NordenBladet — Soomes heisatakse lipud Balti riikide 100. aastapäeva auks. 16. veebruaril on Leedu 100. aastapäev, 24. veebruaril Eesti 100. aastapäev ja 18. novembril Läti 100. aastapäev.
Leedu ja Eesti aastapäeval heisatakse Soomes lipud kell 8 hommikul ja langetatakse päikseloojangul. Novembris heisatakse Läti 100. aastapäeva puhul lipud kell 8 ja langetatakse kell 16, edastas siseministeerium.
Eesti, Läti ja Leedu heiskasid lipud ka Soome 100. aastapäeva puhul 6. detsembril 2017. aastal.
NordenBladet — Rootsis on kinnisvara hinnad alates sügisest kiiresti langenud. Sama võib juhtuda Soomes, sest nagu öeldakse: kui Rootsi aevastab, siis Soome haigestub.
Stockholmi elanik, 30-aastane kirjastuse graafik Lisa Bengtsson otsis omale pikalt uut kodu. Niigi kõrgete Rootsi kinnisvara hindade kohta öeldi, et need jäävadki tõusma. Lõpuks kasutas naine oma kõhutunnet, ehk nagu rootslased ütlevad magkänslan, ja soetas 206 000 euro eest pisikese, 24-ruutmeetrise korteri 1945. aastal ehitatud elamus Stockholmi edelaosas asuvas Hägersteni linnaosas, vahendab Helsingin Sanomat.
Bengtsson tunnistab, et kui ta korterit otsis, olid hinnad tipus ja see tekitas stressi. Räägiti, et hinnad jäävadki tõusma. Sügisest aga hakkasid hinnad järsku kukkuma. Aasta lõpus kukkus kinnisvaraturg 9 protsenti, Stockholmis veelgi enam. Veel suvel müüdi analoogset 24-ruutmeetrist korterit 24 500 eurot kallimalt.
Sügisel suurenes ka müüjate ebakindlus. Kortereid müüakse kiiresti, ilma ostja-poolse kindla hinnapakkumiseta. Müüjad on paanikas ja tahavad raha kohe kätte saada.
Hinnalanguse käivitasid Rootsis valitsuse sammud. Kuni seniajani oli tavaks, et korteriostjad ei maksnud üldse laenu põhiosa, tasuti vaid intressi. 2016. aastal kehtestas sotside valitsus, et maksma tuleb hakata ka põhiosa. Tegemist polnud väga suure mõjutamisega, sest laenutähtajad on Rootsis jätkuvalt 50 aasta pikkused. Sellele vaatamata muutus olukord turul kiiresti.
Kinnisvaraturg on väga emotsionaalne. Juba väikeste kõikumistega võib eufooriast saada muretsemine ja muretsemisest saab kiiresti paanika. See võib juhtuda siis, kui hinnad on kerkinud kiiresti liiga kõrgeks.
Soome kinnisvara-analüütik Juhana Brotherus räägib, et Rootsis tõusid korterite hinnad liiga kiiresti. Nüüd on tegemist korrektsiooniga.
Hinnalangus Rootsis jätkub. Näiteks Swedbank ennustab, et kinnisvara hinnad langevad käesoleval, 2018. aastal 5 protsenti.
Brotheruse väitel tasub olla ettevaatlik ka Soomes. Sest nagu öeldakse: kui Rootsi aevastab, siis Soome haigestub. Rootsi on Saksamaa järel Soome tähtsuselt teine eksporditurg. Soomet mõjutab see, kui Rootsi kinnisvaramull lõhkeb.
Lisaks tegutsevad nii Rootsis kui Soomes samad pangad: Nordea, Handelsbanken, Danske, Ålandsbanken. Kui pangad saavad kahju Rootsis, siis hakkavad laenukraanid sulguma ka Soomes. See mõjutab kinnisvara hinda.
Kolmas ettevaatuse põhjus on see, et Põhjamaade pangad hangivad eluasemelaenudeks raha rahvusvaheliselt turult. Investorid vaatavad Põhjamaid kui üht tervikut. Kui investorid on mures Rootsi pärast, siis hakatakse tõstma intresse ka Soomes.
Samas pole mõtet Soomes üle muretseda. Tõenäoliselt on Rootsis tegemist vaid hinnakorrektsiooniga, mis ei mõjuta majandust tervikuna. Rootsil on oma keskpank, kes võib vajadusel sekkuda. Lisaks tasub silmas pidada, et Soomes on kinnisvara hinnad tõusnud palju vähem kui Rootsis. Survet korrektsiooniks Soomes ei ole.
Soomet ja Rootsit eristab ka üüriturg. Soomes see töötab, Rootsis mitte. Brotheruse väitel on teine ütlemine see, et Soomel tasub kopeerida Rootsilt kõike muud peale kinnisvaraturu.
Rootsis on väga vähe selliseid kortereid, mida välja üüritakse. Neis on üürid kindlalt fikseeritud. Vaatamata headele kavatsustele on Rootsis välja kujunenud sisuliselt olematu üüriturg, mis sunnib inimesi ostma iga hinna eest oma korterit.
Rootsi keskpanga juht Stefan Ingves ütles kinnisvaraturu kohta, et suurt langust ei tohiks tulla, kuna Euroopas ja maailmas on praegu head ajad. Ingvesi väitel on Rootsis aetud mitukümmend aastat kehva kinnisvarapoliitikat. Korteritest on olnud puudus aastakümneid, aga ehitustegevus on alanud alles viimastel aastatel. Lisaks mõjutab kinnisvaturgu üürituru puudumine, mistõttu on paljude inimeste jaoks ainus võimalus omale korter osta – see omakorda kergitab hindu. Inimesed liiguvad suurtesse linnadesse Göteborgi, Malmösse ja Stockholmi ning seal valitseb korteritest suur puudus. Noored pered on sunnitud omale eluaseme hankimiseks võtma üha suuremaid ja suuremaid laene, mistõttu kodumajapidamiste võlgnevus on Rootsis suurem kui kunagi varem. See on loomulikult risk Rootsi majandusele.
Avafoto: Stockholm, Rootsi (NordenBladet)
NordenBladet — Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon sai esmaspäeval, 5.veebruaril riigi peaprokurörilt Lavly Perlingult ülevaate möödunud aasta kriminaalmenetluste raames teostatud jälitustegevuse järelevalvest.
Erikomisjoni esimehe Raivo Aegi sõnul on prokuratuur viimastel aastatel panustanud järjest enam jälitustoimingute põhjendatud järelevalvesse. „Järelevalve käigus pööratakse tähelepanu vormilisele korrektsusele ehk lubade olemasolule ja neis lubatud tähtaegadest kinnipidamisele. Üha enam peetakse oluliseks ka tulemuslikkust ja jälitustoimingute vajadust raskete- ja peitkuritegude avastamisel,“ märkis Aeg.
„Äärmiselt oluline on panustada just alaealiste vastu toime pandud pedofiiliakuritegude avastamisse, sealhulgas efektiivsemalt jälitusmeetmeid kasutades,“ märkis Aeg. Esimees lisas, et komisjon sai ülevaate ka riigiprokuratuuri järelevalveosakonnas planeeritavatest ümberkorraldustest, et tõhustada kontrolli jälitustoimingute seaduslikkuse üle.
„Jälitustegevus on väga oluline tööriist võitluses raske kuritegevusega. Samas kasutatakse seda vaid juhul, kui see on vajalik, proportsionaalne ja möödapääsmatu,“ ütles riigi peaprokurör Lavly Perling. „Raske kuritegevuse vastu võideldes pole see aga pelgalt õigus ja võimalus, vaid ka riigi kohustus. See aitab tagada turvatunde, julgeoleku ja kannatanute õigused,“ lisas Perling.
Riigi peaprokurör tõi välja, et jälitustoimingu luba kasutati eelmisel aastal kahel protsendil kriminaalasjadest, mis seda võimaldavad. „Kõige enam antakse jälituslube seoses narkokuritegude, organiseeritud ühenduste ja maksukuritegudega,“ ütles Perling.
Komisjoni istungil osales veel juhtiv riigiprokurör Dilaila Nahkur-Tammiksaar.
Avafoto: Lavly Perling (Riigikogu fotoarhiiv/Erik Peinar)
Allikas: Eesti Riigikogu
NordenBladet — Soomes elav Eesti ettevõtte tegevjuht võib sõita oma Eesti numbrimärgiga tööautoga Soomes ilma maksu maksmata, otsustas Soome kõrgem halduskohus, lükates sellega ümber tolli ja madalama astme kohtu varasemad otsused.
Maksuvabalt saavad autot kasutada ka need soomlased, kes sõidavad Soomes ajutiselt oma Eesti tööautoga, vahendab Iltalehti.
Enne seda oli Soomes elav Eesti ettevõtte osanik ja tegevjuht taotlenud tollilt luba Eesti numbrimärkidega tööauto ajutiseks maksuvabaks kasutamiseks Soomes.
Toll lükkas taotluse tagasi, sest tolli väitel ei saa ettevõtte omanikku pidada ettevõttega töösuhtes olevaks ning seega ei täidetud automaksuseaduse paragrahvi 34 c puhul sätestatud töösuhtesõiduki maksuvaba kasutamise eeldusi.
Ettevõtte tegevjuht kaebas tolli otsuse halduskohtusse, kuid ka seal oldi tolliga ühel seisukohal ja taotlus lükati tagasi.
Soome kõrgem halduskohus nägi asja aga teisiti. Kõrgem halduskohus põhjendas otsust Euroopa Liidu regulatsiooniga, kus tööautode ajutist kasutamist laiendatakse ka ettevõtte osanikele, juhatuse liikmetele ja tegevjuhtidele. Seetõttu leidis kohus, et osanikku ja tegevjuhti ei saa Soome seaduse puhul käsitleda erinevalt tavalistest töötajatest ja praktikantidest.
NordenBladet — Peaminister Jüri Ratas vastas Riigikogu liikmete Henn Põlluaasa, Martin Helme, Mart Helme, Uno Kaskpeiti, Jaak Madisoni, Raivo Põldaru ja Arno Silla 21. detsembril 2017 esitatud arupärimisele Euroopa Liidu sissemakse kohta (nr 410).
Arupärijad viitasid asjaolule, et Eesti eriesindaja Euroopa Liidu juures Matti Maasikas teatas, et Eesti on pärast Suurbritannia lahkumist Euroopa Liidust nõus suurendama oma osamakseid Euroopa Liidu eelarvesse. Arupärijad soovisid teada, kas valitsus on arutanud antud küsimust ja kas tegemist on valitsuse seisukohaga.
Ratas sõnul arutas valitsus Eesti lähtekohti 2021. aastale järgmise Euroopa Liidu eelarveraamistiku kohta valitsuskabineti nõupidamisel ja võttis need vastu 8. juunil 2017. Seejärel arutas neid Riigikogu ja Euroopa Liidu asjade komisjon, kes toetasid valitsuse seisukohti kooskõlas rahanduskomisjoni arvamusega 3. juulil 2017. „Matti Maasikas nagu mitmed teised Eesti ametnikud lähtuvad Vabariigi Valitsuse ja riigi poolt kinnitatud seisukohtadest,“ ütles Ratas.
Peaminister selgitas, et valitsus on lähtunud Euroopa Liidu järgmise eelarveraamistiku kohta seisukohtade kujundamisel Eesti jaoks olulistest prioriteetidest ja parima tulemuse saavutamise eesmärgist. Ta toonitas, et Euroopa Liidu eelarveraamistik lepitakse kokku Euroopa Liidu liikmesriikide vahel ühehäälsusega, kokkuleppe saavutamiseks on tarvis ka Euroopa Parlamendi nõusolek. „Läbirääkimised on algusfaasis, lõplike otsusteni ei jõuta tõenäoliselt enne järgmist või isegi ülejärgmist aastat. Eelarveläbirääkimistes pole midagi uut kokku lepitud, kui kõigis on kokku lepitud. Meie valmisolek rohkem panustada on ju otseselt seotud Eesti ja Eesti elanike huvidega,“ kinnitas Ratas.
Peaminister märkis, et kui eelarvemaht peale Ühendkuningriigi lahkumist ei vähene, milleks peamegi meie ja kõik riigid oma sissemakseid suurendama, on suurem ka tõenäosus, et Eestile olulised prioriteedid saavad rahastuse.
„Eesti peab jätkuvalt oluliseks rahastada teadusuuringuid ja innovatsiooni, vajalik on digitaalsete muutustega kaasaminek ja kohanemine. Praegused tagasihoidlikud vahendid sise- ja välisjulgeolekule ning rändega tegelemiseks peaksid tulevikus kindlasti Euroopa Liidu siseselt kasvama. Eesti soovib Euroopa Liidu toel viia lõpuni Rail Balticu projekti ja Balti elektrisüsteemide sünkroniseerimise Euroopa suunal. Peame oluliseks põllumeeste otsetoetuste edasist ühtlustamist ühtsel turul,“ ütles Ratas. Ta nentis, et ühtekuuluvuspoliitika vahendid ehk n-ö struktuurivahendid Eestile tõenäoliselt vähenevad, kuna oleme saanud jõukamaks. „Puhtalt rahaliselt saab Eesti väga suure tõenäosusega ka järgmisel eelarveperioodil ja ülejärgmiselgi perioodil Euroopa Liidu eelarvest rohkem vahendeid, kui on meie sissemakse,“ märkis Ratas.
Peaminister tõi välja Euroopa Liidu vahendite kasvamise põhimõtte lähtekohast, et toetused ja investeeringud peavad panustama Eesti konkurentsivõime kasvu ning olema eelkõige ühekordseks arenguimpulsiks. Samu põhimõtteid järgitakse Euroopa Liidu uue eelarveperioodi kavandamisel. „Riigi ülesannete rahastamise jätkusuutlikkust hinnatakse iga riigi eelarvestrateegia ja eelarve protsessis, sealhulgas arvestame Euroopa Liidu vahendite vähenemisega,“ selgitas peaminister.
Ratas vastas veel arupärimisele maksumaksja raha eest saateaja tellimise kohta Pervõi Pribaltiiski Kanalist (nr 409).
Justiitsminister Urmas Reinsalu vastas arupärimisele advokaadibüroode ja prokuratuuri varjatud suhete kohta (nr 406).
Vabas mikrofonis võttis sõna Jüri Adams.
Istung lõppes kell 18.26.
Allikas: Eesti Riigikogu
