Eesti: Ettevaatust! Teadaanne matkajatele, seenelistele ja marjulistele

By

-

juuni 19, 2023

NordenBladet — Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus tuletab harjutusväljadel marjul ja seenel käivatele inimestele meelde, et turvalisuse huvides tuleb järgida väljaõppealadel kehtivaid ohutusnõudeid ning liikumispiiranguid.

Harjutusväljadel üle Eesti toimub aastaringselt kaitseväe ja Kaitseliidu väljaõpe. Ka suvel ja sügisel, mil inimesed lähevad rohkem metsa seeni ja marju korjama või loodusesse vaba aega veetma, võivad samal ajal kehtida harjutusväljadel väljaõppest tingitud liikumispiirangud. Kui väljaõpet ei toimu, on harjutusväljadel liikumine lubatud.

Vältimaks inimeste juhuslikku sattumist harjutusväljadele väljaõppe toimumise ajal, on harjutusalade piirid tähistatud valge-punase või kollase-punase triibuliste postidega. Igal postil on väike must nool, mis näitab kuhu poole postist jääb harjutusvälja ala. Osadele piiripostidele on lisatud ka silt, et tegemist on harjutusväljaga ning lisaks on siltidel kirjas ka vastava väljaõppeala kontakttelefon. Eraldi võib näha ka hoiatusmärke üksuse treeningala kirjaga.

Laskmiste, lõhkamiste ja muu eluohtliku tegevuse ajaks heisatakse väljaõppealade lipumastidesse punased lipud ning suletakse sissesõiduteedel olevad tõkkepuud. Vajadusel paigutatakse maastikule julgestusmeeskonnad, kelle korraldusi tuleb ohutuse tagamise eesmärgil täita.

Harjutusväljade sissesõiduteede juures olevatel infotahvlitel on lisaks kontakttelefoni numbrile kirjas ka harjutusvälja graafik, väljaõppeala tõkestuskord ning vajadusel ohualajoonis. Samuti edastatakse harjutusväljadel toimuva väljaõppe kohta infot kohalikele omavalitsustele ning kogu oluline info on alati nähtav ka internetis aadressil https://www.mil.ee/harjutusvaljad.

Avafoto: Unsplash

Baltic Horizon Fond avaldab osaku puhasväärtuse 2023. aasta mai seisuga

By

Helena-Reet Aari

-

juuni 19, 2023

NordenBladet — Baltic Horizon Fondi (Fond) osaku puhasväärtus (NAV) 2023. aasta mai lõpu seisuga on 1,1049 eurot osaku kohta. Fondi osaku puhasväärtus võrreldes eelneva kuu lõpu seisuga kahanes -1,2%. Fondi kogu puhasväärtus on 132,2 miljonit eurot. NAVi langust mõjutas peamiselt Duetto müügitehingu kajastamine. EPRA NRV 2023. aasta mai lõpu seisuga on 1,1575 eurot osaku kohta, mis tähendab -1,0% langust viimase kuuga.

Fondi 2023. aasta mai auditeerimata konsolideeritud üüritulu kasvas eelmise kuuga võrreldes 1,6 miljoni euroni (1,3 miljonit eurot 2023. aasta aprillis). Fond kajastas 2023. aasta mai kuus auditeerimata konsolideeritud puhaskahjumit 1,5 miljonit eurot.

2023. aasta mai lõpus moodustas Fondi konsolideeritud raha ja raha ekvivalendid 2,4 miljonit eurot (31. detsember 2022: 5,3 miljonit eurot). Fond on investeerinud täiendavalt 0,2 miljonit eurot Galerija Centrsi ankurüürniku sisustustöödele. Tegevuskulud on täielikult kaetud renditegevusest tekkivate rahavoogudega.

31. mai 2023 seisuga oli Fondi konsolideeritud varade kogumaht 314,5 miljonit eurot (31. detsember 2022: 344,0 miljonit eurot).

Lisainformatsiooni saamiseks palume ühendust võtta:
Tarmo Karotam
Baltic Horizon Fond, fondijuht
E-mail tarmo.karotam@nh-cap.com
www.baltichorizon.com

Baltic Horizon Fond on registreeritud lepinguline avalik kinnine kinnisvarafond, mida valitseb alternatiivfondivalitseja Northern Horizon Capital AS.

Ära söö seda jogurtit – võib sisaldada plastitükke

By

Helena-Reet Aari

-

juuni 19, 2023

NordenBladet — Prantsuse toidutootja Danone kutsub kvaliteediprobleemide tõttu Soomes tagasi partii Activia maasikajogurtit.

Tagasikutsutav partii on Activia maasikajogurt – suhkrulisandita (4 x 125g).

Tagasikutsumine kehtib partiile, mille parim enne kuupäev on 13. juuli 2023.
Teistele toodetele tagasikutsumine ei kehti.

Danone sõnul võib partii sisaldada plastitükke ja see on ettevaatusabinõu.

Soome uus valitsusprogramm: riigist tuleb lahkuda, kui töösuhe lõppeb

By

Helena-Reet Aari

-

juuni 19, 2023

NordenBladet — Soome valitsusläbirääkimistel on üks enim arutatud teemasid olnud immigratsioon. Valitsusläbirääkimised lõppesid 15. juuni õhtul ja Iltalehti nägi veel avaldamata dokumente. Petteri Orpo valitsus kavatseb tööpõhise elamisloa senisest jõulisemalt siduda töötamisega, nii et Soomest tuleb lahkuda, kui inimese töösuhe lõpeb ja isik ei ole kolme kuu jooksul uude ametisse asunud.

Seadusesse kirjutatakse, et tööandja peab sanktsiooni ähvardusel teavitama Soome migratsiooniametit tööpõhise elamisloaga Soomes viibiva isiku töösuhte lõppemisest.

Samuti kavatseb valitsus „oluliselt” karmistada töötajate väärkohtlemise eest määratud karistusi ning lisaks tugevdada järelevalvet.

Integratsiooniseadusse tehakse muudatused, millega „nihutatakse fookus tulija õigusi rõhutavalt süsteemilt tulija kohustusi ja isiklikku vastutust rõhutavale süsteemile”.

Programmi eelnõus öeldakse, et „tööpõhine immigratsioon on Soome majanduskasvu ja teenuste kindlustamise seisukohalt väga oluline”.

Tööpõhine elamisluba Soomes põhineb töötamise õigusel ja kohustusel. Kontrolli suurendatakse ja kuritarvitusi hoitakse ära. Tööpõhine immigratsioon peab tugevdama riigi eelarvet, seisab valitsusprogrammis.

Valitsus otsustas, et töötaja elamisloa sissetuleku piirmäära tõstetakse nii, et see oleks sektori TES-lepingu miinimum, kuid vähemalt 1600 eurot kuus.

Valitsus täpsustab kiirgraafikus elamislubade sissetulekute piirmäärade tõstmist, arvestades mõjusid tööjõu kättesaadavusele ja riigi eelarvele, seisab programmis.
Valitsus kavatseb säilitada senise kättesaadavuse arvestamise vormi ja „keskenduda eelkõige nende tööotsijate töölevõtmisele, kes on juba Soomes töötud”.

Lisaks täiendab valitsus tööjõudu eelkõige EL-i ja EMP piirkondadest. Kolmandatest riikidest pärit tööalase immigratsiooni fookuses on kõrgharidus ja töötajad valdkondades, kus valitseb tööjõupuudus, seisab valitsusprogrammi eelnõus.

Valitsus kavatseb kasutusele võtta sihtriigi mudeli „tööpõhise immigratsiooni suunamiseks”. Eesmärk on suunata värbamine riikide eraldi gruppidele. Sihtriikideks on India, Filipiinid, Brasiilia ja Vietnam, seisab programmis.

Valitsus ütleb ka, et ta tagab õppepõhise immigratsiooni kontrolli. Õppepõhised elamisload on liikumas selleni, et Soome sissetulekutoetusele lootmine toob kaasa elamisloa tühistamise.

Samuti on valitsusel kavas reformida integratsioonisüsteemi, et „lõimumist soodustada”. Integratsiooniseadusse tehakse muudatused, millega „nihutatakse fookus tulija õigusi rõhutavalt süsteemilt tulija kohustusi ja isiklikku vastutust rõhutavale süsteemile”.

Seda rakendatakse muu hulgas järgmiste vahenditega:

Sisserändajate sissetulekutoetuse ja tööturutoetuse asendamine integratsioonitoetusega, mis sisaldab stiimulit ja kohustust integreeruda.

Hoolitsetakse selle eest, et toimetulekutoetust saavate eelkooliealiste laste vanemad oleksid tööturule suunatud.

Avafoto: NordenBladet

Soomes muutub haigushüvitise süsteem – edaspidi esimese haiguspäeva eest palka ei maksta

By

Helena-Reet Aari

-

juuni 19, 2023

NordenBladet — Väljaande Helsingin Sanomat info kohaselt muudab ametisse asuv valitsus töötajate õigusi, näiteks seoses haiguspuhkusega. Edaspidi on haiguslehe esimene päev nn omavastutuse päev ehk tööandjal ei ole kohustust selle päeva eest töötajale töötasu maksta.

Praegu kohustab seadus tööandjat maksma töötajale töötasu ka nende päevade eest, mil töötaja ei saa haiguse tõttu töötada. Paljud tööandjad lepivad esimeste päevade töölt puudumise puhul töötaja-poolse teavitamisega, st tervishoiutöötaja tõendit pole vaja. See on töökoha ja sektori lõikes erinev.

Esimese päeva reegel oleks suunatud lühiajalistele haiguspuhkusele, mille põhjuseks on töötervishoiu statistika kohaselt kõige sagedamini hingamisteede haigused. Reegel ei kehti üle viie päeva kestva haiguse tõttu puudumisele. Samuti, kui töövõimetuse põhjuseks on tööõnnetus või kutsehaigus, siis omavastutuse päeva ei arvestata.

Valitsusprogrammis on muudatustele tööelu seadusandluses viidatud kui töötõkete kõrvaldamisele. Muude muudatuste hulgas on ka tähtajaliste töölepingute sõlmimise ja töölepingute ülesütlemise aluste leevendamine. Edaspidi piisab töötaja koondamiseks mõjuvast põhjusest ning tähtajalise töölepingu saab sõlmida ilma erilise põhjuseta üheks aastaks.

Muudatused on tulemas ka koondamisläbirääkimiste miinimumaegade ja koondamistest teavitamise aja osas. Mõlemad muutuvad märgatavalt lühemaks.