Teisipäev, detsember 16, 2025

Helena-Reet Aari

Helena-Reet Aari
1559 POSTS 0 COMMENTS

Coop Pank AS 2023. aasta augusti tulemused

NordenBladet — Coop Panga 2023. aasta augustikuu majandustulemused:

Panga klientide arv kasvas augustis 2600 võrra ja aktiivselt arveldavate klientide arv kahanes 2500 võrra. Kuu lõpuks ulatus klientide arv 172 400-ni ja aktiivselt arveldavate klientide arv 74 900-ni. Aastaga on kliendibaas kasvanud 27%.

Panga klientide hoiuste maht kahanes augustis 54 miljoni euro võrra ulatudes kuu lõpu seisuga 1,72 miljardi euroni. Äriklientide hoiused kahanesid 56 miljonit ja eraklientide hoiused kasvasid 1 miljonit eurot. Rahvusvahelistelt platvormidelt kaasatud hoiuste maht kasvas 0,4 miljoni euro võrra. Aastaga on panga hoiuste maht kasvanud 34%.
Panga laenuportfell kasvas augustis 9 miljoni euro võrra ja jõudis kuu lõpu seisuga 1,49 miljardi euroni. Ärilaenude portfell kasvas 6 miljonit eurot, kodulaenude portfell 4 miljonit eurot, liisingu portfell kahanes 1 miljonit eurot ja tarbimisfinantseerimise portfell püsis augustis võrreldes juuliga samal tasemel. Aastaga on panga laenuportfell kasvanud 26%.

Augustis tehti laenude allahindluseid 0,1 miljoni euro ulatuses.

Võrreldes möödunud aasta kaheksa esimese kuuga on käesoleval aastal sama ajaga panga netotulud kasvanud 72% ja tegevuskulud 28%.

Pank teenis augustis 4,1 miljonit eurot puhaskasumit. Aasta kaheksa esimese kuuga on pank teeninud kokku 27,2 miljonit eurot puhaskasumit, mida on 127% rohkem kui aasta tagasi samal perioodil.

Panga omakapitali tootlus oli augustis 27,9%, kulu-tulu suhe 39%.

Coop Panga juhatuse liikme ja finantsjuhi Paavo Truu kommentaar:
„Coop Panga laenuportfell kasvas augustis mõõdukas tempos. Laenuportfelli kvaliteet püsib endiselt hea, mis kinnitab, et Eesti majapidamised ja ettevõtted on muutunud intressikeskkonnaga hästi kohanenud.

Oleme tänavu pakkunud häid hoiustamise tingimusi ning see ei ole klientidel märkamata jäänud. Seetõttu on viimase kolme kuuga meie hoiuste portfell kasvanud 146 miljoni euro võrra ja panga likviidsusnäitajad on väga tugevad. Sellest tulenevalt oli meil võimalik augustis osa tähtajaliste hoiuste pikendamisest loobuda ning hoiuste kogumaht kahanes.

Turu parimad hoiuste pakkumised tõid meile suveperioodil juurde palju uusi kliente, kellest üks osa tuli teadlikult üksnes hoiustama, mitte aktiivselt arveldama. Seetõttu augustis aktiivselt  arveldavate klientide arv veidi langes. Töötame selle nimel, et kõik meie kliendid võtaksid Coop Panga igapäevapanganduse teenused aktiivselt kasutusele.

Ärimahtude jätkuv kasv ning laenuportfelli püsivalt hea kvaliteet päädis augustis Coop Panga jaoks rekordilise kuukasumiga 4,1 miljonit eurot. Coop Panga omakapitali tootlus oli augustis  27,9% ja kulu-tulu suhe 39%.“

Coop Panga põhjalikumad finantsaruanded on leitavad aadressil: https://www.cooppank.ee/finantsaruanded

Eesti kapitalil põhinev Coop Pank on üks viiest Eestis tegutsevast universaalpangast. Pangal on 172 400 igapäevapanganduse klienti. Coop Pank kasutab jaekaubanduse ja panganduse vahel tekkivat sünergiat ning toob igapäevased pangateenused kodule lähemale. Panga strateegiline omanik on kodumaine kaubanduskett Coop Eesti, mille müügivõrgustikku kuulub 320 kauplust.

Lisainfo:
Paavo Truu
Finantsjuht
Telefon: 5160 231
E-post: paavo.truu@cooppank.ee

 

 

LHV Groupi tulemused augustis 2023

NordenBladet — LHV augustit iseloomustas LHV Panga aktiivne ja kasumlik tegutsemine ning ettevõttesisese sündmusena maksevahendajate äri siirdamine LHV Banki koos uute süsteemide kasutuselevõtuga.

AS-i LHV Group konsolideeritud hoiused kasvasid augustis 152 miljoni euro võrra. Tähtajalised hoiused suurenesid 121 miljoni euro võrra, samal ajal kui nõudmiseni hoiused kasvasid 31 miljoni euro võrra. Grupi konsolideeritud laenuportfell suurenes augustis 43 miljoni euro võrra. Jaelaenud kasvasid 14 miljonit eurot, laenud ettevõtetele aga 29 miljonit eurot. LHV juhitud fondide maht suurenes kuuga 4 miljoni euro võrra. Kuu jooksul töödeldi 4,5 miljonit finantsvahendajatest klientidega seotud makset.

AS-i LHV Group konsolideeritud puhaskasum oli augustis 12,2 miljonit eurot. AS LHV Pank teenis augustis samuti 12,2 miljonit eurot puhaskasumit, samal ajal kui AS LHV Varahalduse puhaskasum oli 88 tuhat eurot, AS LHV Kindlustusel 34 tuhat eurot ja LHV Bank Limitedil 74 tuhat eurot. Grupi omakapitali tootlus oli 28,7%.

22. augustil viidi LHV Panga Ühendkuningriigi filiaali äritegevus edukalt üle LHV Banki. Sellega liigutati Ühendkuningriigi äriga seotud klientide naelamaksete teenindamine senisest filiaalist üle uude panka. Samuti läksid LHV Banki üle liidestused naelamaksete süsteemidega ja naelamaksete teenindamisega seotud lepingud. Ühtlasi kajastub osa klientide hoiustest nüüd LHV Banki bilansis.

LHV Panga klientide arv vähenes augustis 1000 võrra, kuna ühekordselt suleti mitteaktiivsed kontod, mis polnud kahe aasta jooksul kasutust leidnud ja mida polnud klientidel huvi avatuna hoida. Samal ajal lisandus uusi kliente üle 3800 ja panga arveldavate klientide arv kasvas 1100 kliendi võrra. August oli panga jaoks hea laenu uusmüügi kuu, laenuportfelli kvaliteet püsib tugev.

Koos äritegevuse üleviimisega võttis Ühendkuningriigi LHV Bank kasutusele uue panga tuumsüsteemi. Kuu lõpus alustati hoiuste kaasamist Raisin UK platvormi kaudu ning võeti kasutusele ka uus laenusüsteem. LHV Bank kasvatas augustis laenuportfelli 8 miljoni euro võrra.

LHV Varahalduse juhitavate fondide maht ületas augustis 1,5 miljardi euro piiri. Ettevõtte tulud, tegevuskulud ning ka puhaskasum vastasid suures osas plaanile, ettevõtte käekäiku mõjutab turgude volatiilsus.

LHV Kindlustus sõlmis augustis 13 900 kindlustuslepingut mahuga 2,3 miljonit eurot. Kahjujuhtumeid registreeriti 5300 ning kahjusid hüvitati 1,4 miljoni euro summas. Teenitud preemiad jätkavad stabiilset kasvu.

Seoses senise veebruaris avaldatud finantsplaani edestamisega avaldas LHV 7. septembril uuendatud 2023. aasta finantsplaani. Nii tulud kui ka kulud olid augusti lõpuks uuendatud finantsplaaniga kooskõlas, kasum mõnevõrra plaani edestamas.
AS-i LHV Group aruanded on saadaval aadressil: https://investor.lhv.ee/aruanded.
LHV Group on suurim kodumaine finantskontsern ja kapitali pakkuja Eestis. LHV Groupi peamised tütarettevõtted on LHV Pank, LHV Varahaldus, LHV Kindlustus ja LHV Bank Limited. Grupi ettevõtetes töötab üle 990 inimese. LHV pangateenuseid kasutab augusti lõpu seisuga 403 000 klienti, LHV hallatavatel pensionifondidel on 127 000 aktiivset klienti ja LHV Kindlustusega on kaitstud 160 000 klienti. Groupi tütarettevõte LHV Bank omab Ühendkuningriigi pangalitsentsi ning pakub pangateenuseid rahvusvahelistele finantstehnoloogia ettevõtetele ja laenusid väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele.

Priit Rum
LHV kommunikatsioonijuht
Telefon: 502 0786
E-post: priit.rum@lhv.ee

 

Soome: Kotka linna töötlevas tööstuses on olnud tavatult must nädal

NordenBladet — Soome kaguosa Kotka linna töötlevas tööstuses on olnud tavatult must nädal. Esmaspäeval teatas Stora Enso ametlikult, et sulgeb Sunila tselluloositehase. Teisipäeval teatas sadamaoperaator Steveco, et saadab oma töötajad sundpuhkusele kuni kolmeks kuuks. Kolmapäeval teatas MM Kotkamills, et alustab saeveskis muutuste läbirääkimisi. Kotkamillsi läbirääkimised puudutavad eelkõige sundpuhkusi, kuid üks võimalus on ka saeveski sulgemine ning töötajate koondamine, vahendab Iltalehti.

See on halb uudis, kuid tehase sulgemine ei too kaasa linna lõppu, märgib Kotka linna arendusdirektor Toni Vanhala.

Sunila tselluloositehas on alates maikuust seisnud ja 240 töötaja jaoks seal enam tööd ei ole. Sulgemiskavatsusest teatati juba juunis. Puidufirma põhjendas otsust puidu olulise kallinemisega.

Puidutööstuse allakäiguga on seotud ka Steveco ja Kotkamillsi koondamised. Kui otsite kedagi, keda süüdistada, võite vaadata Moskva suunas, ütleb Vanhala.

Linn oli valmistunud Stora Enso teateks tehase sulgemise kohta ning on koos piirkonna operaatorite ning töö- ja majandusministeeriumiga koostanud kiire struktuurimuutuse plaani.

Linn osaleb Sunila tehase töötajate toetamises. Eesmärk on viia tööstuse töötajad ja tööandjad kokku, et võimalikult paljud leiaksid tööd Kotkas või lähipiirkondades. Meeskonda kaasatakse ka haridusliit, kui on vajadus täiendkoolituste järele.

Sunila tehase lõpetamine mõjutab Kotka maksulaekumisi. Maksulaekumiste vähenemine tähendab linna uuendusprojektide aeglustumist.

Viimasel ajal on Kotka peasadama piirkonda elavdatud Merekeskuse ja üritustekeskuse avamisega. Keskusesse kolib ka Kagu-Soome rakenduskõrgkooli kampus. Samuti on päikeseenergia ja vesinikuga seotud projektid tulemas erinevates tööstusharudes.

Lähiaastatel on Kotkasse plaanitud uusi töökohti, kuid töötute probleemi need ei lahenda. Need võivad tulevikus suurendada huvi Kotka vastu.

Suurimad Kotkasse kavandatavad projektid on seotud akutööstusega. Ühe ettevõtte hinnangul luuakse Kotkasse 350 uut töökohta ja teine ​​projekt võib tuua isegi üle tuhande töökoha.

Akutööstus on osa rohepöördest ja seda on meie jaoks määratletud kui kasvavat tööstust. On näha, et puidutööstusel põhinev infrastruktuur toetab seda, et Kotka on sellisele tööstusele hea asukoht, ütleb Vanhala.

Huvi on üles näidatud ka Sunila tehase vastu, mis kuulub Stora Ensole. Linn sooviks, et piirkond jääks tööstuslikku kasutusse, kuid tegelik otsus on Sunila piirkonna omaniku kätes.

Avafoto: Stora Enso Oyj, Sunilantie, Kotka

 

EfTEN Real Estate Fund AS’i aktsia puhasväärtus seisuga 31.08.2023

NordenBladet — EfTEN Real Estate Fund AS teenis augustis 2 549 tuhat eurot üüritulu, mis on 17 tuhat eurot rohkem kui juulis. Üüritulu kasv tuli peamiselt Valkla hooldekodu üürihinna muutusest seoses teise etapi valmimisega. Fondi EBITDA oli augustis kokku 2 200 tuhat eurot, s.o 17 tuhat eurot vähem kui juulis peamiselt seoses  augustis toimunud kaubanduskeskuste koolialguse turunduskampaaniate ja veidi kõrgemate halduskuludega.

Fondi laenude kaalutud keskmine intressimäär oli augusti lõpus 5,68% (juulis 5,53%). Kõiki fondi laene teenindatakse endiselt tavapäraselt ning kõikide kinnisvarainvesteeringute äritegevuse rahavoog ületab igakuised laenu- ja intressimaksed.

Tänavuse aasta kaheksa kuu jooksul on fond teeninud konsolideeritud üüritulu kokku 20,2 miljonit eurot (2022: 8,9 miljonit eurot) ning EBITDA-d 17,4 miljonit eurot (2022: 7,8 miljonit eurot). Fondi 2023. aasta konsolideeritud EBITDA sisaldab Like-for-Like põhimõttel arvutatud EBITDA-d summas 8,1 miljonit eurot (kasv võrreldes eelmise aastaga 3,0%) ning EfTEN Kinnisvarafond AS-ga ühinemisel lisandunud kinnisvarainvesteeringute EBITDA-d kogusummas 9,4 miljonit eurot (kasv võrreldes EfTEN Kinnisvarafondi eelmise aasta näitajatega on 3,4%).

Selle aasta kaheksa kuu jooksul on EfTEN Real Estate Fund AS teeninud investoritele 57,78 senti (eelmisel aastal 64,68 senti) potentsiaalset brutodividendi aktsia kohta. Potentsiaalne brutodividend aktsia kohta on EURIBORi kasvu tulemusel võrreldes eelmise aastaga vähenenud 10,7%. Fondi selle aasta arvestuslik kaheksa kuu brutodividendi suhe börsihinda on samal tasemel, mis eelmisel aastal (3,2%).

Fondi konsolideeritud raha jääk oli 31.08.2023 seisuga 14 015 tuhat eurot ning raha jääk suurenes augustis 808 tuhande euro võrra.

EfTEN Real Estate Fund AS’i puhasväärtus aktsia kohta oli 31.08.2023 seisuga 20,6176 eurot ja EPRA NRV 21,2965 eurot. Aktsia puhasväärtus kasvas augustis tavapäraselt 0,7%.

Marilin Hein
Finantsjuht
Tel. 6559 515
E-mail: marilin.hein@eften.ee

 

Soome suvilaid ähvardab uus nõue – võib maksta sadu eurosid

NordenBladet — Euroopa Liidus (EL) on praegu käsil elamute energiatõhususe direktiivi reform, mis võib laiendada hoonete energiasertifikaatide nõudeid. Praegu ei nõuta energiasertifikaati näiteks puhkuseks mõeldud elamule, mida ei kasutata majutuse pakkumiseks ega tööstus- ja remondihooneks. Ka alla 50 ruutmeetri suurused hooned ei vaja sertifikaati, vahendab Ilta-Sanomat.

Euroopa Parlamendis heakskiidu saanud eelnõu tooks aga kaasa kohustuse koostada köetavatele suvilatele energiasertifikaat. Tänapäeval on väikemaja energiasertifikaadi hind sadades eurodes.

Soome ja liikmesriikide ühist seisukohta esindav EL-i nõukogu on seisukohal, et suvilatelt ei tohiks nõuda energiasertifikaati. Seda küsimust arutatakse praegu kolmepoolsetel läbirääkimistel parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel.

Kesk-Euroopas algab sügishooaeg pärast augusti kiiret pühadehooaega. Nõukogu töörühma töö algab nüüd septembris ja selle eest vastutab Hispaania, ütles keskkonnaministeeriumi nõunik Sari Rapinoja väljaandele Ilta-Sanomat.

Direktiiv on menetluse staadiumis ja selle sisu kohta pole veel teada, mis suunas see liigub, ütleb Rapinoja.

Kolmepoolsetel läbirääkimistel ühitatakse komisjoni esialgne eelnõu, sellel põhinev parlamendi enda eelnõu ja nõukogu eelnõu, mis esindab liikmesriikide ühist seisukohta.
Komisjoni esialgne eelnõu võib menetluse käigus oluliselt muutuda. Sageli on parlamendi eelnõu olnud palju rangem kui lõpuks heaks kiidetud seadus.

Isegi parlamendi enda eelnõu annab liikmesriikidele võimaluse teha direktiivi kohaldamisel erandeid. Nendest eranditest ja nõukogu seisukohast tulenevalt ei oleks energiasertifikaati ka pärast reformi ilmtingimata vaja, näiteks suvilatele.

Energiasertifikaat on professionaalne hinnang hoone energiatõhususele. See aitab võrrelda hooneid näiteks müügi- või rendiolukorras.

Tänapäeval on uutele hoonetele ehitusloa taotlemisel nõutav energiasertifikaat. Olemasolevatele hoonetele tuleb see soetada hiljemalt seoses müügi või üürimisega.
Sertifikaat kehtib 10 aastat alates väljaandmise kuupäevast.

Soome elamute arenduskeskuse ARA poolt peetavas teenuses energiatodistusrekisteri.fi on nimekiri ametlikult kvalifitseeritud energiasertifikaadi pakkujatest. Samast teenusest leiab infot hoonete kehtivate energiareitingude kohta, samuti saab näiteks aadressi järgi otsida hoonete energiasertifikaate.

Maja energiatõhususklass on arvutuslik väärtus, mis ei põhine näiteks hiljuti jõustunud kütteandmetel. Selles on hoone energiatõhusus klassifitseeritud skaalal A–G.

Riigi energiatõhususfirma Motiva teatel on olemasoleva väikemaja puhul praegu tavapärased C- ja D-klassid, vanematel majadel võib aga klass olla E–G. Peaaegu null-energia nõuetele vastav uus hoone on paigutatud eelkõige B-kategooriasse, ütleb Motiva.
Elamute energiatõhususe direktiivi reformi eelnõu kohaselt tuleks klassifikatsiooni reformida nii, et kõige nõrgemad 15 protsenti hoonefondist paigutataks alati klassi G ja nullheitega hooned klassi A. Ülejäänud hoonetest paigutataks ühtlaselt äärmuste vahele.

Muudatus karmistaks võrreldes praegusega hindamisskaalat. Sama juhtus hiljuti kodumasinate energiaklassifikatsiooniga, kui varem parimas A kategoorias olnud seadmed langesid madalamale. Selle põhjuseks oli asjaolu, et tehnoloogia arenedes oli turule tulnud veelgi energiasäästlikumaid seadmeid.

Avafoto: Unsplash