Esmaspäev, detsember 22, 2025

Mustamäele (Kultuurikeskuse Kaja asemele) kerkib uus moodne kultuurikeskus

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Algasid Mustamäe Kultuurikeskuse Kaja asemele nüüdisaegse hoonestuse rajamist ette valmistavad tööd. „Ehitushankel parima pakkumise teinud Nordlin Ehitus OÜ alustas praeguse hoone lammutamist ning rajab järgmiseks kevadeks selle asemele uue moodsa hoone, kuhu lisaks kultuurikeskuse ruumidele on kavandatud ka linnaosa valitsuse uued administratiivruumid,“ ütles abilinnapea Eha Võrk. „Nurgakivi pannakse uuele hoonele mais.“

Kultuurikeskuse Kaja inventar ja huviringide tegevused koliti ajutistele pindadele. Ürituste läbiviimisel tehakse koostööd Nõmme Kultuurikeskusega ning Glehni lossiga. „Vahepealne aeg valmistab küll üksjagu ebamugavust, ent juba aasta pärast on meil kauaoodatud nüüdisaegsete võimalustega uus kultuurikeskus, kus huvitegevustega palju jõudsamalt ja tõhusamalt jätkata,“ ütles Mustamäe linnaosa vanem Lauri Laats.

„Praegune hoone on ju ehitatud hoopis kinoks ning hiljem kultuurikeskuseks kohandatud,“ ütles Võrk. „Paratamatult ei vasta selline kohandatud hoone kaugeltki mitte kõigile kultuurikeskuse funktsioonidest tulenevatele vajadustele.“

Mustamäe kultuurikeskuse uues, 2-4-korruselises hoones saab olema ruumi kokku 4000 m2. Uude hoonesse on kavandatud läbi kolme korruse ulatuv suur 300-kohaline saal, kus on võimalik korraldada ka teatrietendusi ja suuremaid kontserte, lisaks huviringide ruumid ja bändide harjutusruum, riietus-, abi- ja tehnilised ruumid ning dekoratsioonide ladu.

Mustamäe linnaosa valitsuse asumine kultuurikeskusega ühes majas annab omakorda võimaluse saalide ristkasutuseks. Linnaosa ametnikud saavad uues keskuses kõigile tänapäeva nõuetele vastavad kontoriruumid. Projektis on arvestatud keskust külastavate lastega ning neile on hoones eraldi mängunurk.

Uue hoonekompleksi projekteerisid vastavalt arhitektuurikonkursi võistlusülesandele Infragate Eesti AS ja arhitektuuribüroo BOA OÜ, ideekavandi autorid on arhitektid Jürgen Lepper, Anto Savi ja Margus Soonets.

Tallinna linn tegeleb aktiivselt BIM tehnoloogia rakendamisega linna uute hoonete projekteerimisel, ehitamisel ja haldamisel. Koostöös Riigi Kinnisvara AS spetsialistidega valminud Mustamäe Kultuurikeskus KAJA testprojekt oli BIM tehnoloogia rakendamisel Tallinna esimene mudelprojekt.

Allikas: Tallinn.ee

Eesti rahvastikuregister: Tallinnas elab 449 604 inimest

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Rahvastikuregistri andmeil elas 1. märtsi seisuga pealinnas 449 604 inimest, veebruaris kasvas pealinna elanike arv 444 inimese võrra. Eelmise aasta jooksul kasvas pealinna elanike arv 5141 inimese võrra – 2017. aasta esimesel päeval elas rahvastikuregistri andmeil pealinnas 443 623 inimest, uue aasta 1. jaanuari seisuga aga 448 764 inimest.

2012. aasta algusest on pealinna elanikkond kasvanud 33 460 inimese ehk 8% võrra. Seisuga 1. jaanuar 2012 elas rahvastikuregistri andmeil pealinnas 416 144 inimest. 2013. aasta jooksul kasvas aga pealinna elanikkond lausa 10 069 inimese võrra.

Tallinnas elavate inimeste arv on 15 aastaga kasvanud rohkem kui 70 000 inimese võrra. Seisuga 1. jaanuar 2003 elas rahvastikuregistri andmeil Tallinnas 377 890 inimest.

400 000 piiri ületas tallinlaste arv 1. septembriks 2004, kusjuures 2003. aasta jooksul kasvas ametlik Tallinna elanikkond rekordiliselt lausa 14 416 inimese võrra.

Täpsemat infot Tallinna linnaosade kohta vaata Tallinn.ee lehelt SIIT

Lahkuminek puudutab ka lapsi – Loe, milliseid südantlõhestavaid küsimusi nad vanematele esitavad

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Lapsevanemaks olemine võib kohati väga raske olla. Eriti just need hetked, kui vaja vastata lapse küsimusele, miks ema ja isa ei ela enam koos. Huffington Post jagab südantlõhestavaid küsimusi, mida lahkuläinud vanemate lapsed küsinud on.

Lahkuminek võib paarile olla stressirohke, aga see on keeruline ka järelkasvule. Lapsel on raske mõista, miks vanemad ei ela enam koos või ei tee ühiselt asju. Need on küsimused, mida lapsed vanemate lahkumineku peale küsivad:

1. “Ma soovin, et sina ja issi elaksite samas majas. Kas te ei võiks olla korterikaaslased? Kasvõi minu pärast?”

2. Kui rääkisin oma 6-aastasele pojale lahkuminekust,küsis ta, kas temast saab nüüd isata laps? See tegi haiget.”

3. “Kas uus naine on meie tädi või kes ta on? Sest meil juba on ju ema.”

4. “Laps küsis 5-aastasena: Millal teie süda ütles ajule või aju südamele, et te pole enam armunud?”

5. “Miks isa oma lubadust murdis? Isa lubas kolida meie lähedale, aga läks hoopis teise linna elama.”

6. “Mis siis juhtub, kui ma abiellun, aga te ei suuda isaga isegi samas ruumis viibida?”

7. “Miks isa ei armasta meid enam?” Lapsed pole näinud oma isa juba 1,5 aastat.

8. “Miks sa ei jää enam meile ööseks?” ja hiljem “Miks sina ja ema ei lepi ära?”

9. “Miks sina ja issi ei jäänud kokku ega proovinud ära leppida? Te peaksite olema tiim ja tiim teeb ju koostööd, või mis?”

10. “Kas viga on minus?”


Avafoto: NordenBladet

 

Soome pakub välismaalt tulnutele laialdasi rehabilitatsiooniteenuseid tööle naasmiseks (lisatud Kela eestikeelne video)

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Soome pakub välismaalt tulnutele laialdasi rehabilitatsiooniteenuseid, mille eesmärk on inimese töövõime taastamine ja tööle aitamine.

Soome sotsiaalkindlustusamet Kela on käivitanud projekti Mahku, mille eesmärk on Soome elama tulnud inimesi toetada, et nad oleks suutelised tööd tegema. Kela info kohaselt on Soome saabunud inimesed nii tervise kui üldise heaolu poolest kehvemal järjel, aga nad kasutavad rehabilitatsiooniteenuseid soomlastest vähem, mistõttu on vaja neid rajale aidata. Võrreldes soomlastega kasutavad uued tulijad eriti vähe tööalast rehabilitatsiooni.

Mahku projekt kestab alates 1. märtsist 2018 kuni 29. veebruarini 2020 ja selle kaudu saavad omale abi taotleda kõik need, kellele laieneb Soome sotsiaalkindlustus. Projektis osalemiseks pole vaja osata soome keelt, kuna projekt hõlmab ka keeleõpet. Vajadusel saab kasutada tõlgi abi.

Projekti eesmärk on aidata inimesi kas tööle, praktikale või asutada oma firma. Taotlusi projektis osalemiseks võetakse vastu alates 15. veebruarist.

Vaata lähemalt asja kohta järgnevast eestikeelsest videost:

 

Koonderakonna valitsemisaeg sai Soomes läbi – sotsid kerkisid juhtivaks erakonnaks

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Kui Eestis on sotsid üle aastate suurimas madalseisus, siis Soomes kerkis sotside toetus üle aastate kõrgeimale tasemele. Mitu aastat Soome poliitikat valitsenud Koonderakond langes teiseks.

Eesti ja Soome vahe on selles, et kui Eestis on sotsid valitsuses ja neid süüdistatakse sajas surmapatus, siis Soomes on sotsid suurim opositsioonierakond.

Sotside toetus tõusis veebruaris Yle tellitud gallupi järgi 21 protsendini, millega läksid sotsid edetabelit juhtima. Teiseks kukkus Koonderakond 20-protsendilise toetusega. Kolmas on peaministri erakond Keskerakond 17 protsendiga ja neljas rohelised 14,5 protsendiga.

Viiendaks tõusis Vasakerakond 8,9 protsendiga ja kuues on põlissoomlased 8,5 protsendiga.

Erinevalt Eestist on Soomes parlamendis ka väiksemad parteid – kristlike demokraatide toetus on 3,3 protsenti, rootslaste parteil 2,9 protsenti ja põlissoomlastest lahku löönud „sinistel” 1,6 protsenti.

Veel aasta tagasi enne kohalikke valimisi oli Koonderakond kõige suurema toetusega. Sotside tõusu taga on arvatavalt nn töötute aktiivsusmudel, mille valitsus kehtestas aasta algul ja mis on saanud palju kriitikat.

Toetus opositsioonile on Soomes hetkel 44,4 protsenti samas kui valitsuserakondadele 38,6 protsenti. Soomes on järgmised parlamendivalimised 2019. aasta aprillis ja praegust peaministrierakonda Keskerakonda ootab arvatavalt suur põrumine.

1...1,5231,5241,525...1,937Page 1,524 of 1,937