NordenBladet — Uus liik on mujal tuntud kui Lääne-Niiluse viiruse levitaja. Teadlase sõnul on haiguse esinemine Soomes väga ebatõenäoline. Pori rannikualalt on leitud Soomes seni avastamata sääseliik, teatas Helsingi ülikool.
Leitud liik Culex modetus on 44. Soomest leitud sääseliik. See leid on liigi jaoks Euroopas kõige põhjapoolsem, vahendab MTV.
Helsingi ülikooli viroloogiaosakonna teadur Lorna Culverwell tegi avastuse osana eelmisel suvel kogutud putukavõrkudest.
Leiti ainult üks selle liigi esindaja, kuid minu arvates on ebatõenäoline, et see on selle liigi ainus esindaja Soomes, ütleb Culverwell pressiteates.
Teadlase sõnul on võimalike haigustekitajate mõistmiseks oluline värske teave sääseliikide levimuse kohta.
Nüüdseks avastatud sääsk levitab Lääne-Niiluse viirust lindude ja inimeste või lindude ja hobuste vahel. Viirus kuulub flaviviiruse perekonda. Seda varianti esineb suurtel aladel Kesk-, Ida- ja Lõuna-Euroopas ning mujal Vahemere ümbruses.
Hinnanguliselt 80 protsendil juhtudest ei põhjusta viirus inimestel olulisi sümptomeid. Viiruse põhjustatud entsefaliidi sümptomiteks on palavik, nahalööve, peavalu, väsimus, lihasvalu, iiveldus ja lümfisõlmede turse. Umbes 1 inimesel 150-st nakatunust võivad tekkida ka närvisüsteemi sümptomid.
Teadlane rahustab soomlasi.
Soomlased ei peaks selle sääseleiu pärast muretsema, sest Soomes ei ole nakatumise juhtumeid inimestel ega hobustel olnud. See avastus tuletab meile aga meelde, kui oluline on teada, millised sääseliigid siin elavad. Kui teame, milliseid haigusi võivad sääsed mujal maailmas levitada, saame paremini uurida, kui tõenäoline on nakatumine tulevikus, ütleb Culverwell pressiteates.
Culverwell juhib tähelepanu, et kliima soojenemine muudab tõenäoliselt sääseliikide arvu ning varem lõuna pool leitud liigid võivad levida Soome. Uurimistöö kaardistab võimalikud terviseriskid inimestele ja loomadele.
NordenBladet — Täna neljapäeval, 29. juunil on Soome lõunaosas ulatuslikud häired rongiliikluses. Rongid ei sõida graafiku järgi. Fintraficu raudteeliikluskeskus teatas neljapäeva hommikul, et ulatuslik rongiliikluse häire tõi kaasa mitmeid hilinemisi.
Soome lõunaosa liikluskorraldussüsteemis avastatud rike on takistanud rongide suunamist, signaalide juhtimist ja rööbaste keeramist. Kõiki raudteelõike mõjutanud rike on põhjustanud viivitusi kõigil liinidel.
Helsingi piirkonna ühistranspordiettevõtte HSL-i kodulehelt selgub, et hommikul kella kümnest saadik jäid ära mitmed hommikused rongide väljumised. A-, E-, I-, K-, P-, R- ja U-rongidel on hilinemised võimalikud hinnanguliselt kella 14-ni.
NordenBladet — NORDIC FIBREBOARD AS (registrikood 11421437, asukoht Rääma 31, Pärnu 80044) aktsionäride erakorraline üldkoosolek toimus kolmapäeval, 28.06.2023. a. algusega kell 10:00 ja lõppes kell 10:20 aadressil Rääma 31 Pärnu.
Koosolekul oli esindatud 2 612 775 häält, mis moodustavad 58,07 % aktsiakapitalist ja seega oli üldkoosolek otsustusvõimeline võtma vastu otsuseid päevakorras olnud küsimustes.
Üldkoosoleku otsused:
1. Muudatused Nordic Fibreboard AS nõukogu koosseisus
1) kutsuda Nordic Fibreboard AS nõukogust tagasi Joakim Johan Helenius
2) kinnitada uueks nõukogu liikmeks Rando Tomingas viieks ( 5) aastaks alates otsuse vastuvõtmisest.
Otsus võeti vastu 2 612 775 häälega, mis moodustab 100,00% registreerunud häältest.
Aktsionäride üldkoosoleku protokoll on kättesaadav Aktsiaseltsi kodulehel https://group.nordicfibreboard.com/et/investor/erakorraline-kooseolek
Torfinn Losvik
Juhatuse esimees
Telefon: + 372 56 99 09 88
E-mail: torfinn.losvik@nordicfibreboard.com
NordenBladet — Balti riikide parlamentide esimehed märkisid täna tehtud ühisavalduses, et Wagneri palgasõdurite rühmituse hiljutine „õigluse marss“ Moskva suunas on veel üks märk Venemaa ettearvamatusest, mistõttu peame ka edaspidi olema valvel ning jätkama kollektiivse kaitse, heidutuse ja NATO idatiiva piirijulgeoleku tugevdamist.
„Nii igaüks eraldi kui ka koos oma NATO liitlastega peame jätkama kollektiivse kaitse ja heidutuse ning Venemaa ja Valgevenega piirneva NATO idatiiva piirijulgeoleku tugevdamist. Ootame eelseisvalt NATO tippkohtumiselt Vilniuses konkreetseid meetmeid selle eesmärgi saavutamiseks,“ ütlesid spiikrid ühisavalduses.
Nende sõnul tuleb jätkuvalt keskenduda Ukraina abistamisele. „Jätkame koos oma liitlaste ja partneritega Ukrainale kogu vajaliku toetuse andmist nii kaua, kui see on vajalik, kuni Ukraina võiduni. Kutsume kogu rahvusvahelist üldsust üles suurendama toetust Ukrainale tema käimasolevas võitluses vabaduse ja territoriaalse terviklikkuse eest,“ märkisid spiikrid ning kutsusid looma Venemaa Föderatsiooni juhtkonna toime pandud agressioonikuriteo üle kohtumõistmiseks ÜRO Peaassamblee egiidi all tegutsevat rahvusvahelist eritribunali.
Balti riikide spiikrid avaldasid veendumust, et tõeliselt saab Ukraina julgeolekut pikas perspektiivis kõige paremini tagada NATO kollektiivse kaitsega, ning kutsusid NATO juhte üles alustama Vilniuse tippkohtumisel sisulist protsessi, et kutsuda Ukraina NATOga ühinema.
Spiikrid märkisid, et Balti riikide parlamendid on juba ammu tunnistanud Wagneri palgasõdurite rühmituse terroristlikuks organisatsiooniks hirmutegude tõttu, mida selle liikmed on Ukraina territooriumil ja Ukraina elanikkonna vastu toime pannud. „Kordame oma üleskutset Euroopa Liidule lisada Wagneri palgasõdurite rühmitus terroriaktidega seotud isikute, rühmituste ja üksuste loetellu kas või juba vägivalla ja ebastabiilsuse tõttu, mida rühmitus levitab Aafrika mandril ja mujal,“ ütlesid nad.
Spiikrite sõnul võib Wagneri palgasõdurite rühmituse esilekerkimine Valgevenes muuta julgeolekuolukorra NATO ja ELi idapiiril veelgi ebakindlamaks. „Kordame taas, et mõistame hukka Valgevene Lukašenka režiimi, mis toetab Venemaa sõda Ukraina vastu. Terroristlikule organisatsioonile Wagneri rühmitusele varjupaiga võimaldamine Valgevene poolt on vastuvõetamatu ja me nõuame Valgevene vastu suunatud sanktsioonide edasist tugevdamist,“ lisasid spiikrid.
Ühisavaldusele kirjutasid alla Lauri Hussar Eesti, Edvards Smiltēns Läti ja Viktorija Čmilytė-Nielsen Leedu parlamendist.
NordenBladet — Euroopa Komisjon esitas täna kolmapäeval, 28. juunil 2023 kaks ühisraha eurot puudutavat seadusandlikku ettepanekut. Neist ühe eesmärk on tagada, et euro pangatähed ja mündid oleksid inimestele ja ettevõtjatele kogu euroalal kättesaadavad ning sularahaga saaks jätkuvalt laialdaselt maksta. Teise ettepanekuga luuakse raamistik sularaha täiendava digieuro kasutuselevõtuks.
Euro on käibel olnud üle paarikümne aasta. Kui 60% küsitletud inimestest sooviks jätkuvalt kasutada sularaha, siis üha rohkem inimesi soovib maksta digitaalselt, kasutades pankade ning muude digitaal- ja finantsettevõtete väljastatud kaarte ja rakendusi. COVID-19 pandeemia kiirendas seda suundumust veelgi.
Komisjoni juhtiva asepresidendi Valdis Dombrovskise sõnul täiendaks digieuro sularaha, mitte ei asendaks seda. „Tänaste seadusandlike ettepanekutega tagatakse ka sularaha täielik kättesaadavus, võimaldades samal ajal Euroopa Keskpangal aja jooksul arendada digieuro praktilisi aspekte. See oleks ohutu ja turvaline, kiire ja mugav – nii internetis kui ka mujal – ning pakuks tarbijatele rohkem valikuvõimalusi koos isiklike digitaalsete maksevõimalustega, nagu kaardid ja eri rakendused. Ning see oleks kõigile tasuta ja kõrgel tasemel andmekaitsega,” sõnas Dombrovskis.
Tänased ettepanekud:
seadusandlik ettepanek euro sularaha kui seadusliku maksevahendi kohta, et kaitsta sularaha rolli, tagada selle laialdane tunnustamine maksevahendina ning et see jääks inimestele ja ettevõtetele kogu euroalal kergesti kättesaadavaks;
seadusandlik ettepanek, millega kehtestatakse õigusraamistik võimaliku digieuro kasutuselevõtuks, mis täiendaks euro pangatähti ja münte. Sellega tekiks inimestele ja ettevõtetele lisaks praegustele erasektori pakutavatele maksevõimalustele lisavariant, mis võimaldaks neil euroalal digitaalselt maksta laialdaselt aktsepteeritud, odava, turvalise ja vastupidava avaliku sektori rahaga. Kui Euroopa Parlament ja nõukogu ettepaneku heaks kiidavad, kehtestatakse sellega digieuro kasutuselevõtuks õigusraamistik, kuid see, kas ja millal digieuro käibele lastakse, jääb Euroopa Keskpanga otsustada.
Euro pangatähed ja mündid kui seaduslik maksevahend
Euro sularaha on euroalal seaduslik maksevahend. Tänase ettepaneku eesmärk on tagada euro aktsepteerimine ja kättesaadavus kogu euroalal. Kuigi sularaha euroalal üldiselt aktsepteeritakse, on mõnes liikmesriigis ja sektoris olnud sellega probleeme. Samal ajal on mõnel inimesel raskusi sularaha kättesaadavusega, näiteks sularahaautomaatide ja pangafiliaalide sulgemise tõttu.
Digieuro
Majanduse suureneva digitaliseerimisega kohanemiseks uurib Euroopa Keskpank (EKP) sarnaselt paljude teiste keskpankadega kogu maailmas võimalust võtta sularahale lisaks kasutusele digieuro. Digieuro pakuks tarbijatele praegu olemasolevate võimaluste kõrval alternatiivset üleeuroopalist makselahendust.
Sarnaselt sularahaga oleks digieuro kättesaadav paralleelselt olemasolevate riiklike ja rahvusvaheliste eramaksevahenditega, nagu maksekaardid või rakendused. See toimiks digitaalse rahakotina. Inimesed ja ettevõtted saaksid maksta digieuroga igal ajal ja igal pool euroalal.
Digieuro peaks maksete tegemiseks olema kättesaadav nii internetis kui ka mujal, st makseid saaks teha seadmest seadmesse ka ilma internetiühenduseta. Veebiväliste maksete puhul oleks kasutajate isikuandmed endiselt kindlalt kaitstud, sest makse tegemisel tuleks avaldada vähem isikuandmeid kui praegu kaardimaksete tegemisel.
Põhilisi digitaalseid euroteenuseid osutataks eraisikutele tasuta. Inimestel, kellel ei ole pangakontot, oleks võimalik avada konto postkontoris või muus avalik-õiguslikus asutuses, näiteks kohalikus omavalitsuses. Seda oleks lihtne kasutada ka puuetega inimestel.
Kogu euroala kaubandusettevõtjad peaksid digieurot aktsepteerima, välja arvatud väga väikesed kauplejad, kelle jaoks oleksid uue maksetaristu loomise kulud ebaproportsionaalselt suured.
Tänases ettepanekus sätestatakse digieuro õigusraamistik, mis võimaldab – pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolset vastuvõtmist – Euroopa Keskpangal võtta digieuro kasutusele. Otsuse, kas ja millal digieuro käibele lasta, teeb Euroopa Keskpank.
