NordenBladet — Soomes on tekkimas kodanlik valitsus, mis hakkab riigi kulutusi karmi käega kärpima. Ametisse astuv Petteri Orpo valitsus tahab riigi võlakõverat painutada. Soome on EL-i võlastatistikas keskel, kuid kõver on ülespoole. Eelmisel aastal vähenes riigi võlasuhe kõigis teistes EL-i riikides peale Soome. Valitsuse eesmärk on olnud korrigeerida avaliku sektori kulutusi järgmise nelja aasta jooksul kuue miljardi euro võrra.

Kuna töötulu maksustamine leeveneb poole miljardi euro võrra, saab eesmärgi saavutada näiteks sotsiaalkindlustuse kärbetega. Riigikassa augud täidetakse madalaimate käibemaksumäärade tõstmisega – välja arvatud toit.

Soome Yle toob välja kaheksa asja, mis valitsusprogrammi kohaselt kodanike igapäevaelus muutuvad. Valitsusprogramm on nelja-aastane tegevuskava, mille valitsus kohustub ellu viima. Nii et need muutused ei toimu kohe.

1.Eluasemetoetust vähendatakse
Omaniku kasutuses oleva eluaseme eest enam eluasemetoetust ei maksta. Eluasemetoetuse saajal võib vara olla maksimaalselt 10 000 eurot.

Eluasemetoetusele kulub Soomes aastas üle 2,6 miljardi euro. Kulud on lühikese ajaga kasvanud miljardi võrra. Siiani ei ole eluasemetoetuse suurust vara mõjutanud, välja arvatud toimetulekutoetusest elavad. Kavas on seda muuta.

Väiksemaid eluasemetoetusi ja pensionäride eluasemetoetust ei kärbita. Koos üliõpilaste üldise eluasemetoetusega töötatakse välja majanduslikult atraktiivne, ühiselamut soosiv alternatiiv.

Eluasemetoetust tahetakse arendada julgustavamas suunas: valitsus tahab, et töö tasuks alati vastu võtta.

2.Sissetulekupõhine töötutoetus muutub astmeliseks
Sissetulekupõhist töötutoetust saab praegu 300–400 päeva. Astmelisus tähendab, et toetus on alguses suurem ja töötuse pikenemisel väheneb.

Üle-eelmisel, 2021. aastal olid sissetulekupõhise töötuskindlustuse kulud 2,5 miljardit eurot. Valitsus soovib vähendada kulusid ja suurendada töötute stiimuleid tööd otsida.
Sissetulekupõhine töötuskindlustus muutub astmeliseks nii, et pärast kaheksanädalast töötust langeb hüvitise tase 80 protsendini algsest toetusest. 34 nädala pärast langeb toetus 75 protsendini.

Loobutakse tööpausidest (vuorotteluvapaa). Sääst on umbes 20 miljonit eurot.

3.Sissetulekute tulu maksustamist vähendatakse poole miljardi võrra, tõusevad madalaimad käibemaksu määrad.

Eesmärk on, et kodanike ostujõud ei väheneks. Maksusoodustusi soovitakse ellu viia lapsesoodustuse ja töötasusoodustuse tõstmisega.

Peaministrierakonnaks saav koonderakond lubas parlamendivalimistel maksualandusi miljardi võrra. Valitsusläbirääkimistel lepiti kokku 500–600 miljoni euro suuruses vähendamises.

Eesmärk on, et kodanike ostujõud ei väheneks.
Samal ajal tõstetakse madalaimaid käibemaksu määrasid, välja arvatud toit. See tõstab kinopiletite, kontsertide ja raamatute hinda. Nelja protsendipunkti võrra tõuseb ka sporditeenuste ja hotellide käibemaks.

4.Eratervishoid aitab ravijärjekordi kaotada
Tervishoius vastutavad korralduse eest endiselt hoolekandepiirkonnad. Nüüd otsitakse üha rohkem abi eraettevõtetelt.

Mida kauem peab kodanik ravijärjekorras ootama, seda tõsisemaks probleemid muutuvad. Koroonaepideemia ajal tekkisid ravijärjekorrad eelkõige kõhu- ja neurokirurgias. Pikemaks läksid ka järjekorrad silmakae operatsioonidele.

Järjekorrad plaanitakse kaotada, kasutades veelgi rohkem erameditsiini teenuseid.
Sotsiaal- ja tervishoiu kulusid püütakse 2027. aastaks vähendada 1,4 miljardi euro ja 2031. aastaks kokku 3 miljardi euro võrra.

Kokku hoitakse läbi hoolekandepiirkondade endi välja pakutud tõhususprogrammide ja näiteks digiteenuste suurendamise. Vaevusi saab ravida näiteks veebivastuvõttude abil.

5.Rohkem biokütuseid, kuid hinnatõus kompenseeritakse autojuhtidele
Soome eesmärk on olla 2035. aastaks süsinikuneutraalne. See tähendab fossiilkütuste kasutamise vähendamist ja biokütuste kasutamise suurendamist.

Biokütuse lisamine tõstab hinda tanklas, sest biokütus on kallim kui fossiilkütus. Bensiini hinna tõusu tahetakse kodanikele kompenseerida bensiiniaktsiisi alandamisega.

Kütusele biokomponendi lisamise kohustus kehtib ettevõtetele, kes müüvad bensiini. Valitsus plaanib olukorda leevendada sunniraha vähendamisega. Seda maksavad ettevõtted, kes ei täida biokomponendi lisamise kohustust.

6.Kanged õlled poodidesse
Toidupoodides saab edaspidi müüa jooke, mille kangus on maksimaalselt kaheksa protsenti. Uuritakse alla 15-protsendiliste veinide müümist toidupoodides.

Eesmärk on liberaliseerida alkoholi müüki. Alkoholi saab osta veebipoodidest. Veinitehased ja mikropruulikojad saaksid müüa oma tooteid otse tarbijatele.

Toidupoodides müüdavate jookide kõrgeim alkoholiprotsent on praegu 5,5 protsenti. See on tõusmas kaheksa protsendini. Nii et kangeid õllesid ja siidreid on toidupoodide riiulitel veelgi rohkem.

Valitsuse vahenõupidamisel tahetakse välja selgitada, kas alla 15-protsendilised joogid ehk veinid võiksid toidupoodide lettidele jõuda.

7.Tööelu ja haigusleht
Muutmisel on ka töötutoetus. Töötutele tehakse algul põhjalik kaardistamine ja pärast seda peavad nad „vastu võtma individuaalseid ja tööhõivet soodustavaid teenuseid”.

Töötu abiraha saajad on kohustatud osalema tööhõivet ja integratsiooni parandavatel teenustel.

Eelkõige alla 30-aastased soovitakse kiiresti muuta tööturuteenuste kliendiks.
Haiguslehe esimene päev jääks töötaja omavastutusele, mis tähendab, et talle selle eest tasu ei maksta. See ei kehti pikemate haiguslehtede kohta.

8.Üks üldine toetus, üks taotlus
Valitsus reformib üldist toimetulekut. Eesmärk on luua üks „universaalne toetus”, milles sisaldub põhiosa elamiseks, eluasemeosa eluaseme jaoks ja valikuline osa, et tagada täiendav turvalisus.

Töötutoetuse, toimetulekutoetuse, haigushüvitise, Kela rehabilitatsioonitoetuse ja vanematoetuse miinimumtase ühtlustatakse ning kaotatakse lapselisad ning muud lisakomponendid.

Üldtoetus väheneb töötulu suurenedes, mis muudab kasutatava sissetuleku prognoosimise lihtsamaks ja muudab töö praegusest tasuvamaks.

Plaan on ühele toetusele üle minna etappide kaupa. Valitsusperioodi keskpaigaks on plaan välja töötada klientidele ühtne taotlusmudel.

Erilist tähelepanu pööratakse sellele, et teenused oleksid tagatud neile, kes ei saa töötada näiteks haiguste tõttu, on programmis välja toodud.

Madalapalgaliste töökohtade vastuvõtmist muudetakse praegusest lihtsamaks, et leevendada tööjõupuudust.

NordenBladet — Oy Lunden Ab Jalostaja ja Snellmanin Kokkikartano Oy on teatanud, et kutsuvad ettevaatusabinõuna turult tagasi tooted, kus defektiks on tooraine tarnija poolt teatatud võõrkehaoht.Neid tooteid ei tohiks tarbida, kuna need võivad sisaldada väikeseid metallitükke. Tooted ja tagasi kutsutavate partiide kuupäevad on toodud allpool.

Tagasikutsumine puudutab järgmisi Jalostaja tooteid:
–  Xtra Italian pata 150 g 01.06.2025

–  Xtra Italian pata 150 g 02.06.2025
–  Jalostaja Italian pata 165 g 05.06.2025

–  Jalostaja Italian pata 165 g 06.06.2025
Tootja palub tarbijatel tooted hävitada ja saata kas foto toote kuupäevast või tühi pakend aadressile Oy Lunden Ab Jalostaja, Pansiontie 45, 20210 Turku. Ostu eest makstakse raha tagasi.

Tagasikutsumine puudutab järgmisi Kokkikartano tooteid:
–  Kokkikartano Lihamakaronilaatikko 300g, kõlblik kuni: 3.7.2023, 4.7.2023 ja 6.7.2023

EAN: 6405304003223
-  Kokkikartano Lihamakaronilaatikko 700g, kõlblik kuni: 26.6.2023 ja 29.6.2023

EAN: 6405304002080
–  Kokkikartano Lihamakaronilaatikko 2  800g, kõlblik kuni: 2.7.2023 ja 5.7.2023

EAN: 6405304001595
Tarbijatel palutakse toode hävitada. Samuti saab defektse toote tühjad pakendid tasuta tagastada aadressile:

Kokkikartano, TUNNUS 5017131, 00003 VASTAUSLÄHETYS.
Toote kõlblikkusaeg peab olema pakendil. Ostu eest makstakse raha tagasi.

NordenBladet — Uues valitsusprogrammis sisalduv plaan muuta haiguslehe esimene päev tasuvabaks on pälvinud nii kriitikat kui poolehoidu. Terveystalo töötervishoiu peaarst Jukka Pitkänen ütles varem Iltalehtile, et isegi ühe päevapalga kaotamine võib majandust oluliselt mõjutada.

Iltalehti arvutas välja, kui palju mõjutab üks tasustamata haiguspäev rahakotti erinevatel palgatasemetel ja ametites.

Haiguspäeva palk arvutatakse kuu mediaanpalga jagamisel 22 tööpäevaga. Kuus on keskmiselt 22 tööpäeva.

Soome statistikakeskuse andmetel kaotaksid kõrgeima kuupalgaga tegevjuhid ja peadirektorid 2021. aasta seisuga ühe haiguspäevaga keskmiselt 500 eurot.

Madalaimatesse palgakategooriatesse kuuluvad koristajad jäävad esimese haiguspäeva tõttu ilma vähem kui 100 eurost. Keskmise sissetulekuga inimesed saavad umbes 170 euro suuruse kahju.

Iltalehti küsitletud Soome kodanikud olid peaaegu üksmeelel, et muudatus pole töötajale hea.

Aava töötervishoiu spetsialist Eira Roos leiab aga omalt poolt, et muudatusega vähenevad töölt puudumised ja töökoha õhkkond võib paraneda, sest tõuseb haiguslehe väärkasutamise lävi.

Muudatus on Roosi hinnangul katsetamist väärt, kuid tuleb märkida, et see mõjutab rohkem nõrgemas olukorras olevaid inimesi.

NordenBladet — Soomes võitis valimised koonderakond Kokoomus (Eestis esindab samu vaateid erakond Isamaa). Erakonna juhist Petteri Orpo‘st (53) saab peaminister. Väljaanne Helsingin Sanomat on toonud välja uue valitsuse ministrid.

Petteri Orpo on viiendat ametiaega parlamendi liige Edela-Soome ringkonnast. Orpo oli põllumajandus- ja metsandusminister Alexander Stubbi valitsuses ning siseminister ja rahandusminister Juha Sipilä valitsuses.

Riikka Purra, rahandusminister
46-aastane Riikka Purra on põlissoomlaste (Eesti EKRE analoog) esimees ja teist korda valitud parlamendiliige Uusimaa ringkonnast. Ta kogus kevadistel parlamendivalimistel Soome suurima häältesaagi.

Sari Essayah, maa- ja metsamajanduse minister
56-aastane Sari Essayah on kristlike demokraatide esimees ja Savo-Karjala valimisringkonna saadik neljandat korda. Essayah oli Euroopa Parlamendi liige aastatel 2009–2014.

Anna-Maja Henriksson, tõenäoline haridusminister
59-aastane Anna-Maja Henriksson on Rootsi erakonna esimees ja Vaasa valimisringkonna rahvasaadik viiendat korda. Rootsi erakond teeb ministrite valiku ametlikult esmaspäeval, kuid suure tõenäosusega läheb erakonnale määratud haridusministri portfell Henrikssonile. Järgmisel valitsusajal kuuluvad haridusministri portfelli ka Põhjamaade asjad.
Henriksson töötas justiitsministrina Jyrki Kataineni, Alexander Stubbi, Antti Rinte ja Sanna Marini valitsustes ning on seega Soome staažikaim justiitsminister.

Elina Valtonen, välisminister
41-aastane Elina Valtonen on koonderakonna aseesimees ja Helsingi valimisringkonna saadik kolmandat korda.

Antti Häkkänen, kaitseminister
38-aastane Antti Häkkänen on koonderakonna aseesimees ja kolmandat korda parlamendi liige Kagu-Soome ringkonnast.

Häkkänen oli Juha Sipilä valitsuses justiitsminister. Erialalt on ta jurist.

Kai Mykkänen, kliima- ja keskkonnaminister
43-aastane Kai Mykkänen on koonderakonna parlamendifraktsiooni esimees ja kolmandat korda Uusimaa valimisringkonna rahvasaadik.

Mykkänen oli Juha Sipilä valitsuse väliskaubandus- ja arenguminister ning siseminister. Erialalt on ta majandusteadlane.

Anna-Kaisa Ikonen, omavalitsus- ja regionaalminister
46-aastane Anna-Kaisa Ikonen on koonderakonna aseesimees ja Pirkanmaa valimisringkonna rahvasaadik teist korda. Ikonen oli Tampere linnapea enne naasmist riiklikku poliitikasse.

Sanni Grahn-Laasonen, sotsiaalkaitseminister
40-aastane Sanni Grahn-Laasonen on koonderakonna rahvasaadik neljandat korda Häme valimisringkonnast.

Grahn-Laasonen oli Alexander Stubbi valitsuse keskkonnaminister ning Juha Sipilä valitsuses haridus- ja kultuuriminister ning haridusminister.

Arto Satonen ja Matias Marttinen, tööminister
56-aastane Arto Satonen on koonderakonna Pirkanmaa valimisringkonna rahvasaadik kuuendat korda. Oma pika parlamendikarjääri jooksul on Satonen olnud muuhulgas parlamendi asespiiker ning tööelu ja võrdõiguslikkuse komisjoni ning suure komisjoni esimees. Valitsusläbirääkimistel juhtis Satonen tööhõive töögruppi. Satonen on valitsuse tööminister kaks esimest aastat.

32-aastane Matias Marttinen on koonderakonna rahvasaadik Satakunta valimisringkonnast teist korda. Marttinen oli Petteri Orpo majanduspoliitika eriassistent, kui Orpo oli rahandusminister. Ta tegutses valitsusläbirääkimistel majanduse töögrupi esimehena. Marttinen on valitsuse tööminister kaks viimast aastat.

Sari Multala ja Mari-Leena Talvitie, teadus- ja kultuuriminister
44-aastane Sari Multala on koonderakonna Uusimaa valimisringkonna rahvasaadik kolmandat korda. Multala on kolmekordne maailmameister Soome võistluspurjetamises. Ta on Soome Olümpiakomitee aseesimees. Multala on valitsuse teadus- ja kultuuriminister kaks esimest aastat.

43-aastane Mari-Leena Talvitie on koonderakonna Oulu valimisringkonna rahvasaadik kolmandat korda. Talvitie on ametiühingu Tekniikan akadeemiset Tek esimees. Eelmises parlamendi koosseisus oli ta halduskomisjoni aseesimees. Talvitie on valitsuse teadus- ja kultuuriminister kaks viimast aastat.

Mari Rantanen, siseminister
47-aastane Mari Rantanen on põlissoomlaste parlamendifraktsiooni teine aseesimees ja Helsingi valimisringkonna rahvasaadik teist korda.
Leena Meri, justiitsminister

55-aastane Leena Meri on põlissoomlaste esimene aseesimees ja kolmandat korda Uusimaa valimisringkonna rahvasaadik. Eelmises koosseisus oli Meri parlamendi õiguskomisjoni esimees.

Kaisa Juuso, sotsiaal- ja terviseminister
62-aastane Kaisa Juuso on põlissoomlaste Lapimaa valimisringkonna rahvasaadik teist korda.

Lulu Ranne, teede- ja sideminister
51-aastane Lulu Ranne on põlissoomlaste parlamendifraktsiooni esimees ja teist korda rahvasaadik Häme valimisringkonnast.

Ville Tavio, väliskaubandus- ja arenguminister
38-aastane Ville Tavio on põlissoomlaste Edela-Soome valimisringkonna rahvasaadik kolmandat korda ja erakonna parlamendifraktsiooni endine esimees.

Vilhelm Junnila ja Sakari Puisto, majandusminister
41-aastane Vilhelm Junnila on põlissoomlaste parlamendifraktsiooni esimene aseesimees ja Edela-Soome valimisringkonna rahvasaadik teist korda. Eelmises parlamendi koosseisus oli ta muu hulgas rahanduskomisjonis ja tegeles maksudega. Junnila on töötanud muuhulgas tööstuses juhtivatel kohtadel ja parlamendi liikmete assistendina.

46-aastane Sakari Puisto on põlissoomlaste Pirkanmaa valimisringkonna rahvasaadik teist korda. Eelmises parlamendi koosseisus oli ta muu hulgas põhiseaduskomisjoni liige. Puisto on elukutselt füüsik ja tal on Cambridge’i ülikooli doktorikraad filosoofia erialal.

Rootsi erakond on öelnud, et teeb oma ministrite valiku esmaspäeval.

Lisaks haridusministri portfellile, mis tõenäoliselt läheb Henrikssonile, on erakonna käes ka Euroopa ja riigiomandi ministri portfell ning valitsuse kahe esimese aasta spordi- ja noorsooministri portfell.

Valitsusperioodi kahel viimasel aastal läheb spordi- ja noorsooministri portfell kristlikele demokraatidele. Kristlikud demokraadid otsustasid laupäeval valida sellesse ametisse inimese alles hiljem.