NordenBladet — Riigi Tugiteenuste Keskus heitis Tallinna linnale ette, et riigihanke „Tallinna Tondi Põhikooli rekonstrueerimine“ menetluses ei järgitud riigihangete seaduses sätestatud nõudeid. Nimelt nõudis Tallinna linn hanketeates pakkujalt, et viimane esitaks nõudmisel krediidiasutuse või välisriigi krediidiasutuse Eesti filiaali väljastatud dokumendi, mis kinnitaks, et hankijal on vahendid hankelepingu võimaliku rikkumisega tekkida võiva kahju hüvitamiseks.
Vaidlusalune tingimus seadis halvemasse seisundisse välisriigi pakkujad, kelle puhul on tõenäoline, et nad ei ole mõne Eesti krediidiasutuse või välisriigi krediidiasutuse Eesti filiaali kliendid. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium märkis, et kehtestatud tingimusel võis olla konkurentsi piirav mõju ja selle kehtestamine on Euroopa Liidu õiguse rikkumine.
Vabariigi Valitsuse määruse uus redaktsioon näeb piirava kvalifitseerimistingimuse eest ette minimaalse 10-protsendilise finantskorrektsiooni määra. Riigi Tugiteenuste Keskus tegi Tallinna linna riigihankega seotud kulude osas finantskorrektsiooni ja luges mitteabikõlblikuks kuluks 646 005 eurot 91 senti.
Riigihanke välja kuulutamise, lepingu sõlmimise ja toetuse taotluse rahuldamise otsuse ajal kehtinud vana redaktsiooni kohaselt võis aga Riigi Tugiteenuste Keskus kaaluda, sõltuvalt rikkumise raskusest, 5- või 10-protsendilist finantskorrektsiooni määra kohaldamist. Tallinna linn vaidlustas korralduse ning palus tunnistada määruse põhiseadusega vastuolus olevaks.
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium leidis, et vaidlusaluse sätte eesmärgi olulisus, mis on seotud abstraktse ohuga Euroopa Liidu õiguskorrale ja Euroopa Liidu või liikmesriigi eelarvele, ei kaalu praegusel juhul üles toetuse saaja õigust toetuse taotlemisel mõistuspäraselt eeldada, et riigihanke reeglite võimaliku rikkumisega kaasnevad riskid ei ole suuremad ja tagajärjed koormavamad, kui toetuse määramise ajal kehtivate õigusnormidega sätestatud. Ehk linn võis eeldada, et kui peaks selguma, et riigihanke raames on rikutud Euroopa Liidu riigihankereegleid, kaalutakse toetuse tagasinõuet kas 5% või 10% ulatuses.
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium asus seisukohale, et vaidlusalune säte riivab põhiseadusest tulenevat õiguskindluse põhimõtet, mis üldjuhul ei luba anda õigusaktile ehtsat tagasiulatuvat mõju ja seega pole säte põhiseadusega kooskõlas.
Vaidlusaluse sätte kehtetuks tunnistamine viidatud osas toob kaasa selles ajavahemikus rahuldatud toetustaotlusi puudutavate finantskorrektsioonide tegemisel määruse vana redaktsiooni kohaldamise.
NordenBladet — Myanmarist pärit San Nan lahkus aasta tagasi Singapuri haiglast. Nüüd töötab kogenud haiglaõde Kitees hooldusabilisena. Kui kõik läheb plaanipäraselt, omandab ta sel aastal Soomes hooldusabilise eriala. Mul polnud õrna aimugi, mis riik Soome on. Sain YouTube’ist teada, et Soome on maailma kõige õnnelikum riik. Tahtsin teada, miks, räägib naine.
Myanmari naine on hea näide sellest, kuidas Soome lahendab oma haiglaõdede puudust: meelitades Aasia riikidest juba kvalifitseeritud õendustöötajaid ja koolitades neid praktikalepinguga hooldusõdedeks.
Yle uuris Soome hoolekandepiirkondadelt, kui palju nad praegu välismaalt värbamisse investeerivad. Vastuste põhjal saabub lähiaastatel hoolekandepiirkondadesse vähemalt tuhat hooldustöötajat. Sellel oleks juba suur mõju õendusabi olukorrale Soomes.
Kui mõnes hoolekandepiirkonnas on värbamine alles planeerimisel, siis teistes on see juba hoogsalt käimas.
Näiteks Põhja-Karjala hoolekandepiirkond on personaliteenistusega Silkkitie kokku leppinud 90 haiglaõe värbamises igal aastal.
Eesmärk on, et tulevikus tuleks hoolekandepiirkonda ühtlane voog välismaa haiglaõdesid, ütleb Põhja-Karjala hoolekandepiirkonna personalidirektor Pirjo Manninen.
Mannineni sõnul on Põhja-Karjala hoolekandepiirkonnas praegu puudus 400 hooldustöötajast. Järgmise 10 aasta jooksul läheb pensionile 39 protsenti hooldajatest ja 24,5 protsenti haiglaõdedest.
Samal ajal rahvastik vananeb. Valdkonna atraktiivsus on vähenenud ja isegi kui noored kandideerivad õeks, siis sellest ei piisa. Meil on lihtsalt vaja rohkem tööjõudu, ütleb Manninen.
Välismaalt õdede värbamine kõlab kiire lahendusena Soome õdede puudusele. Sellega on aga mitmeid probleeme.
Suur hulk hoolekandepiirkondi on tööjõu hankimise allhanke korras andnud rahvusvahelisele värbamisele spetsialiseerunud ettevõtetele.
Yle uuringu põhjal maksavad hoolekandepiirkonnad personalifirmale ühe filipiinlasest õe värbamise eest 5000–10 000 eurot. Igal aastal tuhande õe värbamine läheks hoolekandepiirkondadele seega maksma miljoneid eurosid.
Summa on murdosa hoolekandepiirkondade sadadesse miljonitesse ulatuvatest aastaeelarvetest. Teisest küljest on see järjekordne kuluartikkel ja hoolekandepiirkonnad on juba praegu rahalistes raskustes.
Miks hoolekandepiirkonnad ise värbamisega ei tegele?
Meil ei ole sisulisi teadmisi rahvusvahelisest värbamisest samamoodi nagu teenusepakkujatel, kellel on valmis võrgustikud. Kui seda tehakse kohapeal, maksaks see palju rohkem, põhjendab personalidirektor Manninen.
Raha ei ole ainus välismaalt värbamise kulu.
Väljastpoolt Euroopa Majanduspiirkonda pärit õdede haridus Soomes ei kehti. Praktikas omandavad nad pereõe kvalifikatsiooni töö juures õppides. See seob niigi personalipuuduses olevate hoolekandepiirkondade töötajad juhendamistööga.
Rahvusvaheline värbamine on tohutu äri, mis hõlmab selliseid kuritarvitamisi nagu inimkaubandus ja väljapressimine.
Värbamisahelad võivad olla pikad ja probleemid päritoluriigis ei pruugi Soome tööandja kõrvu jõuda.
Samuti värvatakse õdesid piirkondadest, kus õdede puudus on oluliselt suurem kui Soomes. Satakunta hoolekandepiirkond on hiljuti värvanud 49 õde Sambiast, kus õdedest on suur puudus.
Võrdluseks: Soomes on Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel umbes 210 õde 10 000 elaniku kohta, Sambias on vastav näitaja umbes 17.
WHO peab „keelatud nimekirja” riikidest, kust sotsiaalkindlustuse valdkonna töötajaid ei tohiks värvata. Sambia lisati hiljuti nimekirja. Ka Soome sotsiaal- ja terviseministeeriumi enda soovituses on öeldud, et tööjõudu ei tohiks värvata sellistest riikidest nagu Sambia.
Satakunta hoolekandepiirkond põhjendab sambialaste värbamist sellega, et kuigi Sambias on õdesid liiga vähe, jääb suur osa neist pärast kooli lõpetamist riigi tervishoiusektori rahapuuduse tõttu töötuks.
Osa Soome saabunud ja saabuvatest inimestest on olnud töötud või töötanud vabatahtlikuna tervishoiuvaldkonna ametikohtadel, ütleb Satakunta hoolekandepiirkonna personalijuht Kaisa Harjunpää.
Sambiast aga Harjunpää sõnul enam ei värvata.
Rahvusvahelise värbamise eetika ning juhiste ja soovituste järgimine on Satakunta hoolekandepiirkonna jaoks ülioluline. On selge, et Sambias sarnast projekti praegu ette ei võetaks.
Ja kas suure vaevaga värvatud õed jäävad Soome küladesse ja linnadesse või üldse Soome elama?
Muu hulgas on uue valitsuse eesmärk muuta alalise elamisloa ja kodakondsuse saamine praegusest keerulisemaks. Sellised asjad võivad olla olulised õendustöötajatele, kes mõtlevad, millistesse riikidesse tööle pürgida.
Paljudes riikides on vajadus õdede järele. Tõenäoliselt mõtlevad töötajad ka sellele, kuhu on lihtne kolida, ütleb Myanmarist pärit naine.
Lisaks võib soome keele õppimine ja õe kvalifikatsiooni omandamine kesta aastaid. Protsessi aeglus võib meelehärmi tekitada kogenud õdedele, kes alustavad oma karjääri Soomes õdede abilisena.
Näiteks on San Nan aastakümneid töötanud õena Myanmaris ja Singapuris. Soomes ei tohi ta esialgu isegi eakatele nende ravimeid jagada. See aga naist ei häiri. Esiteks on hea keelt ja tervishoiusüsteemi tundma õppida, ütleb ta.
Olen rahulik, mõtlen positiivselt. Plaan on lõpuks õeks saada, räägib ta.
Muidugi on Soomel ka oma head küljed. Myanmari naise jaoks on eriti oluline Soome suhteliselt stressivaba elustiil. Inimestel on siin palju vaba aega. Kitee on rahulik koht, minu jaoks imeline, märgib ta.
NordenBladet — Esmaspäeval, 3. juulil alustab ajateenistust umbes 11 600 värvatut. Enamik värvatuid, umbes 9000, teenib maaväe armeeüksustes, 1500 mereväes ja 760 õhuväes. Piirivalve võtab vastu 340 värvatut. Teenistust alustab üle 700 naise. „Tegemist on esimese kutsega, kes alustab teenistust ajal, mil Soome on kaitseliidu NATO liige,” ütles peastaabi väljaõppejuht kolonel Kari Pietiläinen.
Pietiläineni sõnul on uue saabuva kutse väljaõppes näha aktiivset rahvusvahelist väljaõppetegevust. Ajateenijad kohtuvad õppustel sageli meie liitlastega, mainib ta.
Pietiläinen nendib, et lisaks NATO-ga liitumisele arvestatakse ka julgeolekukeskkonna muutustega oskuste ja väljaõppe arendamisel. Väljaõppe põhitõed on endised ja koolitus vastab hästi nõuetele – suuri muudatusi pole vaja.
Eesmärk on võtta võimalikult kiiresti kasutusele sõjalise teadusliku uurimistöö info. Siin on kesksel kohal nii Riigikaitse kõrgkooli ja Kaitseväe uurimisinstituudi kui ka kaitsevaldkonna uurimiskeskuste roll. Ukraina sõjast saadud õppetunnid viiakse ellu väljaõppe ja õppuste sisu arendamisega, kirjeldab ta.
Ajateenistus koosneb etappidest
Ajateenistus koosneb erinevatest väljaõppe etappidest ja nende raames toimuvatest kursustest. Kõik ajateenijad alustavad ajateenistust samadel alustel. Ajateenistus kestab olenevalt väljaõppest 165, 255 või 347 päeva. Umbes 49 protsenti ajateenijatest teenib 347 päeva, umbes 14 protsenti 255 päeva ja 37 protsenti 165 päeva. Ohvitserideks, allohvitserideks ja meeskonna kõige nõudlikumateks eriülesanneteks koolitatavad teenivad 347 päeva. Meeskonna erioskusi nõudvate ülesannete täitmiseks koolitatavate ja ilma relvadeta teenistuse läbijate teenistusaeg on 255 päeva. Meeskonnaülesannete täitmiseks koolitatavate teenistusaeg on 165 päeva.
Teenistus algab kõigi jaoks ühise algaja etapiga, mis kestab kuus nädalat. Selle aja jooksul õpetatakse värvatutele kõigile ühiseid sõdurioskusi. Pärast algaja perioodi jätkub teenistus väljaõppeharu, eriväljaõppe ja rühmaväljaõppe etapiga.
NordenBladet — Soome toll on uurinud rahvusvahelist salakaubavedu, kus suures koguses liha on toodud Soome ilma külmveota ja ilma juriidiliste dokumentideta. Operatsiooniga on muuhulgas mindud mööda maksudest ja toiduohutuse kontrollist. Juhtum selgus 2022. aasta kevadel Helsingi läänesadamas toimunud tollikontrolli käigus.
Uurimisel on selgunud, et kahtlustatav üritas autoga Lätist Eesti kaudu Soome tuua umbes 500 kg värsket veise- ja lambaliha. Toiduamet on teatanud, et kõnealune lihakogus on nii suur, et seda ei saa lugeda erakasutuseks impordituks, vaid imporditi kaubanduslikul eesmärgil. Kahtlustatav ei ole registreerinud oma tegevust, mis on toiduseaduse kohaselt nõutav toiduainete kaubanduslikuks impordiks.
Soome veeti liha ilma külmveo ja salmonella sertifikaatideta ning toimingul täheldatud puudused on seadnud liha lõpptarbijad haigestumise ohtu ning võimaldanud salmonella levikut tarbijate seas. Kahtlustatav on öelnud, et on varemgi Soome toonud värsket või külmutatud liha.
Tarbijaohutuse seisukohalt on juhtum tõsine. Tegevus on tekitanud kahju nii kodanike tervisele ja turvalisusele kui ka seaduskuulekatele toiduainetööstuse ettevõtjatele. Kahtlustatav on saanud rahalist kasu, näiteks jättes taotlemata toiduainetööstuse registreerimiskohustusega nõutavat külmveo luba, ütleb uurimise juht Juha Havumäki.
Reeglina liiguvad tooted EL-i riikide vahel vabalt. Olenevalt riigist võivad toidule kehtida erinevad impordinõuded, et tagada toote ohutus ning vältida looma- ja taimehaiguste levikut. Loomsete toiduainete impordi üle teostab Soomes järelevalvet Toiduamet. Toll abistab teisi asutusi vastavalt eraldi kokkulepitule.
Asja on uuritud salakaubaveo ja tervisekuriteona. Eeluurimine on lõpusirgel ning asi antakse süüdistuse esitamiseks Lõuna-Soome prokuratuuri.
NordenBladet — Maksuamet hakkab eelmise aasta maksutagastusi maksma alates eelolevast esmaspäevast, 3. juulist. Tulemas on umbes 186 miljoni euro väärtuses maksutagastusi. Kokku saab esmaspäeval maksutagastust 191 000 klienti. Esmaspäeval on ka juurdemaksete esimene tasumise päev, vahendab Iltalehti.
Juhtivinspektor Juha Villman maksuametist tuletab meelde, et maksutagastus ei pruugi kohe esmaspäeva hommikul kontole ilmuda.
Maksutagastused makstakse päeva jooksul, seega ei tasu närvi minna, kui raha hommikul kontole ei ilmu. See võib tulla alles pärastlõunal, ütleb Villman teates.
Maksutagastusi makstakse iga kuu alates juulist, viimased saavad tagastuse detsembris. Enamikul on tagastuse kuupäev augustis. Siis saab maksutagastusi ligikaudu 1,8 miljonit klienti.
Maksuamet märgib, et ka maksekuupäev võib olla edasi lükkunud. Kui kontonumber ei ole maksuametile teada, makstakse maksutagastus maksekorraldusena Nordea panka.
Maksekuupäeva saab edasi lükata, kui
Klient või tema abikaasa on täiendanud eeltäidetud maksudeklaratsiooni
Maksuamet on pärast eeltäidetud maksudeklaratsiooni saatmist saanud täiendavat maksustamist mõjutavat infot
Maksuametile ei ole teada kliendi õige kontonumber
Maksutagastust on kasutatud maksude tasumiseks
Maksutagastus on arestitud.
Juulis on juurdemakseid kokku 83 000 kliendil summas 79 miljonit eurot.
Villman ütleb, et praegu, maksetähtaegade lähenedes, on hea aeg tellida maksuametist maksude jaoks e-arve.
E-arve kasutamisel tuleb juurdemaksu arve umbes kaks nädalat enne maksetähtaega otse netipanka ja tasumine ei unune. Õigeaegselt tasudes hoitakse kokku viivise pealt, ütleb Villman.
Maksutagastuse perioodil on maksuameti nimelt saadetud inimestele petukirju. Maksuamet ei teavita kunagi kliente maksutagastustest SMS-i või e-kirjaga.
Info maksutagastuse kohta kantakse maksuotsusesse, mis on kättesaadav OmaVero portaalis. Neile, kes veel elektroonilist ametlikku asjaajamist ei kasuta, on otsus posti teel koju saadetud. Nii et tekstisõnumite või e-kirjade linkidele ei tasu klikkida – need pole maksuametist, märgib Villman.
Villman juhib tähelepanu, et OmaVerosse ei tasu minna Google’i otsingu kaudu, sest otsingutulemuste hulgas võivad olla liba-veebilehed. Kõige kindlam viis õigele lehele jõudmiseks on minna OmaVerosse vero.fi avalehe kaudu või kirjutades brauseri aadressiribale omavero.fi.
