NordenBladet — Esmaspäeval Rumeeniat tabanud Venemaa mehitamata droonid või nende osad näitavad, et Euroopas valitseb Ukraina sõja tõttu „õuduse tasakaal”, hindas president Sauli Niinistö neljapäeval poliitikaajakirjanikega rääkides. Me kõik mäletame Poolasse jõudnud raketti, mis samamoodi plahvatas. Aga me oleme väga tundlikud. Isegi väikesed asjad võivad asju palju muuta ja kahjuks halvemuse suunas, ütles Niinistö.
Mullu novembris tabas Poolat rakett, mis tappis kaks inimest. USA väitel oli see Ukraina enda õhutõrjerakett.
Esmaspäeval teatas Ukraina, et Venemaa droonid tabasid Rumeenia pinda ja plahvatasid.
Rumeenia eitas esialgu väiteid. Rumeenia president Klaus Iohannis ütles teisipäeval, et tema kaitseminister rääkis Rumeenia piiri lähistel tabanud rünnakutest.
Rumeenia kaitseminister Angel Tîlvăr ütles kolmapäeval, et osad Vene droonid võisid esmaspäeval kukkuda Rumeenia poolele.
Niinistö sõnul ei viita miski sellele, et sõda Ukrainas on lõppemas. Hetkel pole lahendust silmapiiril, märkis ta.
On näha, et Venemaa on kindlustunud sügavale kaitsepositsioonidele, samuti on näha, et nende sealt väljaajamine on üsna raske.
NordenBladet — Neljapäeval, 7. septembril 2023 lõppes Coop Pank ASi esimese taseme täiendavate omavahendite hulka (AT1) kuuluvate võlakirjade suunatud pakkumine. Investorid märkisid võlakirju mahus 15,8 miljonit eurot. Seega märgiti emissiooni maht ligi 2-kordselt üle.
Kuna emissiooni esialgne maht 8 miljonit eurot märgiti üle, kasutas Coop Pank AS oma õigust suurendada emissiooni mahtu 12 miljoni euroni. Coop Pank AS-i juhatus kinnitas panga esimese taseme täiendavatesse omavahenditesse (AT1) kuuluvate võlakirjade suunatud emissiooni jaotuse, mille kohaselt jaotatakse kokku 52 investorile 120 võlakirja, nimiväärtusega 100 000 eurot.
Lisainfo:
Paavo Truu
Finantsjuht
Telefon: 5160 231
E-post: paavo.truu@cooppank.ee
Eesti kapitalil põhinev Coop Pank on üks viiest Eestis tegutsevast universaalpangast. Pangal on 169 900 igapäevapanganduse klienti. Coop Pank kasutab jaekaubanduse ja panganduse vahel tekkivat sünergiat ning toob igapäevased pangateenused inimeste kodu lähedale. Panga enamusaktsionäriks on kodumaine kaubanduskett Coop Eesti, mille müügivõrgustikku kuulub 320 kauplust.
Oluline teave
Coop Pank AS-i esimese taseme täiendavatesse omavahenditesse (AT1) kuuluvaid võlakirju ei pakuta avalikult ning nende kohta ei registreerida prospekti mitte üheski jurisdiktsioonis. Käesolevas teates sisalduv informatsioon ei ole mõeldud avaldamiseks, jagamiseks või edastamiseks, osaliselt või tervikuna, otseselt või kaudselt, Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Hongkongis, Jaapanis, Singapuris, Lõuna-Aafrikas või muudes riikides või asjaoludel millisel juhul avaldamine, jagamine või edastamine oleks ebaseaduslik.
NordenBladet — 2023. aasta august oli Bigbanki jaoks taas soliidsete kasvu ja kasunumbritega kuu. Laenudest kasvasid nii ärilaenude, kodulaenude kui ka tarbimislaenude portfellid, kusjuures suurimat kasvu näitas kodulaenude portfell. Nõuded klientidele kokku ületasid esmakordselt märgilise 1,5 miljardi euro taseme.
Pakutavate hoiuseintresside tasemete poolest on Bigbank koduturgudel jätkuvalt esirinnas, mis seletab klientide püsivat kõrget huvi hoiusetoodete vastu. Suurem kasv oli säästuhoiuse tootes, mille portfell ületas kuu lõpus 800 miljoni euro piiri, absoluutnumbrites endiselt suurem tähtajalise hoiuse portfell ületas augusti lõpus 900 miljoni euro taseme.
Laenuportfelli kvaliteet on jätkuvalt stabiilselt tugev. 2023. aasta 8 kuu jooksul tehtud laenuallahindluste maht on kasvanud protsentuaalselt täpselt sama palju kui nõuded klientidele (+27%).
Augustis tugevnes taas Bigbanki kapitalipositsioon. Toimus esimese taseme täiendavate omavahendite hulka (AT1) kuuluvate võlakirjade suunatud emissioon, mis osutus edukaks. Esialgne maht 3 miljonit eurot märgiti 2,08 miljoni euro võrra üle ja lõplikuks emissiooni mahuks kujunes 5,08 miljonit eurot.
Bigbanki 2023. aasta augusti majandustulemused:
Klientide hoiused ja saadud laenud kasvasid aastaga 487 miljonit eurot 1,75 miljardi euroni (+38%).
Nõuded klientidele kasvasid aastaga 325 miljonit eurot 1,52 miljardi euroni (+27%).
Neto intressitulud olid augustis 8,9 miljonit eurot, aasta kaheksa esimese kuuga kokku 64,3 miljonit eurot. Kaheksa esimese kuu võrdluses aasta taguse sama perioodiga oli kasv 10,1 miljonit eurot (+19%).
Neto laenunõuete ja finantsinvesteeringute allahindluste maht oli aasta kaheksa esimese kuuga 11,9 miljonit eurot, võrreldes aasta taguse ajaga oli kasv 2,6 miljonit eurot ehk 27%.
Augusti puhaskasum oli 3,3 miljonit eurot. Kaheksa esimese kuu kasum kokku moodustas 24,0 miljonit eurot, kasv võrreldes 2022. aastaga oli 5,0 miljonit eurot ehk 26%.
Omakapitali tootlus oli kaheksa esimese kuu koondvaates 16,2%.
Kasumiaruanne, tuhandetes eurodes
August 2023
8 kuud 2023
8 kuud 2022
Muutus, %
Neto tegevustulud kokku, sh
9 443
70 011
58 685
11 326
+19%
Neto intressitulu
8 905
64 266
54 211
10 055
+19%
Neto teenustasud
425
5 407
4 867
541
+11%
Tegevuskulud kokku, sh
-4 083
-30 134
-27 929
-2 205
+8%
Võtmenäitajad
August 2023
8 kuud 2023
8 kuud 2022
Muutus
ROE
17,1%
16,2%
15,0%
+1,2pp
Kulu/ tulu suhe (C/I)
43,2%
43,0%
47,6%
-4,5pp
Soovitusindeks (NPS)
60
58
51
+7
Bigbank AS (www.bigbank.ee) on Eesti kapitalil põhinev era- ja äriklientide laenudele ja hoiustele keskendunud pank, millel on lisaks tegevusele Eestis filiaalid Soomes, Rootsis, Lätis, Leedus ja Bulgaarias ning mis pakub piiriülese teenusena oma tooteid ka Austrias, Saksamaal ja Hollandis. Bigbanki bilansimaht ületab 1,9 miljardit eurot.
Argo Kiltsmann
Juhatuse liige
Telefon: +372 5393 0833
E-mail: argo.kiltsmann@bigbank.ee
www.bigbank.ee
NordenBladet — Kuigi Soome endine peaminister Sanna Marin lubas, et ta ei lahku tööle välismaale, kui sotsid valimistel kaotavad, siis lahkub ta ometi parlamendist, et töötada välismaise tööandja heaks. Marin asub tööle Briti endise peaministri Tony Blairi instituudis, vahendab MTV.
Endine sotside parlamendisaadik ja erakonna esimees, endine peaminister Sanna Marin taotleb parlamendist kohalt tagasi astumist, teatab SDP parlamendifraktsioon.
Põhjus on selles, et Marin on määratud Tony Blairi Instituudi strateegiliseks nõunikuks. Marin rääkis pressikonverentsil, et tema põhitöö sihtasutuses on erinevate riikide valitsuste ja juhtide nõustamine talle tuttavates poliitika küsimustes, nagu hea valitsemistava, tehnoloogia ja kliimavõrdsus.
Marin ütles, et uus ülesanne algab kohe, kui parlament tema lahkumise heaks kiidab.
Marin ütles, et pärast valimisi on ta saanud palju tööpakkumisi era- ja kolmandast sektorist. Marin ei öelnud täpselt, millal ta otsustas ametit vahetada. Tema sõnul on läbi suve käinud erinevate osapooltega läbirääkimised.
Marin ütles, et usub, et tema valijad mõistavad otsust parlamendiliikme kohalt tagasi astuda.
Nende uute ülesannetega saan Soomet hästi või ehk paremini teenida, ütles Marin. Oma valijatele ütlen, et olen väga tänulik ja alandlik iga hääle pärast, mille olen saanud, lisas ta.
Ta ütles, et usub, et suudab Soomet esindada ka uues ametis. Samuti ütles ta, et usub, et Pirkanmaa valijad mõistavad tema otsust ja toetavad tema tehtud otsust.
Marini sõnul avaldasid talle toetust „seltsimehed” SDP parlamendifraktsioonis ning õhus oli ka nostalgiat.
SDP pressiteates seisab, et tegemist on mittetulundusühinguga, mis nõustab „valitsusi ja poliitilisi juhte strateegiliste poliitikasuuniste ja poliitika elluviimise vallas”.
Sanna Marinit asendab Pirkanmaalt pärit asendusliige Lotta Hamari.
Marini uut töökohta rahastab Saudi Araabia. Tony Blairi instituut on saanud Saudi Araabialt raha isegi pärast ajakirjanik Jamal Khashoggi tükeldamist, teatas augustis Briti väljaanne Times.
Washington Posti reporter Khashoggi mõrvati Saudi Araabia konsulaadis Istanbulis 2018. aastal. Saudi režiimi on laialdaselt kahtlustatud mõrva korraldamises, kuigi ta on süüdistusi eitanud.
Tony Blairi instituut (täielikult nimega Tony Blair Institute for Global Change) on endise peaministri Sanna Marini uus töökoht.
Instituut osaleb Saudi Araabia projektis Vision 2030, mille eesmärk on muu hulgas tuua Saudi Araabiasse turismitulu. Koostöö instituudi ja Saudi Araabia vahel algas 2017. aastal ja jätkus 2018. aastal vaatamata Khashoggi mõrvale, vahendab Iltalehti.
Saudi Araabia maksis Blairi Instituudile poliitilise nõunikuna tegutsemise eest umbes kümme miljonit eurot, vahendas Telegraph 2018. aastal.
Briti endise peaministri Tony Blairi sõnul on koostöö Saudi Araabiaga õigustatud, kuna Lääne ja Saudi Araabia suhe on „kriitilise strateegilise tähtsusega”.
Autokraatlik Saudi Araabia on osalenud sõjas, mis tema naaberriigis Jeemenis kestab 2014. aastast.
Inimõiguste olukord Saudi Araabias on keeruline, selgub näiteks Amnesty riigiraportist.
Marinilt küsiti neljapäeval, mida ta arvab sellest, et instituut saab Saudi Araabialt raha. Marini sõnul saab instituut raha nendelt riikidelt, keda instituut nõustab.
Erinevate riikide valitsustelt, eri riikide osapooltelt, kellega seejärel konsulteeritakse ja kelle teenistuses ollakse. Minu ametikohaks saab nõustaja ja ma töötan praktiliselt juhatuste ja direktorite tasemel, rääkis Marin.
Tony Blair asutas endanimelise instituudi aastal 2016. Instituut teatab, et selle eesmärk on „tõeline muutus”.
Aitame välja selgitada eri riikide olulised väljakutsed ja võimalused, et juhid saaksid muutuste vajadusi tähtsuse järjekorda seada, kirjeldab instituut oma kodulehel.
Blair on kuulutanud instituudi eesmärgiks võitlust autokraatliku populismi vastu. Blair oli peaminister aastatel 1994–2007.
Blair viis omal ajal Briti Tööpartei vasakult poliitilisse keskmesse. Blairi aega mäletatakse ka Suurbritannia osalemisega Iraagi sõjas 2003. aastal.
Former Finnish Prime Minister, @MarinSanna will join TBI as we continue our mission supporting leaders and governments to implement meaningful change for their people and harness technology to transform public-service delivery. pic.twitter.com/vO7zqfsgam — Tony Blair Institute for Global Change (@InstituteGC) September 7, 2023
NordenBladet — Ajupesuriks nimetatud seade FUS LiFu on jõudnud Oulusse. Seade toimetati esmaspäeval, 4. septembril kuues kinnises vineerkarbis Oulu Ülikooli Haigla kiiritusravi üksuse ruumidesse. Oulu Ülikool kogus seadme ostmiseks vajaliku raha märtsis. Annetuste ja toetuste kogusumma on kolme miljoni euro ringis, vahendab Yle.
Funktsionaalse neuropildistamise professor Vesa Kiviniemi rõõmustab: „See on päris hull, et selleni jõuti. Kuus aastat proovimist ja siis äkki on see käes.”
Masin kasutab madala sagedusega fokuseeritud ultraheli. See on esimene omataoline Soomes.
Eilse teisipäeva hommikuse seisuga ei olnud kaste avatud. Nad ootasid seadmete tarnija Insighteci saabumist. Paigaldustööd algavad täna kolmapäeval.
Seadme kasutamine algab kohe. Esmalt kasutatakse seda rahvusvahelistes raviprojektides. Kiviniemi ütleb, et töö algab vähemalt aju vedela biopsiaga, kus avatakse hematoentsefaalbarjäär, võetakse vereproov ja tuvastatakse vähirakud. Järgmisena hakatakse ravima kopsuvähi metastaase ajus ehk kaugeid metastaase.
Need on kaks rahvusvahelist mitmekeskuselist uuringut, kuhu meid kohe tahetakse. Niisamuti on ühendust võetud näiteks Osloga, kelle toetustaotlusega oleme seotud, räägib Kiviniemi.
Kiviniemi sõnul on huvi suur, sest sellist tehnoloogiat mujal Põhjamaades ei leidu. Tema hinnangul on Oulu Ülikooli Haigla koos mannitooliraviga praegu maailma juhtiv hematoentsefaalbarjääri uurimiskeskus.
Ühisprojektide kaudu alustamine on Kiviniemi arvates kõige lihtsam, turvalisem, kiirem ja tõhusam. Näiteks keskendutakse Alzheimeri tõve ravile, kui seadme kasutamine korralikult selgeks õpitakse. Iga kord, kui sisenetakse uude valdkonda, on vaja uusi loamenetlusi.
