Teisipäev, detsember 23, 2025

GALERII: Looduspildikesi talvisest Eestist (Kanepi, Põlva maakond)

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Põhjamaad on lummanud alati oma põliste laante ja lopsaka loodusega. Täna toome teieni pisikese galerii talvisest lumisest Eestist. Pildid on tehtud Lõuna-Eestis Kanepis.

Põlvamaa metskonna üldpindala on 56 188 ha ja metsamaa moodustab sellest 85 %.  Põlvamaa metskond hõlmab Keskkonnaministeeriumi hallatavaid riigimetsi Ahja, Kanepi, Kõlleste, Laheda, Lasva, Mikitamäe, Mooste, Orava, Põlva, Räpina, Valgjärve, Vastse-Kuuste, Veriora, Võnnu ja Värska vallas ning Põlva linnas.

Põlva maakond on maastikuliselt mitmekesine, siin on esindatud kõik Lõuna-Eestile omased maastikutüübid: maakonna keskosas Kagu-Eesti lavamaa, lääneosas Otepää kõrgustik, idas Peipsi-äärne madalik ja kaguosas palumaa. Lavamaad lõikavad ürgorud, mille veerudel kõrguvad punakad liivakivipaljandid. Tuntumad neist on Ahja jõe äärsed taevaskojad ja paed ning Võhandu ja Piusa jõe äärsed müürid, mis on koos jõgede ja ürgorumaastikuga võetud kaitse alla. Ürgorgudevahelistel lavadel leidub siin-seal soid – näiteks Valgesoo ja Meenikunno. Põlvamaal on soode all ligi 10% territooriumist ja need tekkisid tuhandete pärast jääaega moodustunud järvede kinnikasvamisel.







Fotod: NordenBladet /Helena-Reet Ennet

Balti riigid on jäänud Rail Balticaga üksi: Soome ja Poola hüppasid alt ära

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Kuigi algul loodeti kaasata Rail Baltica projekti Soome ja Poola, siis nii ei läinud ja Balti riigid on jäänud selle projektiga üksi. Loogiline oleks olnud projekti liita ka Venemaa, mille kaubamahtudega on Rail Baltica äriplaanis arvestatud, aga Venemaad ei saanud kaasata poliitilistel põhjustel, vahendab Tekniikka & Talous.

Vaatama asjaolule, et Soome projektis ei osale, loodavad Soome firmad võita ehitushankeid – need on päris magus suutäis, kuna projekti ehitusmaksumus on üle 5 miljardi euro. Soome firmadel on varasemast kogemus sedavõrd suurte projektide teostamisel.

Soome jaoks on Rail Baltic väga oluline, kuna ilma selleta kaotab Helsingi-Tallinna tunnel mõtte. Eesti on Soomet kutsunud korduvalt projektis osalema, aga tulutult. Eesti peaminister kutsus Soome ametivenda Juha Sililät isiklikult projektis osalema 2016. aastal, aga sai korvi. AS RB Raili osanikud on Eesti, Läti ja Leedu võrdsetes osades.

Soome transpordi- ja kommunikatsiooniministeeriumi nõunik Lasse Hilska märgib, et kuigi Soome projektis ei osale, on Soome esindaja kaasatud AS RB Raili koosolekutel kui vaatleja. Hilska väitel oleks Soome osalemine projektis probleemne ärimudeli tõttu, kus projekti rahastatakse osanike iga-aastaste sissemaksetega ning otsused tehakse osanike konsensuslike otsusega (kõik peavad olema poolt).

Poola ei osale projektis seetõttu, et Poola jaoks on piisav kiirus 160 km/h, samas kui Balti riigid soovivad kiiruseks 240 km/h. Balti riikides on võetud taktika, et raudteed arendatakse oma jõududega nii palju kui võimalik, nii et Euroopa Liidul ei kõlba enam toetusest ära öelda. Euroopa Liidu toetuse osa projektis on eeldatavalt 85 protsenti, aga minimaalselt 80 protsenti.

RB Rail kuulutas möödunud aasta lõpus välja esimese hanke Eestis Pärnu ja Rapla vahelisel 71 km raudteelõigul. Sinna tuleb neli suuremat silda, sadakond sillatruupi, kümneid eri maasildu ja kaks raudteejaama. Samal ajal avati Leedus samaväärne Kaunase ja Ramygala vahelise lõigu hange.

Lisaks Rail Balticale loodavad Soome firmad saada tööd Tallinna ja Helsingi vahelise tunneli ehitusel. Balti riikide ehitusfirmad ei pruugi hakkama saada, kuna neis valitseb suur tööjõupuudus ja neil on selliste projektidega vähe kogemust.

Soome rannikul asub maailma vanim sõjalaevade kalmistu, millest on vähe teada

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Soome rannikul Kotka saarestikus toimusid 200 aastat tagasi suured merelahingud, mis jätsid oma jälje mere põhja. Laevade kalmistu tegelikust suurusest puudub praegu veel ülevaade. Kõigepealt avastati mere põhjas olevatest sõjalaeva vrakkidest 10-15 meetrit pikk ligi 200 aastat tagasi merelahingus uppunud laev. See on vaid üks paljudest, mille on viimaste aastate jooksul avastanud sukelduja Thomas Stenberg, vahendab Yle.

Üks vrakkidest on näiteks Sankt Nikolai, leitud laevadest suurim. Kokku on leitud mitukümmend vrakki. Tegemist on maailmas ainulaadse sõjalaevade surnuaiaga.

Laevad uppusid Rootsi ja Venemaa vahel 1789 ja 1790. aastal toimunud sõjas. Tegemist oli Põhjamaade suurimate merelahingutega. Lahingutes osales kokku ligi 30 000 meest ja sadu erinevaid laevu. Tuhanded venelased hukkusid.

Kuigi seda piirkonda on põhjalikult uuritud juba varem, 1960-1980. aastatel, on sellest vähe infot jõudnud avalikkuse ette. Tol ajal tõsteti merest üles tuhandeid esemeid.

Laevakered asuvad mere põhjas 20-40 meetri sügavusel. Praegu valmistub 15-liikmeline sukeldujate grupp vrakkidele sukeldumiseks.

Läänemeri on vrakkide koha pealt hea, sest vesi on külm. Vähesoolases vees on lagunemisprotsess aeglasem. Kõige suurem uppunud laevadest on Venemaa uhkus – Sankt Nikolai. Laev oli uppumise hetkel täiesti uus ja koos laevaga läks põhja ligi 400 meremeest.

Rootsi laevad olid ehitatud Karlskrona ja Suomenlinna tehastes, Vene laevad Kronstadtis. Laevad esindasid tolle aja tipptehnoloogiat.

Lahingus võtsid laevad rivvi ja asusid tulistama. Esimese merelahingu võitis Venemaa ja teise Rootsi. Venemaa kaotas lahingutes ligi 50 alust, sealhulgas kõik suuremad laevad.

Sankt Nikolai uppus suurtükitule all 9. juulil 1790. aastal. Koos laevaga uppus ligi 400 meremeest. Sankt Nikolai vrakk leiti 1940ndate aastate lõpupoole. 1960ndatel aastatel tõsteti laevalt ilma järelvalveta välja mitmeid esemeid. Üksvahe plaanis laeva üles tõsta üks Saksa firma, aga tõstmine ebaõnnestus ja vrakk sai tugevasti kahjustada. Sankt Nikolai vrakk asub 15 meetri sügavusel.

Vrakkide juurde võib iga soovija vabalt sukelduda ja neid pildistada, aga neid ei tohi puutuda.

Soome võtab esimesena maailmas kasutusele digitaalse juhiloa

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Soome võtab esimesena maailmas eeloleval suvel kasutusele mobiilse juhiloa ehk digitaalse autojuhiloa. Kasutajatele tasuta rakendus võetakse kasutusele suve lõpupoole, ütles juhilubade väljaandmisega tegeleva liiklusturvalisusameti Trafi osakonnajuhataja Simo Karppinen. Trafi eesmärk on hakata välja andma ka ainult digitaalseid juhilube, vahendab Yle.

Mobiilne juhiluba annab kasutajale märku juhiloa aegumisest ning pakub teavet auto registrinumbri kohta. Digitaalset juhiluba on juba testitud ja seda on edukalt kasutatud näiteks isiku tuvastamiseks postipakkide väljavõtmisel.

Mobiilne juhiluba ei asenda lähimas tulevikus veel tavalist juhiluba. Politsei info kohaselt võib mobiilne juhiluba saada ametliku staatuse vaid läbi seadusemuudatuse.

Avafoto: Helsingi, Soome (NordenBladet)

Rootsi keelustab mikroplasti kosmeetikatoodetes. Paljude inimeste jaoks pole üllatus mitte mikroplasti keelamine, vaid asjaolu, et seda üldse kosmeetikatoodetele lisatakse

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Olukorras, kus Läänemeri on üha enam reostunud mikroplastidega ning vee ja mereandide kaudu sööb inimene mikroplasti üha rohkem sisse, kavatseb Rootsi keelustada kõik need tooted, mille kaudu mikroplastid merre satuvad.

Kõigepealt võetakse ette kosmeetikatooted, millest valdav enamus sisaldab mikroplaste. Mikroplaste kasutatakse kreemides, šampoonides ja vedelseepides omaduste parandamiseks, samas on need asendatavad. Mikroplastid keelatakse osades kosmeetikatoodetes alates 1. juulist, vahendab Dagens Nyheter.

Mikroplastid keelatakse neis kosmeetikatoodetes, mis veega kanalisatsiooni lastakse nagu hambapastad, vedelseebid, šampoonid ja koorimiskreemid. Plaste ei keelustata neis kreemides, mis ööseks näo peale jäetakse. Paljude inimeste jaoks pole üllatus mitte mikroplasti keelamine, vaid asjaolu, et seda üldse kosmeetikatoodetele lisatakse.

Samas on mikroplastid väga ohtlikud, kuna nende väiksed osad lähevad läbi puhastusseadmete filtrite ja jõuavad lõpuks merre, kustkaudu inimene need sisse sööb. Mikroplaste on näiteks leitud Läänemerest püütud räimest, lutsust, tursast ja meripühvlist. Mikroplasti on leitud ka meest, soolast ja Saksa õlledest.

Samas on vaid väike osa merre sattuvast mikroplastist pärit kosmeetikatoodetest. Palju hullemad reostajad on autorehvid, teekatted ja kunstmuru. Nüüd tahetakse Rootsis ette võtta ka muud suuremad reostajad, näiteks kunstmuru.

Enne Rootsit on mikroplastide kasutamist keelatud Prantsusmaal, Suurbritannias, Itaalias, USA-s ja Kanadas.

Soomes on valitsus samuti uurimas, kuidas oleks võimalik mikroplastide merre sattumist vähendada.

1...1,5411,5421,543...1,937Page 1,542 of 1,937