektori töötajate õigusi teisi kahjustamata. Kolmepoolsetel läbirääkimistel ei saa ametiühingud eelistada ühtede töötajate õigusi teiste omadele.”
