Esmaspäev, september 15, 2025

Balti riigid leppisid kokku ühistes kavatsustes tervisepoliitika kujundamisel

NordenBladet —Eesti, Läti ja Leedu terviseministeeriumid leppisid täna, 16. mail Vilniuses toimunud kohtumisel kokku ühistes kavatsustes alkoholi-, tubaka- ja tervislikku toitumist edendava poliitika kujundamisel. Kokku lepitud poliitikad aitavad vähendada mittenakkuslikest haigustest põhjustatud suremust Balti riikides, mis on jätkuvalt üks Euroopa Liidu kõrgemaid.

 Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski sõnul andis kohtumine kinnitust, et kolm Balti riiki on Leedu ja Eesti eestvedamisel valmis astuma ambitsioonikaid samme rahva tervise edendamisel ning liikuma oma riikide tervisepoliitikatega üha enam Põhjamaade suunas.

„Rahvatervise osas on probleemid ja väljakutsed kõigis kolmes riigis sarnased. Maailma Terviseorganisatsiooni soovituste elluviimine, sealhulgas aktsiiside tõstmine on aidanud parandada tervisenäitajaid ning vähendada haigestumist ja suremust,“ ütles minister Ossinovski. „Samas oleme veel kaugel maas Põhjamaadest, kelle sotsiaalpoliitika ja haiguste ennetamise praktika on kolmele Balti riigile eeskujuks. Oluline murekoht on meie regioonis tervisealane ebavõrdsus ehk tervisenäitajate tugev seotus soo, hariduse, majandusliku sissetulekuga.“

Tänasel kohtumisel lepiti kokku ühistes kavatsustes alkoholi- ja tubakatarbimist vähendavate ja tervislikku toitumist edendavate poliitikate elluviimiseks. Selleks nähakse ette teabe ja kogemuste vahetamist riikide vahel, riigisiseste piirangute seadmist alkoholireklaamile ja kättesaadavusele, kõikide tubakatoodete võrdsustamist ning tõhusamat koostööd toidutööstusega, et vähendada suhkru- ja soolatarbimist ja muuta toidukoostis tervislikumaks. Ühe olulisema kokkuleppena rõhutavad Eesti, Läti ja Leedu vajadust Euroopa Liidu alkoholipoliitika raamistiku uuendamiseks seoses eelmise strateegia lõppemisega 2012. aastal.

Ühiste kavatsuste memorandum on kavas allkirjastada 16. juunil, kui kolme Balti riigi terviseministrid kohtuvad Euroopa Liidu tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu istungil Luksemburgis.

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski kohtus täna Vilniuses Leedu terviseminister Aurelijus Veryga ja Läti ministeeriumi kantsler K?rlis Ketnersiga. Ossinovskit saatsid kohtumisel sotsiaalministeeriumi eurokoordinatsiooni juht Nele Paluste ja rahvatervise osakonna peaspetsialist Sille Pihlak.

 

Allikas: Sotsiaalministeerium
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Iisraeli 69. sünnipäev – pidustused Eestis ja Soomes + FOTOD (kutsed, kingitus suursaadikule ja Israel69 ehted)

NordenBladet – Tänavu 02.mail (6 Ijar) oli Iisraeli 69-s iseseisvuspäev (Yom ha-Atzmaut), mille puhul Iisraeli suursaadik Eestis ja Soomes, Mr. Dov Segev-Steinberg ning konsul Mrs. Michal Cohen korraldasid piduliku vastuvõtu nii Eestis kui Soomes. OHMYGOSSIP-lehtede juhina, NordenBladeti asutaja ning Iisraeli meedia suursaadikuna Skandinaavias oli mul suur au saada kutse mõlemale üritusele.

Iisraeli iseseisvuspäeva tähistati  Eestis 03.mail Radisson Blue Sky Hotellis (Rävala puiestee 3, Tallinn) ning Soomes House of Nobility palees (Ritarikatu 1, Helsinki) 09.mail. Soomes toimunud üritusest näete põhjalikku galeriid ning kokkuvõtet minu varasemast postitusest eesti keeles (SIIT), soome keeles (SIIT), rootsi keeles (SIIT), vene keeles (SIIT) ja inglise keeles (SIIT). Seal on omakorda lingid veel ühele suurele galeriile – nimelt toimus Soomes Iisraeli iseseisvumispäeva pidustuste raames ka väike moeshow. Eesti üritusest on mul kahjuks vaid mõned telefoniga tehtud pildid, see-eest aga olen paaril pildil ka ise peal.

Disainisin Ohmygossip Couture´ile kaks komplekti “Israel69” eksklusiivehteid, millest ühte komplekti Eestis toimunud üritusel kandsin. Komplekti kõik kivid, poolvääriskivid ja vääriskivid on toodud Iisraelist, lisaks kaunistavad ehteid ka arvukad Swarovski kristallid! “Israel69” komplektid on mul valmistatud heategevuslikul eesmärgil ning kui need maha saan müüdud, siis müügist saadud raha annetan  Tallinna Juudi Sünagoogile. Komplekt (kaelakett ja kõrvarõngad) on näha SIIN (kasutasin Estella Elishevat modellina ning tegin mõned klõpsud). Kui keegi on komplektist huvitatud, siis palun võtke minuga FB´s või meili kaudu ühendust!

Vastuvõtud olid nii Eestis kui Soomes  pidulikud ning külaliste seas oli arvukalt oma ala liidreid, poliitikuid kui Iisraeli sõpru ning Iiraeli kultuuri arendajaid. Iisraeli sünnipäeva puhul otsustasin ühele üritusele kaasa võtta ka kingituse – selleks valisin välja suure õlimaali Eesti Raekoja platsist, täpsemini Raekojast, mille maalis minu hea sõbranna – kunstnik Mrs. Olga Stankevits Raag (vaata ka tema kodulehte SIIT). Lisan pildid kutsetest,  enda valmistatud ehetest, mõned klõpsud Eesti üritusest ning pildi imekaunist maalist!







Kevadine Helsingi: Kruununhaka idarannik, Pohjoisranta ümbrus + SUUR GALERII

NordenBladet – Kruununhaka (rootsi keeles Kronohagen; soome kõnekeeles ka Krunikka ja Kruna) on linnaosa Helsingis Vironniemi piirkonnas Helsingi kesklinna moodustava poolsaare kirdeosas. Selle läänepiir on Unioninkatu ning lõunapiir on Pohjoisesplanadi lõik, mille vastas on Kauppatori. Ülejäänud osas piirneb see merega (Pohjoisranta idas ja Siltavuorenranta põhjas). Kallio linnaosaga ühendab Kruununhakat sild üle Siltavuorensalmi.

Linnaosa pindala on 0,57 km². Elanike arv on 7202 (1. jaanuar 2014). Soomlasi on elanike seas 83,5% ja rootslasi 10,9%.

Kruununhaka vanemas osas on ampiirstiilis ehitatud Senati väljaku ümbrus ning Pohjoisesplanadi ja Aleksanterinkatu vaheline ala. Linnaosale iseloomulikud on neist põhjas asuvad 20. sajandi alguses ehitatud juugendstiilis elamud Liisankatu ümbruses. Kruununhakas asuvad muu hulgas presidendiloss, Riiginõukogu hoone, Helsingi toomkirik, Bocki maja (vana raekoda), Burtzi maja, Helleniuse maja, Helsingi raekoda, Soome Pank, Säätytalo, Ritarihuone, Helsingi Ülikooli peahoone ja teisi ülikooli hooneid ning mitmed prestiižikad büroohooned. Liisankatul on Sibeliuse gümnaasium, üks Soome tuntumaid gümnaasiume. Üks vähestest algse puithoonestuse jäänustest on 1818 ehitatud kodanikumaja Ruiskumestarin talo, kus on muuseum. Idarannal on Pohjoisranta, selle lähistel on maismaaga tammi kaudu ühenduses olev väike saar Tervasaari, kus on park.

Kruununhaka alale toodi linn 1640. aastal. Algusest peale olid elanike seas linna- ja riigiametnikud. Linnaosa teenindab Helsingi Ülikooli metroojaam.

Linnaosa on nime (‘Kroonukoppel’) saanud praeguse Rauhankatu piirkonnas kunagi paiknenud kroonu suurtükiväe hobuste karjamaa järgi. Veel 18. sajandi alguses jäi see linnast väljapoole, tänapäeval aga kuulub peaaegu kogu tollane linna territoorium Kruununhaka linnaosa alla.

Kruununhaka tänapäevane tänavavõrk sündis Johan Albrecht Ehrenströmi generaalplaanis aastal 1812; ainult mõned linnaosa lõunapoolsemad tänavad olid olemas juba Rootsi võimu ajal. Ka tänavanimed on antud 1820. ja 1830. aastatel ning ainult mõned tänavad on hiljem uued nimed saanud. Suur osa tänavaid on nime saanud Romanovite keiserliku perekonna liikmete järgi. Kõige vanemat praeguseni säilinud tänavanimed on Unioninkatu ja Liisankatu, mis Venemaa keiser Aleksander I kinnitas visiidil Helsingisse aastal 1819.

Tänavate nimed on Aleksanterinkatu, Hallituskatu, Helenankatu, Katariinankatu, Kirjatyöntekijänkatu, Kirkkokatu, Kristianinkatu, Kruununhaankatu, Kulmakatu, Liisankatu, Maneesikatu, Mariankatu, Maurinkatu, Meritullinkatu, Oikokatu, Pohjoisranta, Rauhankatu, Ritarikatu, Siltavuorenpenger, Siltavuorenranta, Snellmaninkatu, Sofiankatu, Unioninkatu, Vironkatu ja Välikatu.

OHMYGOSSIP toob teieni kevadise galerii Kruununhaka idarannikust, Pohjoisranta ümbrusest:





























































Fotod: OHMYGOSSIP/Helena-Reet Ennet

SUUR galerii: Eesti Juudi Kogukond pidas Lag BaOmer´i

NordenBladet – Täna, 14.mail kogunes Eesti Juudi Kogukond Keila-Joa Lossi hoovis (Pargi Allee 5), et tähistada Lag BaOmer´i ning süüdata Lag BaOmer´i lõke. Eesti pearabi Mr. Shmuel Kot ning Mr. Alexandr Gur National Heritage Foundation´ist pidasid kõne, korraldati lustakaid mänge nii lastele kui täiskasvanutle, kinnitati kõhtu ning erilise sündmusena sai Keila-Joa loss oma peasissekäigu uksele Mezuzah´i, mis üheskoos sisse õnnistati.

Lag BaOmer´i püha tähistamine sai alguse rabi Akiva ajal. Talmudis seisab, et sellel päeval 2. sajandil lõppes kohutav katk, millesse suri 24 000 Rabi Akiva õpilast. Lag Ba´Omerit tähistataksegi selle mälestuseks, et katk lõppes. Päevadel enne Lag Ba’Omerit paastutakse ja leinatakse taga neid 24 000-t katkus hukkunut. Leina märgiks ei lõika inimesed sellel ajal oma juukseid, ei aja habet ega osta uusi riideid. Samuti ei planeerita selleks ajaks pulmi. Lag Ba’Omer on ka rabi Akiva kuulsaima jüngri Rabi Shimon Bar Yohai surma-aastapäev. Tema on juudi müstitsisimi tuntuima teose „Zohar“-i autor. Kümned tuhanded religioossed juudid Iisraelis kogunevad tema matmispaika Meronis, Safedi linna lähedal.

NordenBladet toob teieni ka galerii üritusest!





































































Fotod: NordenBladet/Helena-Reet Ennet

Juha Sipilä: Soome roll ELis suureneb pärast Britannia lahkumist

NordenBladet — Pärast Suurbritannia lahkumist avaneb Soomele võimalus suurendada oma rolli Euroopa Liidus, ütles Soome peaminister Juha Sipilä.

Selles osas on Soomel olnud juttu juba teiste Põhjamaadega, vahendab Sipilä juttu Ilta-Sanomat. Põhjamaadel on tähtis roll näiteks siseturu küsimustes. Põhjamaad peavad koos Soomega võtma rolli, mida seni täitis Suurbritannia.

 


Loe kõiki OHMYGOSSIP´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT