NordenBladet — Riigikogu kultuurikomisjon ĂŒtles Patarei merekindluse teemalisele pöördumisele vastates, et see kultuurivÀÀrtuslik hoone peab sĂ€ilima, leidma mitmeotstarbelist kasutust ja olema tulevikus avalikkusele vĂ”imalikult ligipÀÀsetav.

Komisjoni esimehe Aadu Musta sÔnul toodi pöördumise esitajatele saadetud vastuses vÀlja, et Patarei merekindlus on suur ja eripÀrane hoone, mille korda tegemiseks on vaja suurt investeeringut ja terviklikku plaani.

„Hoone remondiplaane seades ei tohiks vĂ€listada erakapitali kaasamist hirmust, et eraomandis jÀÀb Patarei merekindlus avalikkusele suletuks vĂ”i hooletusse. Riigi kohus on erakapitali kaasates selliseid riske vĂ€ltida,“ ĂŒtles Must. Ta lisas, et omandistaatusest olulisem on tagada kultuuripĂ€randit vÀÀrtustav lĂ€henemine.

Riigikogule esitati kollektiivne pöördumine, millele allakirjutanute soov on peatada Patarei merekindluse mĂŒĂŒgiprotsess. Pöördumise esitajate sĂ”nul vĂ”iks merekindluse korda teha riigi, Tallinna linna, ekspertide, erasektori ja kodanikuĂŒhenduste koostöös ning Euroopa Liidu fondide kaasabil. Pöördunute ettepaneku jĂ€rgi vĂ”iks hoone jÀÀda avalikku kasutusse kodanikuĂŒhenduste vastutusel.

Kultuurikomisjon korraldas Patarei merekindluse sĂ€ilimise ja arendamise ĂŒle arutamiseks 22. jaanuaril avaliku istungi, kus kuulas Ă€ra pöördumise esitajad ning Kultuuriministeeriumi, Muinsuskaitseameti, Rahandusministeeriumi, ASi Riigi Kinnisvara ja Tallinna linna esindajad.

Istungil osalenud olid ĂŒhel meelel, et Patarei merekindlus on vaja korda teha, et tagada Eestile olulise kultuurimĂ€lestise sĂ€ilimine. TĂ”deti, et korda tehtuna vĂ”iks merekindlus olla mitmeotstarbeline hoone, kus vĂ”iks koht olla ka mĂ€luasutustel.

 

Allikas: Eesti Riigikogu