NordenBladet – Investeerimisplatvorm Fundvest, mis võimaldab juurdepääsu USA ja Euroopa Liidu börsile, on alates eilsest saadaval allalaadimiseks ka Eestis. Rakenduse abil saavad kasutajad osta aktsiaid ja ETF-e, teha automatiseeritud investeerimist ja suhelda teiste rakenduse kasutajatega. Ettevõtte asutajate sõnul on Fundvesti ainulaadsus läbipaistvus, lokaliseeritud lähenemine ja madalamad tasud – investorid saavad tehingu teha fikseeritud 0,35-protsendilise vahendustasu eest.
Ettevõtte kontorid asuvad nii Tallinnas kui ka Vilniuses. Järjepidevalt arendatakse ja täiustatakse tarkvara ning kontrollitakse nõudeid ja rahapesuvastast tegevust. Leedu keskpank kiitis Fundvesti heaks selle aasta alguses andes ettevõttele investeerimisteenuste pakkumiseks vajaliku litsentsi.
“Oleme seadnud ambitsioonika eesmärgi pakkuda Balti riikide elanikele uuenduslikku ja läbipaistvat hinnakujundusel põhinevat mobiilirakendust, mis võimaldab neil oma rahaasju tõhusamalt hallata. Kuigi jaeinvestor on praeguse karuturu tõttu mõnevõrra ehmunud, nagu on näha üldisest nõudlusest investeerimisteenuste järele, on tegelikult mõttekam kui kunagi varem alustada investeerimist. Varade hinnad on langenud ja aktsiad tunduvad atraktiivsemad kui aasta tagasi. Üks asi on ilmselge: karuturud lõppevad ja varade hinnad taastuvad,” ütleb Fundvesti asutaja ja tegevjuht Rasmus Klaassen.
Lisaks usuvad ettevõtte asutajad, et regulaarne, järjepidev investeerimine loob rohkem väärtust kui ühekordne spekuleerimine, seega sobib Fundvest kõige paremini pikaajalisteks investeeringuteks.
Ettevõte alustas oma tegevust Eestis 2020. aastal suletud investeerimisfondina hallates varasid, kasutades turul kättesaadavaid pankade ja teiste finantsasutuste investeerimisvahendeid. Ettevõtte asutajad on kolm finants-, tehnoloogia- ja äriarenduse eksperti: Rasmus Klaassen, Martin Untals ja Sander Siim Vaher.
Tegevjuht Rasmus Klaasseni sõnul märkasid nad pärast erinevate platvormide hinnakujunduse uurimist mitmeid puudusi – kõrgeid määrasid tegevusetuse eest, lisatasusid platvormide haldamise, hoiustamise ja raha väljavõtmise eest.
“Turul ei olnud vahendit, mis vastaks meie klientide vajadustele. Märkasime, et meie lahenduse järele on suur nõudlus ning asusime looma platvormi finantsteenuste kaasaegseks ja uuenduslikuks kasutamiseks. Olen tänulik kogu Fundvesti rahvusvahelisele meeskonnale, kes täidab meie visiooni ohtralt – usun, et oleme loonud toote, mis on mugav nii algajatele kui ka mõnevõrra kogenud investoritele,” ütleb R. Klaassen.
Ettevõte kogus erainvestoritelt viissada tuhat eurot, et luua mobiilne investeerimisrakendus ja arendada tegevust Leedus. Asutajad prognoosivad, et esimese tegevusaasta jooksul meelitab ettevõte Baltikumis ligi 15 000 investorit.
Mobiilirakendus töötab Android OS ja iOS keskkonnas. Eesti, Läti ja Leedu elanikud saavad Fundvesti äpi nutitelefonidesse alla laadida Google Play ja App Store’i poodidest.
Varade ostmisel kohaldab Fundvest fikseeritud vahendustasu 0,35 protsenti tehingu väärtusest ja 0,5 protsenti valuuta vahendustasu, kui tehing tehakse mitte-eurodes.
NordenBladet – Talv on saabunud ning lund on nii rohkelt, et lumelükkamine enam nii mõnus tegevus ei tundugi. Tund aega õues lumega tuuseldamist on paras aga kolm tundi iga päev läheb liiale ning mõjub liigestele. Vigastasin juba aastate eest küünarnukki ning iga talv, niipea kui külmad käes, on minul liigesed valusad ja vaja Melox 15 mg (retseptiga valuvaigisti) alla neelata (hahaaa… hea vanainimese jutt).
Mul on veel üks hea lihtne nipp.. Võtke mõnus suur pehme froteesokk ning lõigake varbaots ära – tulemuseks on väga mõnus käe soojendus 😀 Kanna osa sobib küünarkuki kohale nagu valatud ning kummi osa jääb varruka alt kena.
Mul on uus õmblusmasin! Õigemini minu elu esimene isiklik õmblusmasin. Varasemalt olin kätt proovinud vaid vanaema Singeriga, mis on tänaseni ikka super hea masin vaatamata oma väga pikale elueale (vanaema pärandas selle nooremale õele).
Minu valik langes Brotheri Strong & Tough HF37 elektrilise õmblusmasina kasuks. Miks?
1. Mulle meeldis, et sellega on võimalik nii õhukest siidi kui pakse ja tugevaid kangaid õmmelda (ka nahka)
2. Masinal on overlokõmblused kangaservade äärestamiseks (tavaliselt tuleb selleks eraldi overlokmasin osta), venivad õmblused trikotaažkangaste õmblemiseks ning dekoratiivpisted.
3. HIND!!! Vaid 299.99 EUR (ostsime Euronicsist) – tundub paras hind pusserdamiseks minusugusele suhteliselt algtasemel õmblejale.
Minu esimeseks projektiks said pajalapid, mis tulid välja supernunnud (I think)! Ühel päeval tegin ühe, teisel päeval teise. Hetkel mul materjalide, pitside, paelte ja niitide valik piiratud aga tegin AliExpressist tellimuse ning paari nädala jooksul peaks esmased varud saabuma 😛
Sorteerisin ka kapid läbi ning paiskasin voodile hunniku riideid, mida kavatsen miksima ja ümber tegema hakata. Olen nii õhinas praegu ning tunnen ennast super naisena 😜😝🥰 Plaan on hakata ka lapitehnikat tegema, et vanadele asjadele/materjalidele uus elu anda.
Uus kuu, uued sünnipäevad. Vanem õde Marie kutsus viimasel minutil oma sünnipäevale ja kuna see oli reedel keset päeva, siis ei saanud Tartu sõita… aga appi tuli Interflora, kust tellisin kulleriga kaardi ja lilled.
Käisime ka Allani vennapoja Oscari sünnipäeval. Panen pildi ka kui lahedaid torte tehakse eritellimusel!!! Nii super!
Toidupilte ka. Olen siin kahe nädala jooksul mõned toidukorrad üles pildistanud. Menüüs on olnud kaerahelbepuder (herkulapuder) mustikatega, kodune tomati-paprika ahjuvorm, erinevad värsked salatid, kange kodune küüslaugujuust, kartulid ja hakklihakaste, kanakotletid, kana fileetükid, verivorstid, munanuudlid, wrapid, härjasilmad (preaemuna) jne.
Ka magustoiduks on lai valik olnud. Allani ema käis päevasel kokanduskursusel, kus valmistati erinevaid kooke (shokolaadi ekleerid ja muu maitsev, mille nimesid ma ei tea). Mina ise tegin taas piparkooke, laadalt toodi kingituseks põnevad lumememme-makroonid, Ivanka viskas toidukorvi Lotte Rõõmsud (puuviljamaitselised teraviljarõngad) ning mina olen vaimustuses Kalevi kommide ja assortiide uuest mega-hygge skandinaavialikust kujundusest. Lihtsalt super disain mu meelest! Kalevi nööbikommid ostsin ainuüksi paki kauni välimuse pärast! 😀
Uus disain on ka küüntel! Haha … Kuna ma sellisel nö kunstilainel hetkel, siis lasin detsembriks teha muinasjutulise ja jõuluhõngulise geellakiga maniküüri (30.- EUR). Pediküür piirdus ühevärviliste punaste küüntega (40.- EUR).
NordenBladet —Valitsuse 12. detsembri algatatud konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu (759 SE).
2023. aasta 1. jaanuaril jõustunud konkurentsiseaduse muudatuste kohaselt tuleb eriseadustega reguleeritud turgudel tegutsevatel ettevõtjatel tasuda konkurentsiametile järelevalvetasu. Järelevalvetasu näol on tegemist sihtotstarbelise tasuga ning selle eesmärk ei ole täiendav maksustamine. Ettevõtjad, kelle teenuste hindasid ja tasusid kooskõlastab Konkurentsiamet, maksavad järelevalvetasu vastavalt iga võrgu- või tegevuspiirkonna või elektritootmise kohta haldusaktis märgitud müügitulule määras, milleks on 0,2 protsenti ettevõttele antud haldusaktis märgitud müügitulust. Järelevalvetasu arvutamise aluseks on kehtiva seaduse järgi iga kalendriaasta 15. juuli seisuga antud haldusakt.
Muudatusega võetakse jooksva aasta asemel arvesse eelmise aasta 15. juuli seis, mis muudab järelevalvetasu suuruse ettevõtjatele paremini prognoositavaks. Parandus mõjutab reguleeritavate sektorite taristuettevõtjaid, keda on ligi 200.
Seadus on planeeritud jõustuma 2024. aasta 1. jaanuaril. Seaduse jõustumine kalendriaasta jooksul pole otstarbekas, kuna tasusid arvestatakse iga kalendriaasta kohta. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
Valitsuse 12. detsembril algatatud muinsuskaitseseaduse, halduskoostöö seaduse ja muuseumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (760 SE).
Eelnõu peamine eesmärk on tõsta muuseumikogude ja muuseumiteenuste kvaliteeti, täpsustada muuseumide rahastamise aluseid ja luua uus riigi infosüsteemi kuuluv rahvakultuuri andmekogu.
Muudatusega rõhutatakse muuseumide laiemat ühiskondliku rolli ja vajadust arvestada teenuste pakkumisel kasutajate vajadustega kogu nende elukaare ulatuses.
Eelnõu järgi lihtsustatakse museaalide muuseumikogust väljaarvamise põhimõtteid, näiteks edaspidi otsustab selle väljaarvamise muuseum ise, mitte muuseumi asutaja. Samuti laiendatakse asutuste ja isikute ringi, kellele võib riigile kuuluvast muuseumikogust väljaarvatud asju üle anda – edaspidi lisaks kultuuripärandiasutustele ka asutustele, kes tegutsevad avalikes huvides.
Muuseumide rahastamisel täpsustatakse kriteeriume, näiteks riigi sihtasutusena tegutsevad muuseumid saavad tegevustoetust põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks, teistes omandivormides tegutsevad võivad jätkuvalt toetust taotleda.
Plaanis on luua ka uus andmekogu, mis sisaldab infot rahvakultuuriga tegelevate organisatsioonide, kollektiivide, juhendajate ning rahva- ja kultuurimajade või nendega seotud rajatiste kohta.
Andmekogu luuakse Eesti laulu- ja tantsupeo sihtasutuse registri ja Eesti rahvakultuuri keskuse valdkondliku rahvakultuuri andmekogu asemele. Seda hakkab haldama Eesti Rahvakultuuri Keskus. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.
Valitsuse 12. detsembril algatatud maakatastriseaduse, asjaõigusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (761 SE).
Eelnõu näeb ette tagada tõesed andmed omandi kohta, et kaitsta maaomanike õigusi, sh tagada õiglased maksusoodustused ja –vabastused ning soodustada kinnisvara käivet.
Seoses vajadusega hoida katastriandmeid ajakohasena ja tagada seeläbi omanikele ja kõigile teistele isikutele (sh teised maatüki piiri ja pindala andmeid kasutavad riiklikud registrid) maaüksuste andmete õigsus ja vastavus tegelikkusele, on täiendatakse, muudetakse ja täpsustatakse kehtivaid õigusakte.
Samuti kavandatakse eelnõukohases seaduses omandiga seotud andmete parandamiseks lihtne ja võimalikult vähekoormav haldusmenetlus. Nende eesmärkide saavutamiseks parandatakse ebatäpseks muutunud piiriandmeid ja reguleeritakse täpsemalt maakasutusõigusi puudutava ruumilise informatsiooni loomist ja avalikustamist.
Maakataster (kataster) on riiklik register, mille pidamise eesmärk on kinnisasja piiri ja ruumilist ulatust, maa väärtust, maa looduslikku seisundit ja maa kasutamist kajastava informatsiooni registreerimine ning informatsiooni kvaliteedi, säilimise ja avalikkusele kättesaadavuse tagamine. Katastri andmeid kasutavad ka mitmed teised registrid (nt kinnistusraamat, maamaksu infosüsteem, ehitisregister) ja neid andmeid kasutades täidetakse paljusid avalikke ülesandeid, mistõttu on oluline, et katastriandmetele saaks tugineda, andmed oleksid terviklikud ning nende andmete kvaliteet oleks usaldusväärne. Selleks tuleb andmeid ajakohastada. Maaomanikele ja avalikkusele peab olema selgelt teada omandi tegelik ulatus ja see peab olema katastrikaardilt selgelt nähtav. Juhtivkomisjoniks määrati maaelukomisjon.
Valitsuse 12. detsembril algatatud rahvastikuregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu (762 SE).
Eelnõuga täiendatakse rahvastikuregistri seadust seoses Eesti ja Soome vahelise rahvastiku registreerimise kokkuleppega, mis allkirjastati tänavu Helsingis 21. septembril. Kokkulepe töötati välja, et toetada Eesti ja Soome vahel inimeste vaba liikumist ning lihtsustada rahvastiku arvestuse pidamist. Kokkuleppe alusel vahetatavad andmed kantakse rahvastikuregistrisse ja Eesti ametiasutused saavad neid kasutada kui õigusliku tähendusega andmeid. Tänu andmevahetusele paraneb rahvastikuregistri andmekvaliteet.
Kokkuleppe kohaselt kannab Eesti või Soome registripidaja inimese elukohavahetuse andmed oma rahvastikuregistrisse alles pärast inimese kolimist sihtriigilt elukoha registreerimise teate saamist.
Kui sihtriik andmeid ei edasta, võib inimese elukoha aadressiks rahvastikuregistrisse kanda välisriigi elukoha aadressi ka juhul kui inimene esitab oma uue elukoha aadressi koos vastava tõendiga. Kuna Eesti võib sarnaseid kokkuleppeid sõlmida tulevikus ka teiste riikidega, sätestatakse seaduses erisus üldiselt, see tähendab ei nimetata seaduses otseselt Soomega sõlmitud kokkulepet.
Muudatused on planeeritud jõustuma üheaegselt Eesti ja Soome valitsuse vahelise rahvastiku registreerimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse jõustumisega. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.
Valitsuse 12. detsembril algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Soome Vabariigi valitsuse vahelise rahvastiku registreerimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (763 SE).
Eesti siseminister ning Soome regionaal- ja riigihaldusminister allkirjastasid kokkuleppe Helsingis 21. septembril. Kokkulepe tuleb Riigikogus ratifitseerida, kuna on vaja muuta rahvastikuregistri seadust, et need oleksid omavahel kooskõlas.
Kokkuleppe kohaselt kannab Eesti või Soome registripidaja inimese elukohavahetuse andmed oma rahvastikuregistrisse alles pärast inimese kolimist sihtriigilt elukoha registreerimise teate saamist. Kokkuleppe kohaselt pole lubatud seda teha enne, kui lähteriik pole sihtriigilt vastavat teadet saanud.
Kehtivas rahvastikuregistri seaduses sellist erisust välisriigi elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmisel hetkel ei ole. Rahvastikuregistri seaduse muutmise seadusega vajalik erisus luuakse ja ühtlasi sätestatakse ka see, millisel juhtudel võib kokkuleppest mööda minna.
Kokkulepe jõustub teise kuu esimesel päeval pärast viimase sellise kirjaliku teate saamist, millega riigid teavitavad teineteist sellest, et kokkuleppe jõustumiseks vajalik riigisisene menetlus on lõpetatud. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.
Riigikogu liikmete Tarmo Kruusimäe ja Üllar Saaremäe 12. detsembril algatatud ehitusseadustiku ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse (koduomanike vabastamine omavalitsustele kuuluvate kõnniteede koristamise kohustusest) eelnõu (764 SE).
Eelnõu näeb ette vabastada koduomanikud omavalitsustele kuuluvate kõnniteede koristamise kohustusest ja tagada seeläbi ka omavalitsustele kuuluvate kõnniteede õigeaegne ja parema kvaliteediga koristamine.
Seletuskirjas viidatakse asjaolule, et praegu kehtiva ehitusseadustiku paragrahvi 97 lõike 6 kohaselt on teega külgneva maatüki omanik kohustatud linnas, alevis ja alevikus korraldama sõidutee ja tema kinnisasja vahel asuva kõnnitee koristuse, sealhulgas lume ja libeduse tõrje tasemel, mis võimaldab kõnniteel ohutult liigelda. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
NordenBladet —Riigikogu arutas tänasel istungil otsuse eelnõu, millega sooviti teha valitsusele ettepanek, et ajutine kaitse antaks vaid seaduslikult Ukrainast lahkunud isikutele. Eelnõu toetust ei leidnud. Samuti käsitleti istungil otsuse eelnõu, mille üks eesmärk on teha valitsusele ettepanek välja töötada tasuta elektripakett. Eelnõu menetlus jätkub homsel istungil.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele“ eelnõuga (730 OE) sooviti tagada, et ajutine kaitse antaks vaid seaduslikult Ukrainast lahkunuile. Ebaseaduslikult Ukrainast lahkunud inimesed tuleks eelnõu järgi tagasi saata. Samuti tuleks eelnõu järgi välja selgitada ja tagasi suunata isikud, kellele on ajutine kaitse antud, kuid kel pole olnud õigust Ukrainast lahkuda.
Läbirääkimistel võtsid sõna Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Peeter Ernits ja Isamaa fraktsiooni nimel Mihhail Lotman.
Eelnõu vastuvõtmise poolt hääletas 17 Riigikogu liiget. Otsuse eelnõu vajas vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust, seega ei leidnud eelnõu toetust.
Ühe eelnõu menetlus jäi pooleli
Istungi tööaja lõppemise tõttu jäi pooleli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja energiakriisi päästepakett“ eelnõu (716 OE) esimene lugemine.
Eelnõuga soovitakse teha ettepanek töötada välja tasuta elektripakett kodutarbijatele 130 kWh ulatuses ühes kuus kuni 30. aprillini 2023, viia ettevõtete elektrienergia ja maagaasi võrgutasud null euroni kuni 30. aprillini 2023 ning laiendada elektri universaalteenust keskmise suurusega ettevõtetele ja kohaliku omavalitsuse asutustele.
Läbirääkimistel võttis Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel sõna Rene Kokk. Läbirääkimised jätkuvad homsel istungil.
Istungi tööaja lõppemise tõttu lükkus homse istungi päevakorda ka valitsuse algatatud ehitusseadustiku, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ning riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu (746 SE) esimene lugemine.
NordenBladet —Koostöös sotsiaalmeediahiidudega valminud regulatsioon kohustab veebimajutajaid eemaldama üleskutseid terrorismikuritegudele.
Komisjoni esimehe Kristen Michali sõnul on käimasoleva hübriidsõja tingimustes saanud varasemast veel selgemaks, et üleskutsed terrorismile on miski, millele demokraatlike riikide avalikus inforuumis ei tohi kohta olla. „Eelnõu tagab selle, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ja Kaitsepolitseiamet saavad senisest tõhusamalt terrorismi toetamist takistada ning vastutajad välja selgitada ning peatada enne, kui asjad jõuavad nii kaugele, et inimesed päriselt viga saavad,“ sõnas Michal. Ta lisas, et Eesti ei võitle seda võitlust üksi – ühtsetes reeglites on kokkuleppele jõudnud Euroopa Liit, neid toetavad veebimajutusteenuse pakkujad, nagu Google, Facebook, Twitter ja YouTube ning riikidevahelist koostööd korraldab EuroPol.
Aseesimees Rene Kokk osutas, et terroristliku sisu määratlemisel ja eemaldamisel tuleb tagada, et kaitstud oleks inimeste sõnavabadus. „Eestis peab olema turvaline elada ja mis tahes Eesti-vastased provokatsioonid ja radikaliseerimiskatsed tuleb avastada nii vara kui võimalik. Samal ajal peab see tegevus olema proportsionaalne ning me ei tohi terrorismiks tembeldada peavoolust erinevaid arvamusi,“ toonitas Kokk.
Täpsemalt viiakse infoühiskonna teenuse seaduse ja karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõuga Eesti riiklik õigus vastavusse ELi määrusega, mille põhieesmärk on parandada koostööd veebisisu vahendajatega sh veebiettevõtted, MTÜd, seltsid ja uudisteportaalid, et tõhustada terroristliku veebisisu eemaldamist. Terroristlikuks sisuks peetakse seda, kui postitusega õhutatakse või ülistatakse terroriaktide sooritamist. Samuti käib sinna alla rühmituste tegevuse propageerimine või levitatavad detailsed juhised terroriaktide toimepanekuks. Regulatsioon puudutab vaid avalikke veebilehti. Veebimajutuse pakkujad on kohustatud terroristliku sisu esinemise korral selle eemaldama või blokeerima sellele juurdepääsu.
Lisaks muudetakse karistusseadustikku selliselt, et isikuid saaks vastutusele võtta mitte üksnes avalikult, vaid ka näiteks modereeritud foorumites ja gruppides tehtud üleskutsete eest.
Majanduskomisjon otsustas saata infoühiskonna teenuse seaduse ja karistusseadustiku muutmise seaduse (742 SE) Riigikogu täiskogu ette esimesele lugemisele 11. jaanuaril 2023 ettepanekuga esimene lugemine lõpetada.
