Pühapäev, juuli 13, 2025

Tallink alustas Helsingi bussi- ja trammipiletite müüki

NordenBladet — Tallink alustas alates 1. detsembrist Star ja Megastar laevadel Helsingi bussipiletite müüki. Pilet on hea valmis osta ja Länsisatamast kohe trammiga kesklinna sõita. Müügil on Helsingi-sisesed täiskasvanute ja laste ühekordsed piletid, samuti päevapiletid ja Helsingi piirkonna piletid.

Piletid on kehtivad kõigis Helsingi ja selle ümbruse trammides, bussides, rongides, metroodes ja Suomenlinna praamidel.

Länsisatamast saab kesklinna trammidega 7 ja 6T.

Varem on Helsingi ühistranspordipileteid müüdud juba Eckerö Lines’i laevadel, vastav võimalus puudub ainult Viking Line’i laevadel.

 

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Soomes saab tuletõrje või kiirabi kutsuda sms-iga

NordenBladet — Soomes saab alates 1. detsembrist tuletõrje või kiirabi kutsuda sms-iga. Selline teenus on oluline neile, kes ei suuda rääkida. Päästjad saab appi kutsuda saates sõnumi numbrile 112. Selline teenus tuleb siiski eelnevalt registreerida suomi.fi keskkonnas, vahendab Aamulehti.

Häirekeskuses küsitakse sms-i saatjalt üle samad asjad mis tavalise kõne puhul ning vastavalt sellele koostatakse ohuhinnang. Abi kiiremaks saamiseks on soovitav edastada võimalikult palju infot juba esimese sõnumiga.

 

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Soome kohus otsustas likvideerida kaks rahvuslikku rühmitust – Pohjosmainen Vastarintaliike (Põhjamaade vasturinne) ja Pohjoinen Perinne ry (Põhja pärimus)

NordenBladet — Pirkanmaa kohus Tamperes otsustas likvideerida kaks soome rahvuslikku rühmitust: Pohjosmainen Vastarintaliike (Põhjamaade vasturinne) ja Pohjoinen Perinne ry (Põhja pärimus).

Rühmituste tegevuse lõpetamist taotles Soome politsei. Esialgu saavad rühmitused veel tegutseda, sest kohtu otsus pole jõustunud, vahendab Helsingin Sanomat.

Kohus tegi otsuse teisipäeva õhtuks. Kohtu hinnangul on need kaks organisatsiooni omavahel seotud, seetõttu puudutab otsus mõlemaid.

Kohtu hinnangul on Pohjosmainen Vastarintaliike (PVL) selline organisatsioon, mille tegevus ei lähe kokku demokraatlike väärtustega, kuna eesmärkide saavutamiseks nähakse ette ebaseaduslikke ja heade tavade vastaseid meetmeid. Kohtu hinnangul solvab rühmitud teatud ühiskonnagruppe ning levitab vihakõnet.

Lisaks solvavatele ja vihastele väljenditele toetab rühmitus vägivalda ning häirivat käitumist, mida põhjendatakse enesekaitsega, millega utsitatakse rühmituse liikmeid vägivaldsusele ja häirivale käitumisele.

Kohus juhib tähelepanu ühele hiljutisele juhtumile, kus vägivalla ohvrit ja tema sõpra alandati sellega, et avaldati nende isikuandmeid halvustaval viisil.

Sellega viitas kohus Helsingis raudteejaama juures toimunud intsidendile, milles mõisteti süüdi PVL-i liige Jesse Torniainen. PVL toetas ja kiitis pärast seda veebiküljel Torniaineni tegevust. Hiljem halvustati ja häbistati hukkunud ohvrit ja tema sõpra PVL-i kodulehel.

Kohus märkis ka seda, et rühmituse tegevust ei kaitse kogunemis- ja sõnavabaduse põhimõte, kuna rühmitus haavab teiste inimeste põhi- ja inimõigusi.

Kohus märkis, et tegemist pole rühmituselt sõna- ja kogunemisvabaduse äravõtmisega, vaid küsimus on selles, kas kogunemis- ja sõnavabadust saab kasutada PVL-i suguses organisatsioonis.

Kohus asus seisukohale, et PVL-i likvideerimine on ühiskondlikes huvides ja üldise kasu eesmärgil ei tule kõne alla üksnes hoiatused.

Ühtlasi märkis kohus, et kõigil on õigus oma arvamusele ja et migratsioonipoliitikat on õigus ka karmilt arvustada. Ebaseaduslik on rahvusgruppide ähvardamine, solvamine või laimamine. Vihakõne levitamiseks ei saa kohtu hinnangul kasutada sõna- ja kogunemisvabaduse kaitset.

Osa PVL-i vihakõnest said omale ka juudid ja seksuaalvähemused, mis oli kohtu hinnangul laim ja solvamine. Tegemist polnud sõnavabaduse piiridesse jääva kriitikaga.

Veel pole teada, kas PVL kavatseb otsuse edasi kaevata.

Otsus on ajalooline, kuna Soomes pole nõnda ühendusi likvideeritud alates 1970ndatest aastatest.

Politseijuht Seppo Kolehmainen ütles, et politseis tutvutakse otsusega ning pärast seda hinnatakse selle mõju. Kolehmainen ütles pressiteate vahendusel, et kohtu otsus näitab, et Soome ühiskonnas pole kohta vägivaldsetele ja rassistlikele organisatsioonidele.

Kuivõrd otsus pole veel jõustunud, et saa politsei veel laiali saata PVL-i meeleavaldust iseseisvuspäeval. Juba eile oli PVL-i kodulehel teade, et meeleavaldust ei korralda mitte PVL, vaid rahvuslikult meelestatud soomlased.

PVL-i likvideerimist taotles politseiamet, kuna nende tegevuses oli ebaseaduslikke elemente ning nad käitusid hea tahte vastaselt. Likvideerimiseks olid sobivad mõlemad põhjused.

PVL oli omakorda imestunud, et enne otsust tegevuse lõpetamise kohta ei tulnud ametivõimudelt nende tegevuse kohta mingit kriitikat. Näiteks mootorrattarühmitustel lastakse edasi tegutseda, kuigi mitmed neist on tunnistatud kuritegelikeks.

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Milline oli ilm 100 aastat tagasi, kui Soome iseseisvus?

NordenBladet — Päeval, mil Soome iseseisvus, 6. detsembril 1917. aastal oli ilm hall ja sombune. Lääne-Soomes sadas vihma, ida pool lund ja lörtsi. Puhus tugev tuul.

Ilmateenistuse teatel oli 1917. aasta detsembri algus külm, aga 6. detsembril saabus Atlandilt madalrõhkkond ning ilm läks soojemaks.

 

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Helsingis avati Talvesõja mälestusmärk

NordenBladet — Helsingis avati täna õhtul Talvesõja mälestusmärk, mis kujutab endast 3 meetri kõrgust terasest palli ja sellel seisvat 1000-kilost ja 7 meetri kõrgust metallist kuju.

Tegemist on Soome suurima terasest ausambaga, mis kannab nimetust Valguse tooja. Metallist pall on seest valgustatud. Samba avamisel osalesid kaks presidenti: projekti eestvedaja Martti Ahtisaari ja ametisolev president Sauli Niinistö, vahendab Iltalehti.

Samba autor on skulptor Pekka Kauhanen ja see avati 1939. aasta Talvesõja auks Helsingis Kasarmintoril (Kasarmu väljak).

Samba aluskivi paigaldati väljakule juba 2015. aastal ja sammas pidi algselt valmima juba Talvesõja 75. aastapäevaks 2014. aastal, aga siis lükati see edasi Soome 100. aastapäevale.

Oluline osa sambast on valgustusel. Näiteks valgustatud samba sees on 105 fotot, mida saab läbi klaasi vaadata. Iga sõjapäeva kohta on üks foto. Tulevikus saab vajadusel fotosid vahetada.

Sammas ise on kokku pandud 450 tükist. Tükkide ühendamise peale kulus poolteist aastat. Samba pall kaalub 5000 kilo ja kuju 1000 kilo.

Samba maksumus oli ligi 1,4 miljonit eurot, mille tasusid Soome riik, Helsingi linn ja Talvesõja ühendus.

 

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT