Kolmapäev, detsember 24, 2025

Kultuurikomisjon peab tähtsaks Patarei merekindluse renoveerimist

NordenBladet — Riigikogu kultuurikomisjon ütles Patarei merekindluse teemalisele pöördumisele vastates, et see kultuuriväärtuslik hoone peab säilima, leidma mitmeotstarbelist kasutust ja olema tulevikus avalikkusele võimalikult ligipääsetav.

Komisjoni esimehe Aadu Musta sõnul toodi pöördumise esitajatele saadetud vastuses välja, et Patarei merekindlus on suur ja eripärane hoone, mille korda tegemiseks on vaja suurt investeeringut ja terviklikku plaani.

„Hoone remondiplaane seades ei tohiks välistada erakapitali kaasamist hirmust, et eraomandis jääb Patarei merekindlus avalikkusele suletuks või hooletusse. Riigi kohus on erakapitali kaasates selliseid riske vältida,“ ütles Must. Ta lisas, et omandistaatusest olulisem on tagada kultuuripärandit väärtustav lähenemine.

Riigikogule esitati kollektiivne pöördumine, millele allakirjutanute soov on peatada Patarei merekindluse müügiprotsess. Pöördumise esitajate sõnul võiks merekindluse korda teha riigi, Tallinna linna, ekspertide, erasektori ja kodanikuühenduste koostöös ning Euroopa Liidu fondide kaasabil. Pöördunute ettepaneku järgi võiks hoone jääda avalikku kasutusse kodanikuühenduste vastutusel.

Kultuurikomisjon korraldas Patarei merekindluse säilimise ja arendamise üle arutamiseks 22. jaanuaril avaliku istungi, kus kuulas ära pöördumise esitajad ning Kultuuriministeeriumi, Muinsuskaitseameti, Rahandusministeeriumi, ASi Riigi Kinnisvara ja Tallinna linna esindajad.

Istungil osalenud olid ühel meelel, et Patarei merekindlus on vaja korda teha, et tagada Eestile olulise kultuurimälestise säilimine. Tõdeti, et korda tehtuna võiks merekindlus olla mitmeotstarbeline hoone, kus võiks koht olla ka mäluasutustel.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Helsingis asuvast Ateneumi kunstimuuseumist tahetakse eemaldada Kalavala eepose ainetel valminud taies

NordenBladet — Helsingis asuvast Ateneumi kunstimuuseumist tahetakse eemaldada Kalavala eepose ainetel valminud taies, millel Väinämöinen ahistab Ainot.

Tegemist on maailmas laialt levinud #metoo kampaania järelmõjudega, mis on laienenud ka kunstimaailma. Paljud naised on seadnud selliste naiste ahistamist kujutavate taieste avaliku väljapaneku küsimärgi alla. Nii on maailmas juba eemaldatud kunstimuuseumide avalikest väljapanekutest ahistamist kujutavaid taieseid. Helsingi Ateneumi kunstimuuseimi juhataja Susanna Pettersson aga seisab sellele vastu ja leiab, et kampaania ei saa laieneda ajaloolistele teistele, vahendab Helsingin Sanomat.

See tähendab, et Ateneumis midagi tsenseerima ei hakata. Nii saab muuseumi seinale edasi jääda Akseli Gallen-Kallela 1891. aastal maalitud teos Aino-taru, kuigi selle teose eetilisust on aastate jooksul korduvalt küsimärgi alla seatud. Paljud on imestanud, kuidas saab muuseumi seinal rippuda maal, millel Kalevala peategelane Väinämöinen (Eesti lauluisa Vanemuise prototüüp) ahistab paljast naist.

Ateneumi juhataja märgib, et pole olemas õiget ega vale kunsti, on vaid kunst. Kunsti eesmärk on tõstatada küsimusi ja anda mõtteainet. Muuseumi eesmärk on olla esitluste, kõnede ja eri tõlgenduste areen.

GALERII: Põhjamaade Ministrite Nõukogu (PMN) infopäev Võrus

NordenBladet – Põhjamaade Ministrite Nõukogu tutvustab mitmel pool Eestis toimuvatel infopäevadel erinevaid toetusprogramme, mida nõukogu pakub koostööks Põhjamaadega. Eile, 6.veebruaril toimus infopäev Võru kultuurimajas Kannel (Liiva 13). NordenBladet toob teieni päeva kokkuvõtte ja eksklusiivgalerii infopäevast.

Infopäeval selgitati:

– millised on Põhjamaade Ministrite Nõukogu toetusprogrammid avalikule sektorile, mittetulundusühendustele ja kultuurivaldkonnale;
– mis on toetuse taotlemise olulisemad tingimused;
– kuidas toetust taotleda;
– mis on Põhjamaade Ministrite Nõukogu ning mida teeb selle esindus Eestis 2018. aastal?

Avakõne pidasid Võru linnapea Anti Allas ning Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse Tartu filiaali juhataja Madis Kanarbik ning Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse direktor Christer Haglund rääkis Põhjamaade Ministrite Nõukogu (PMN) 2018. aasta töösuundadest.

Oma kogemusest rääkis Võru Linnavalitsuse arendusnõunik Tiina Hallimäe, Skype vahendusel andis oma kogemusest ülevaate Tartu Linnavalitsuse kultuuriosakonna noorsooteenistuse juhataja Piret Talur ning Põhja- ja Baltimaade MTÜde programmist rääkis ka MTÜ Sann ja Süük juhataja Eda Veeroja.

Töötubades jagasid tarvilikke näpunäiteid Põhjamaade Ministrite Nõukogu ametnikud Eha Vain (kultuur), Merle Kuusk (MTÜd ja PMN allasutuste külastamine ametnikele) ja Madis Kanarbik (avalik haldus).

































Fotod: NordenBladet/Helena-Reet Ennet

Sauli Niinistö ja Jenni Haukio beebi sünnitus oli täiesti tavalises osakonnas ilma turvameetmeteta

NordenBladet — Kuivõrd Soome presidendipaar ei soovinud mingeid erilisi turvameetmeid, siis toimus president Sauli Niinistö ja proua Jenni Haukio lapse sünnitus täiesti tavalises sünnitusosakonnas ilma turvameetmeteta.

Presidendipaari laps sündis Helsingis Naistenklinikka sünnitusmajas täiesti tavalistes oludes, kus sünnivad ka kõik teised lapsed, vahendab Iltalehti.

Erilisi turvameetmeid ei soovitud, kuna Niinistö ja Haukio ei soovinud teha sünnitusest suurt sündmust. Turvameetmed oleks häirinud sünnitusmajas teisi inimesi. Laps sündis samades ruumides ja samades tingimustes kui sünnivad kõik teised lapsed.

Tavalise sünnituse kasuks otsustati seetõttu, et ei tahetud teha sünnitusest suurt show’d, mis turvameetmetega paratamatult kaasneb.

Helena-Reet: Ohh kui tore on üle pika aja koos lastega joonistada!

NordenBladet – Kuna ma olen endiselt tõbine (terve pere on juba nädal aega gripiga siruli), olen ära jätnud kõik oma kohtumised (vt. SIIT) sellel nädalal ning töövaimu ka endas kuidagi ei taha leida, mõtlesin, et joonistaks!! Olen elu aeg kunsti ja erinevat käsitööd – joonistamist, maalimist, kudumist, õmblemist, tikkimist, ehete valmistamist jne armastanud. Nõnda mõnus on hetkeks unustada kõik ja lasta oma lapsemeelsus lendu!

Põnev on ka see, et ükskõik mida ma ka ei teeks, kohe tahavad ka lapsed sama teha. Nii armas. Appi, kuidas ma armastan ja jumaldan oma lapsi, lihtsalt raske on sõnades seletada! Ma tean, et kõik vanemad jumaldavad oma lapsi ja ma pole siinkohal mingi erand, aga ma lihtsalt pean seda kõva häälega välja ütlema – armastan, armastan, armastan teid niiiiii väga – minu silmaterad, minu tibupojad, minu kullakallid!!

Ivanka Shoshana täna küll joonistamissoovi ei näidanud, ent mina ja Estella Elisheva tegime kumbki ühe toreda töö. Kuna ka Estella Elisheva on väga loov ja lahtiste kätega, siis meie suured ettevõtjad mõtlesime kohe ka, et teeks kahepeale lasteraamatu – kirjutaks ise muinasjutud ja joonistaks pildid juurde. Mulle see idee väga meeldib! Ja kui meie väike lasteraamatuke trükini ei jõuagi kunagi, on vähemalt oma pere ringis üks väga väärtuslik ja armas lasteraamat, mida riiulis aukohal hoida! Ise tehtud asjadel on karakterit ja justkui hing sees. Oma tehtud asjad toovad kodusoojust ning ise tegemise rõõm on võrratu! Oma pildikese jõudsin juba ka ära raamida ja seinale riputada!

https://www.instagram.com/p/BesNsC3F8YI/?taken-by=helenareetennet

https://www.instagram.com/p/BesOvvhl170/?taken-by=helenareetennet

https://www.instagram.com/p/BesRPkYl8ie/?taken-by=helenareetennet

3x minu töö valmimisprotsess ning all Estella Elisheva joonistus:

https://www.instagram.com/p/BesqTXiFtT_/?taken-by=helenareetennet