AS Baltika aktsionäride korralise üldkoosoleku otsused

By

-

juuni 28, 2023

NordenBladet — AS Baltika juhatus tegi 31. mail 2023 aktsionäridele ettepaneku võtta vastu alltoodud aktsionäride korralise üldkoosoleku otsused koosolekut kokku kutsumata.

Üldkoosoleku teade avaldati 31. mail 2023 börsi infosüsteemis ja AS Baltika kodulehel www.baltikagroup.com.

Aktsionäride üldkoosoleku otsuseid hääletas 3 aktsionäri, kellele kuuluvate aktsiatega oli esindatud 48 758 100 häält ehk 90,16% kogu aktsiakapitalist. Kui aktsionär jättis hääletamata, loeti, et ta hääletas vastu.

AS Baltika aktsionärid võtsid 21. juunil 2023 vastu järgmised otsused:
1. 2022. a majandusaasta aruande kinnitamine
Kinnitada AS Baltika 2022. aasta majandusaasta aruanne esitatud kujul.
Otsuse poolt andsid aktsionärid 48 758 100 häält ehk 90,16 % häältest.
2. 2022. a majandusaasta kasumi jaotamine
Kinnitada 2022. aasta kasumi jaotamise ettepanek. Jaotada 3 462 tuhat eurot järgmiselt:

Suurendada kohustuslikku reservkapitali 173 tuhande euro võrra; ja
Kanda ülejäänud 3 289 tuhat eurot eelmiste perioodide jaotamata kasumisse (-kahjumisse).

Otsuse poolt andsid aktsionärid 48 758 100 häält ehk 90,16 % häältest.
3. 2021. a tasustamisaruande kinnitamine
Kinnitada AS Baltika 2021. aasta tasustamisaruanne esitatud kujul.
Otsuse poolt andsid aktsionärid 48 758 100 häält ehk 90,16 % häältest.

Üldkoosoleku protokoll avalikustatakse AS Baltika veebilehel www.baltikagroup.com/annual-meeting/

Margus Olesk
juhatuse liige, finantsjuht
margus.olesk@baltikagroup.com

Eesti: Kaitseväe Akadeemia korraldab mehitamata maismaasüsteemide autonoomia teste

By

Helena-Reet Aari

-

juuni 28, 2023

NordenBladet — Algasid kaitseväe keskpolügoonil Kaitseväe Akadeemia poolt korraldatud kahepäevased mehitamata maismaasüsteemide autonoomia testid, mis keskenduvad militaarkasutamiseks väljatöötatud mehitamata sõidukite autonoomse navigatsioonivõime hetkeseisu mõistmisele.

„Osalevaid platvorme ei seata paremusjärjekorda, vaid koostöös valdkonna spetsialistidest koosneva rahvusvahelise meeskonnaga koostatakse ürituse järgselt raportid, mille kaudu saavad mehitamata maismaasüsteemide viimaste arengute kohta laiapindset tagasisidet ja sisendit nii kaitsevägi, partnerid kui ka osalevad ettevõtted,“ ütles ürituse üks peakorraldajatest Kaitseväe Akadeemia rakendusuuringute osakonna projektikoordinaator Markus Otsus. „Üritus on pandud kokku viimase aasta jooksul Kaitseväe Akadeemia eestvedamisel ning Saksamaa, Ühendkuningriigi, Soome, Rootsi, Norra ja Hollandi partnerite toel. Kohal on pea kõik suuremad tegijad Euroopa mehitamata maismaasüsteemide vallas, kuid meiega on liitunud ka ettevõtted, kes tutvustavad alles esmakordselt oma platvorme laiemale avalikkusele.“

Keskpolügoonil toimuva ürituse eesmärk on võimaldada valdkonnas tegutsevatel ettevõtetel oma süsteeme esitleda rahvusvahelisele militaarekspertidest koosnevale publikule. Osalevad süsteemid läbivad kahel päeval järjest keerukamaid stsenaariume, milles vaadeldakse teel, maastikul ning avatud metsas navigeerimiseks vajalikke elemente – marsruudi planeerimine, punktist punkti liikumine, takistuste vältimine. Katsetel hinnatakse kahese kasutusega mehitamata maismaasüsteemide tehnoloogilise valmiduse ning inimese ja masina vahelist koostööd.

Tänavust autonoomsete maismaasõidukite testimist Eestis korraldab peaasjalikult Kaitseväe Akadeemia koostöös teiste kaitseväe struktuuriüksustega. Üritus on osaliselt rahastatud EDIDP iMUGS projektist ning testidel osaleb kokku 11 mehitamata maismaasõidukite tootjat üheksast riigist, vaatlejaid on 20 riigist.

Integrated Modular Unmanned Ground System ehk iMUGS projekti raames arendatakse välja mehitamata maismaasõiduk koos juhtimissüsteemi, küberkaitselahenduse ning integreeritud sensorvõrgustikuga. Süsteemi esialgsed kasutusfunktsioonid on seotud olukorrateadlikkuse parandamisega lahinguväljal ning üksuste manööver- ja transpordivõimekuse tõstmisega. iMUGS projekti kaugem eesmärk on arendada välja Euroopa mehitamata maismaasüsteemi standardlahendus.

Kaitseministeerium ja kaitsevägi on kaasunud Euroopa Kaitsefondi, Euroopa Kaitseagentuuri ning NATO Teadus- ja tehnoloogiaorganisatsiooni robootika valdkonnas nelja arendusprojekti ja määranud mehitamata süsteemide arenduse üheks prioriteetseks tegevussuunaks.

Kaitseväe Akadeemia on Euroopa Kaitsefondi mehitamata maismaasüsteemide arendusprojekti konsortsiumi liige, mille raames arendatakse sõidukite autonoomiat ja testitakse kahese kasutusega tehnoloogiaid. Üheks oluliseks suunaks on mehitamata süsteemide valdkonnas pädevuse suurendamine koostöös kaitsetööstusega.

Kaitseväe Akadeemia on Eesti ainus riigikaitseline kõrgkool, kus koolitatakse ohvitsere ja allohvitsere kaitseväele ja Kaitseliidule. Lisaks pakub Kaitseväe Akadeemia sõjaväelist täiendkoolitust ja korraldab riigikaitsega seotud teadus-ja arendustegevust.

Rootsi liitumine NATO-ga lükkub ilmselt taas edasi

By

Helena-Reet Aari

-

juuni 28, 2023

NordenBladet — Ungari parlamendi liikmed ütlevad, et Rootsi NATO liikmelisust suve jooksul ei arutata. See tähendab, et Rootsi ei jõua liituda NATO-ga enne juulis toimuvat Vilniuse tippkohtumist. Tänane kolmapäev, 28. juuni oli Rootsi NATO liikmelisuse jaoks must päev. Kõigepealt põletati Stockholmis Koraani, mis vihastas Türgit. Seejärel ütlesid Ungari parlamendi liikmed, et riik ei aruta liikmelisust järgmise nädala istungitel, vahendab Yle.

Järgmisel nädalal on Ungari parlamendis viimased täiskogu istungid enne suvevaheaega. Rootsi liikmestaatust ei saa seetõttu kinnitada enne sügist.

Ungari opositsiooni liige Agnes Vadai räägib oma Facebooki postituses graafiku venimisest.

Orbán ei taha ka järgmisel nädalal hääletada Rootsi NATO liikmelisuse üle, kirjutab Vadai.
Samas nimetab ta Ungari peaministrit Viktor Orbánit Venemaa presidendi Vladimir Putini lakeiks.

Ka teine Ungari parlamendisaadik on uudisteagentuurile AP kinnitanud Rootsi liikmelisuse kinnitamise edasilükkamist.

Ungari ja Türgi on ainsad NATO riigid, kes pole ratifitseerinud Rootsi NATO liikmesust. Viimasena kinnitas Rootsi liikmesuse liidu uusim liige Soome.

Rootsi on lootnud saada liikmeks enne 11.-12. juulil Vilniuses toimuvat NATO tippkohtumist.

Viimastel päevadel on NATO peasekretär Jens Stoltenberg, Briti välisminister James Cleverly ja Prantsusmaa president Emmanuel Macron rõhutanud, et on aeg Rootsi liikmeks vastu võtta.

Rootsi esitas taotluse eelmisel aastal samal ajal kui Soome. Türgi ja Ungari on aga Rootsi liikmelisuse ratifitseerimise edasi lükanud.

Ungari parlament pole asja veel kinnitanud, kuid kui info vastab tõele, on see Rootsi valitsuse jaoks painajalik sõnum, hindab poliitikakommentaator Mats Knutson Rootsi avalik-õiguslikule ringhäälingule SVT.

Knutson usub, et Rootsi võimalused suvel NATO-ga liituda on kadunud.
„See on tagasilöök ka NATO jaoks,” nentis Knutson.

Ungari otsustajad on mitu korda kinnitanud, et nad toetavad liitumist ning riik pole ratifitseerimise edasilükkamiseks selget põhjust andnud. Ungari on aga väljendanud oma rahulolematust selle üle, et Rootsi on kritiseerinud Ungari demokraatia ja õigusriigi arengut.

Ungarilt eeldatakse, et ta nõustub Rootsi liikmestaatusega, kui Türgi võtab oma seisukoha.

Stoltenberg ütles täna, et Türgi ja Rootsi peavad järgmisel neljapäeval Brüsselis toimuval kõrgetasemelisel kohtumisel läbirääkimisi liikmesuse üle.

Eesti: President Alar Karis tunnustab teisipäeval koos haridus- ja teadusministri Kristina Kallasega parimaid koolilõpetajaid

By

Helena-Reet Aari

-

juuni 28, 2023

NordenBladet – President Alar Karis tunnustab teisipäeval (04. juulil) koos haridus- ja teadusministri Kristina Kallasega presidendi kantselei roosiaias silmapaistvaid üldhariduskoolide, kutseharidusasutuste ja kõrgkoolide lõpetajaid.

Gümnaasiumid, kutsekoolid ja ülikoolid said võimaluse saata vastuvõtule silmapaistvad lõpetajad, kel on suurepärased õpitulemused, kes on teinud läbi suure isikliku arengu või on aktiivselt oma koolis või ühiskondlikus elus kaasa löönud.

Kokku on presidendi kantselei roosiaeda kutsutud ligi tuhat noort.

Avafoto: President Alar Karis (Riigikogu fotoarhiiv / Erik Peinar)

Venemaa teatas lennuõppusest Läänemerel

By

Helena-Reet Aari

-

juuni 27, 2023

NordenBladet — Venemaa alustab oma hävitajate taktikalisi treeninglende Läänemere kohal, teatas riigi kaitseministeerium. Ministeeriumi teatel on õppuse peamine eesmärk testida valmisolekut lahingu- ja erioperatsioonideks.
Õppused viiakse läbi hävitajatega Suhoi Su-27. Õppuste käigus tulistatakse ka kujuteldavaid vastaseid, vahendab Iltalehti.

Sotsiaalmeedia kanalis Telegram avaldatud info ei avalda täpsemalt, kui kaua õppus kestab.

Kaitseministeerium rõhutab oma pressiteates, et tema hävitajad valvavad õppuste ajal ka Venemaale kuuluva Kaliningradi õhuruumi ja on „ööpäevaringselt lahinguvalmiduses”.

Venemaa ja NATO riikide hävitajad on viimastel kuudel korduvalt üksteisele järgnenud näiteks Läänemerel ja Mustal merel. Eestis tegutsevad Briti õhuväelased teatasid pühapäeval, et on viimase 21 päeva jooksul saatnud hävitajaid Venemaa hävitajatele järele 21 korral.