II kvartali ja poolaastaaruanne 2023
03.08.2023
31 (2023)
III kvartali ja 9 kuu vahearuanne 2023
02.11.2023
44 (2023)
IV kvartali ja 12 kuu vahearuanne 2023
08.02.2024
6 (2024)
Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Soomes, Ukrainas ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni 2021. aasta konsolideeritud müügitulu oli 289 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 670 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud Nasdaq Tallinna Börsi põhinimekirjas.
Andri Hõbemägi
Nordecon AS
Investorsuhete juht
Tel: +372 6272 022
Email: andri.hobemagi@nordecon.com
www.nordecon.com
NordenBladet —Riigikohus märkis, et allikakaitse õigus on oluline ajakirjandusvabaduse tagatis, mis loob eeldused ajakirjaniku ja tema informaatori vahel usaldussuhte tekkimiseks. See võimaldab ajakirjanikul saada avalikku huvi eeldavates küsimustes teavet ka allikalt, kellel on info avaldamine seadusega keelatud või tooks muul viisil kaasa sanktsioonid.
Meediateenuste seaduse järgi ei tohi ajakirjanik või väljaanne üldjuhul ilma allika nõusolekuta tema tuvastamist võimaldavaid andmeid avaldada. Samas ei kehti see keeld juhul, kui allikas on andnud teadvalt valeinfot.
Kolleegium selgitas, et kui allikas annab ajakirjanikule väärinfot, siis on ajakirjanikul küll lubatud oma allikas avaldada, aga temalt ei saa seda tsiviilkohtumenetluses nõuda. See tähendab, et tsiviilkohtus on ajakirjanduse allikakaitse õigus absoluutne.
Kriminaalmenetluses tohib nõuda allika avaldamist ainult juhul, kui see on vältimatult vajalik raske kuriteo lahendamiseks. Samas peavad ajakirjanik ja väljaanne arvestama sellega, et kui avaldatud teave rikub kellegi õigusi, siis oma allika avaldamisest keeldumise korral vastutavad nad ise ebaõige teabe või au teotava väärtushinnangu avaldamise eest ning neil tuleb olla valmis ka allikalt saadud info tõendamiseks.
Lisaks juhtis Riigikohus tähelepanu sellele, et allikakaitse õigus ei kehti olukorras, kus meediaväljaanne on loonud kanali, mille kaudu inimesed saavad avalikkusele infot või vihjeid edastada otse – ilma, et sellega kaasneks ajakirjanduslik vahendustegevus.
Kohtus arutusel olnud juhtum puudutas vihjet, mis oli saadetud AS-ile Postimees Grupp kuuluvale portaalile Elu24. Vihjekirja kuvatõmmist levitati hiljem sotsiaalmeedias, aga sealt puudus saatja nimi. Vihjekirjas mainitud inimene esitas kohtule avalduse saatja andmete väljanõudmiseks Postimees Grupilt, sest väidetavalt sisaldas kiri laimu. Postimees Grupp keeldus vihje autori andmeid avaldamast, viidates allikakaitsele.
Maakohus asus seisukohale, et tegemist võib olla väärinfo avaldamisega ja leidis, et sellises olukorras peab ajakirjandusväljaanne autori andmed väljastama. Ringkonnakohus jättis maakohtu määruse muutmata.
Riigikohtu tsiviilkolleegium keeldus täna Postimees Grupi määruskaebuse menetlusse võtmisest kaebeõiguse puudumise tõttu, sest seaduse järgi on määruskaebuste läbivaatamine sellistes küsimustes üheastmeline. Samas selgitas kolleegium kohtupraktika ühtlustamiseks allikakaitse põhimõtte rakendamist.
NordenBladet — AS LHV Group teenis aasta eelviimasel kuul konsolideeritult 8,1 miljonit eurot puhaskasumit. AS LHV Pank teenis 10,0 miljonit eurot puhaskasumit, sellest 1,9 miljonit eurot Ühendkuningriigi filiaaliga seotud klientide teenindamisest. AS LHV Varahaldus teenis novembris 259 tuhat eurot puhaskasumit. AS LHV Kindlustuse puhaskahjumiks jäi 127 tuhat eurot ja LHV UK Limitedi puhaskahjumiks 1,8 miljonit eurot.
LHV konsolideeritud laenuportfell kasvas kuuga 28 miljoni euro võrra. Sellest jaelaenude kasv moodustas 15 miljonit eurot ja ettevõtete laenud kasvasid ligikaudu 13 miljoni euro võrra. Konsolideeritud hoiused vähenesid novembris 21 miljoni euro võrra, seejuures vähenesid finantsvahendajate hoiused 37 miljoni euro võrra. LHV juhitud fondide maht kasvas kuuga 42 miljoni euro võrra. Oktoobris töödeldi 2,6 miljonit finantsvahendajatest klientidega seotud makset.
November oli LHV jaoks tugev kuu, eriti panga ja varahalduse tulemuste vaates. Klientide aktiivsus oli tavapärane, kuid laenuportfelli kasv ja intressikeskkonna muutus tõstsid intressitulusid.
Pangaklientide arv kasvas novembris 4500 võrra, seal hulgas arveldavate klientide arv kasvas 3900 võrra. LHV Panga laenuportfell püsis hea kvaliteediga. Novembris tõstis LHV oluliselt hoiustajatele pakutavaid intressmäärasid, ühe-aastase tähtajalise hoiuse intress on nüüd 2%. Kuu jooksul alustas teenusepakkuja LHV sularahaautomaatide võrgu uuendamist – kasutajateni tuuakse uusima tehnoloogiaga seadmed Eestis, mis on senisest parema ligipääsetavusega.
LHV Varahalduse aktiivselt hallatavad pensionifondid M, L ja XL jätkavad turul jooksva aasta arvestuses ainsate positiivse tootlusega pensionifondidena. Nende fondide novembri tootlus oli vastavalt 1,3%, 2,1% ja 2,9%. Varahalduse äritulud novembris vastasid plaanile, kulud ja kasumlikkus on plaanist veidi maas. Aktiivsete pensioniklientide arv kasvas viiesaja võrra. Viimasel neljal kuul jäi klientide II sambast väljumine tagasihoidlikuks, selle mõjul väheneb fondide maht maikuus 1,5 miljoni euro võrra.
Novembris uue juhatuse esimehe saanud LHV Kindlustus jätkas kuu jooksul kindlustuslepingute mahu kasvatamist. Sõlmiti 14 700 kindlustuslepingut mahuga 2,5 miljonit eurot. Kokku hüvitati kahjujuhtumeid summas 0,8 miljonit eurot. Teenitud kindlustuspreemiad edestavad finantsplaani ning klientide rahulolu kahjukäsitlusega on jätkuvalt kõrgel tasemel.
Ühendkuningriigi äriliinis oli novembris aktiivne kuu. Klientide tehtud maksete arv kasvas. LHV UK Limited on alustamas laenutegevust ja jätkab valmistumist pangalitsentsi saamiseks.
LHV Group viis novembris läbi MREL tingimuste täitmiseks AT1 võlakirjade emissiooni. Kaasatud 20 miljonist eurost anti 15 miljonit edasi LHV Pangale.
Tulemuste poolest tugev kuu aitas vähendada puhaskasumi osas grupi mahajäämust finantsplaanist 3,1 miljoni euroni. Plaanitust kõrgemate intressimäärade taustal oleneb finantsplaani täitmine krediidiportfelli kvaliteedi püsimisest aasta viimasel kuul.
LHV Groupi aruanded on saadaval aadressil: https://investor.lhv.ee/aruanded.
LHV Group on suurim kodumaine finantskontsern ja kapitali pakkuja Eestis. LHV Groupi peamised tütarettevõtted on LHV Pank, LHV Varahaldus ja LHV Kindlustus. Grupi ettevõtetes töötab üle 880 inimese. LHV pangateenuseid kasutab novembri lõpu seisuga 374 000 klienti, LHV hallatavatel pensionifondidel on 131 000 aktiivset klienti ja LHV Kindlustusega on kaitstud 150 000 klienti. LHV Ühendkuningriigi filiaal pakub panganduse taristut enam kui 200 rahvusvahelisele finantsteenuste ettevõttele, mille kaudu jõuavad LHV makseteenused klientideni üle terve maailma.
Priit Rum
LHV kommunikatsioonijuht
Telefon: 502 0786
E-post: priit.rum@lhv.ee
NordenBladet — Soome kaitseministeerium otsustas 12. detsembril 2022 suurendada vabatahtlikku ajateenistust sooritavate naiste reservtoetust. Praegu makstakse reservtoetust iga täiskalendripäeva eest 0,50 eurot. 2023. aasta algusest tõuseb reservtoetus 1,50 euroni päevas.
Toetuse suuruse tõstmisega soovitakse paremini katta naistele isikliku varustuse, näiteks hügieenitoodete ja aluspesu soetamisel tekkivaid kulutusi.
Vajalik isiklik varustus, mida ei korraldata kaitseväe tellimusel, hüvitatakse eraldi reservtoetusega.
Toetuste ja toiduraha tõus
Samuti tõstetakse 2023. aasta algusest ajateenijate toetusi. Edaspidi on ajateenijatest meeste ja naiste toetus 5,40 eurot (praegu 5,20 eurot) päevas, 165 päeva ületavate perioodide eest 9,00 eurot (8,70 eurot) päevas ja 255 päeva ületavate perioodide eest 12,50 eurot (12,10 eurot) päevas.
Alates 2023. aasta algusest on reservväelaste toetus 5,40 eurot (5,20 eurot) päevas.
Lähetusreiside toiduraha suurendatakse selliselt, et iga alanud päeva eest makstakse 13,50 eurot (seni 7,50 või 13,50 eurot), maksimaalselt kaks korda päevas. Välislähetuse eest tasutakse toiduraha 30 eurot (28 eurot) iga päeva eest, arvestatuna algusajast.
Toiduraha maksmine ei ole enam seotud ajateenistuse kestusega, vaid makstakse alati, kui kaitsevägi teenistusalast toitlustust ei korralda.
Toetuste tõstmise kulumõju on 1 461 000,00 eurot aastas, reservväelase toetuse puhul 37 000 eurot ja toiduraha mõju 250 000 eurot.
NordenBladet — Helsingi piirkonna haiglad on jõudnud õdede kroonilise puuduse tõttu suurde kriisi, mistõttu on seiskunud töö erakorralise meditsiini osakondades (EMO) ning jäetakse ära plaanilisi operatsioone.
Helsingi ja Uusimaa ravipiirkonna HUS haiglate EMO-d on täis patsiente, kes ootavad teistesse osakondadesse saatmist. Patsiente on nii palju, et neile ei suudeta piisavalt kiiresti leida uut kohta, vahendab Yle.
EMO on täis Jorvi, Peijase, Hyvinkää ja Töölö haiglates. Töölö haiglas on ülejäänud nädalaks ära jäetud vähem pakilised operatsioonid ning järjest jäetakse ära lõikusi.
Olukord on patsientide jaoks ebameeldiv ning haigla ei suuda garanteerida neile kvaliteetset ja parimat arstiabi, mida soovitakse pakkuda.
Probleemide algpõhjus on õdede nappus. Koduõendusabi ja põhiõendusabi ei tööta, kui inimesi pole. EMO palatites lamavad patsiendid, kes on pikalt oodanud teistesse osakondadesse saatmist.
Haiglas valitseb midagi suurõnnetuse olukorra sarnast. Töötajate arv ei vasta EMO-s olevatele patsientide arvule.
Haiglad soovitavad inimestel vältida võimalusel haiglaravi. Intensiivravi vajajaid siiski veel ravitakse.
Haiglates loodetakse, et inimesed mõistavad olukorda. EMO-st ei saa teha voodiosakonda. Samuti ei suudeta patsientidele öelda, millal nad edasi pääsevad.
Sotsiaal- ja terviseministeerium ning tervishoiu järelvalveamet Valvira on HUS-i EMO probleemidest teadlikud. Sotsiaal- ja terviseministeeriumi osakonnajuhi Eveliina Pöyhöneni sõnul jälgib ministeerium EMO olukorda regulaarselt. Praegune olukord ei ole tekkinud üleöö.
See ei ole ainult EMO, vaid kogu teenindussüsteemi probleem, märkis Pöyhönen. Tema sõnul on ministeeriumil reedel kohtumine ravipiirkonna, esmatasandi tervishoiu ja sotsiaaltöö esindajatega.
Kontrollitakse, kas augustis välja pakutud meetmed on ellu viidud. Personalipuuduse lahendusena esitati kokku 50 erinevat meedet. Probleeme ei saa lahendada lihtsalt EMO tööd korraldades.
Valvira tegevjuhi Markus Henrikssoni sõnul on HUS-i piirkonnas EMO ummikud sedavõrd suured, et seavad ohtu patsiendi turvalisuse. Olukord on väga murettekitav, märkis ta.
Henrikssoni sõnul pole HUS oma probleemidega ainus, vaid sarnaseid olukordi on ka mujal Soomes. Mujal on olukord erinev, aga probleeme on ka mujal. Eelmine nädal oli raske ülikooli haiglates. HUS-i piirkonnas on aga olukord pidevalt halvenenud, ütles Henriksson.
