NordenBladet — Google’i tõlketeenus (Google Translate), mis varem tõlkis iga sõna eraldi, püüab nüüd lause mõttest aru saada. See on tekitanud elevust seoses soomepäraste nimedega, mida on tõlgitud isemoodi.
Näiteks presidendi Sauli Niinistö nime on inglise keelde tõlgitud kui „saudi nurse” ehk saudi medõde. Peaminister Juha Sipilä nime on tõlgitud kui „broiler” ehk broiler, vahendab Iltalehti.
Igaüks saab soovi korral oma nime testida, kui kirjutada otsingusse „mina olen” ja siis oma nimi väikeste tähtedega.
Inimesed on tuvastanud juba huvitavaid leide. Näiteks „mina olen paula” vaste on „I’m a dick”. Dick on slängis mehe suguelund. Erkki aga on tõlkes „bitch” ehk lirva.
Google’i uus teenus põhineb tehisintelligentsil, mis üritab aru saada terve lause mõttest ja seda tõlkida. Soome keeles aga võib tulla ette väikseid viperusi
NordenBladet — Uus seadus lööb Soome töötud kahte leeri, kus eelistatakse neid, kes on aktiivsed ja rõõmsad. Seadus peaks jõustuma uue aasta algul, aga sellele on vastu töövõtjate keskliit SAK, vahendab Helsingin Sanomat. Töövõtjate liidu arvates halvendab seadus töötute olukorda.
Tegemist on sõsarseadusega, milles sunnitakse töötuid kandideerima vähemalt ühele ametikohale nädalas. Aktiivsed töötud on uue seaduse järgi need, kes on teinud kolme kuu jooksul vähemalt 18 tundi tööd. Nendele makstakse töötutoetust edasi. Toetust saavad ka need, kes on niisama palju tunde kasutanud töölesaamist soodustavaid teenuseid.
Teise kasti kuuluksid seaduseelnõu järgi need töötud, kes ühel või teisel põhjusel pole leidnud mingit tööd ega kasutanud töölesaamist soodustavaid teenuseid. Nende töötutoetus kahaneks 4,65% võrra. Ligi 700-eurone igakuine töötutoetus väheneb umbes 32 euro võrra. Need, kes saavad ühes kuus 2000 euro suurust töötushüvitist, kaotavad 93 eurot.
Seaduseelnõu järgi on töötutel igas kuus üks omavastutuspäev, mille eest makstakse toetust ainult siis, kui töötu on aktiivne.
Töö on Soome seaduse järgi lepinguline töösuhe kuutasuga vähemalt 1187 eurot. Arvesse läheb ka töö ettevõtjana, kui igakuine maksustav sissetulek on 1047 eurot.
NordenBladet — Soomes oli varem kasutusel pikkusühik poronkusema, eesti keeles põdrakusevahe. See on vahemaa, mille põdrad suudavad läbida ilma urineerimata. Maksimaalselt oli poronkusema pikkus 7,5 kilomeetrit.
Põdrad nimelt ei suuda urineerida käigu pealt ja põdrarakendite puhul tuli iga teatud aja järel seisatada ja anda võimalus urineerimiseks.
NordenBladet — Viimased kolm aastat on TTÜ keemia ja biotehnoloogia instituudi juhtivteadur Mihkel Koeli uurimisrühm personaalse uurimistoetuse (PUT, ehk riiklik rahastustoetus võimekamatele teadusprojektidele) abil uurinud aerogeele.
„Aerogeel kui materjal leiutati möödunud sajandi 30ndatel aastatel, kuid oma kasutusalast võidukäiku on ta hoogustamas just viimastel aastatel“, selgitab uurimisrühma juht Mihkel Koel.
Aerogeel on oma olemuselt väga väikese tihedusega, poorne ja madala soojusjuhtivusega materjal, mida saadakse geelist, kui seal asendada vedelik gaasiga. Eriti oluline aerogeeli valmistamise juures on kuivatusprotsess, mille käigus peab aine struktuur jääma muutumatuks.
Seni tuntuim aerogeeli valmistusaine on ränioksiid, kuid kasutatakse ka süsinikku, metallide oksiide ning muid anorgaanilisi ja orgaanilisi ühendeid. Räniaerogeeli, kui aerogeelide kõige levinumat alaliiki, kasutatakse tema erakordselt madala soojusjuhtivuse tõttu laialdaselt nii soojus- kui ka heliisolatsiooni materjalides. Räniaerogeeli tootmise miinuseks on aga kulukus ja tekkinud materjali habras struktuur.
Juhtivteadur Mihkel Koeli uurimisrühm jõudis oma uurimistöös kohaliku toormeni – nimelt katsetasid nad aerogeelide tootmist Kohtla-Järve õlitehastest pärit põlevkivifenoolidest ning katsetuste tulemusena saadi unikaalne orgaaniline aerogeel.
“Orgaanilist aerogeeli saab kasutada eelkõige adsorbendina – st materjalina, mis imab endasse kahjulikke aineid ning on seega edukalt rakendatav näiteks looduskeskkonna saasteainetest puhastamisel“, selgitab Koel. Virumaa kolledžis hiljuti kaitstud magistritöö tulemused lubavad kinnitada, et selline orgaaniline aerogeel toimib umbes 20% tõhusamalt siiani kasutatavatest adsorbentidest.
Mihkel Koel: „Selle teadusprojekti puhul pöörasime tähelepanu ka orgaanilisest aerogeelist saadavale süsiaerogeelile. Süsiaerogeel on teiste süsimaterjalidega võrreldes homogeensem ja veelgi poorsem ning suuremapindsem. Tema ühtlane struktuur annab suure eelise kasutamaks teda katalüsaatorina ning ta on tunduvalt odavam senikasutatud ja väärismetallidega rikastatud süsikatalüsaatoritest.“
Süsiaerogeelist valmistatud materjalide ja katalüsaatorite kasutusvaldkond ulatub patareidest ja kütuseelementidest kuni elastsete sensoriteni.
„2014. aastal oma uurimisprojekti alustades seadsime eesmärgiks leida uusi, just analüütilises keemias kasutatavaid materjale. See eesmärk sai ka täidetud – töötasime välja uudse orgaanilise aerogeeli ja süsiaerogeeli. Meie head tulemused koostööst TÜ elektrokeemikutega süsikatalüsaatorite vallas on äratanud ka keskkonnatehnoloogide huvi nende materjalide vastu. Neid loodetakse kasutada heitvee puhastamisel ravimijääkidest, millega senised puhastusmeetodid enam hästi hakkama ei saa“, lisab Mihkel Koel.
NordenBladet — 2. mail avanes ERA-NET RUS Pluss teine teadusprojektide konkurss. Taotluste esitamise viimane tähtaeg on 04.07.2017 kell 15.00. Eesti teadlastel on võimalik osaleda järgmistes konkursi valdkondades:
Nanotehnoloogia
arenenud nanoandurid keskkonna ja tervise jaoks
disainil ja modelleerimisel põhinevad uudsed funktsionaalsed nanomaterjalid
Keskkond/kliimamuutused
kliimamuutuste ja äärmuslike ilmastikutingimuste mõju keskkonnale
veesüsteemide reostuse ennetamine ja reostatud veesüsteemide tervendamine
Sotsiaal- ja humanitaarteadused
demograafia, konfliktid ja turvalisus
traditsioonilised ja mittetraditsioonilised kultuuriväärtused
regionaalarengu ja sotsiaalse ühtekuuluvuse võimalused ja väljakutsed
Konkursi rahastamisel osaleb seitseteist teadust rahastavat organisatsiooni 13 erinevast riigist (Belgia, Bulgaaria, Eesti, Soome, Saksamaa, Läti, Moldova, Rumeenia, Venemaa, Slovakkia, Serbia, Šveits ja Türgi). Projekti konsortsiumis peab olema vähemalt kolm partnerit kolmest erinevast riigist, neist üks Venemaalt. Projekti minimaalne kestus on 24 kuud ning pikim 36 kuud.
Eesti teadusgruppide toetused makstakse programmist Mobilitas Pluss, mille elluviija on Sihtasutus Eesti Teadusagentuur ja mida rahastatakse refinantseerimise põhimõttel Euroopa Regionaalarengu Fondist. Kõik hüvitatavad kulud peavad olema vastavuses programmi Mobilitas Pluss toetuse andmise tingimustes toodud abikõlblikkuse nõuetega ning ühendmääruses sätestatuga.
Lähem info Eesti Teadusagentuurist
Info ühiskonkursi kohta:
Ülle Must; must@etag.ee; Tel 730 0330 ja 501 4299
Info programmi Mobilitas Pluss ja projekti eelarve koostamise küsimustes:
Margus Harak; harak@etag.ee; Tel 731 7343 ja 511 0332
