NordenBladet — Riigikogu maaelukomisjoni eilsel istungil oli tähelepanu keskmes maapiirkonna ühistranspordi korraldus. Maaelukomisjoni esimehe Aivar Koka sõnul on maapiirkonna ühistranspordi korralduse probleemid aktuaalsed seoses läbiviidud haldusreformiga.

„Ühistranspordi korraldamine läheb üle regionaalsetele ühistranspordikeskustele. Bussiliikluse koordineerimine hakkab toimuma riigi ja kohalike omavalitsuste koostöös. Hästi toimiv ühistranspordivõrk on üheks võtmeküsimuseks maapiirkonna elujõulisuse tagamisel,“ rõhutas Kokk. Ta lisas, et peame põhjalikult analüüsima, kuhu on vaja suunata juulikuust lisanduv raha. Kas seda tuleks kasutada liinivõrgu tihendamiseks ja uute liinide avamiseks või tasuta ühistranspordiks olemasolevatel liinidel. Ta märkis, et kaugbussiliinidel on küll hea liiklus, aga pahatihti ei peatu buss seal, kus inimesed seda kasutada tahaksid. Kaaluda tuleks, kas saaks lisada peatusi sinna, kus on rohkem sõita soovijaid. Kui on olemas bussipeatus, siis peaksid seal olema ka turvalised ja mugavad ootepaviljonid, et inimestel ei tuleks bussi vihma ja tuule käes oodata.

„Uusi liine oleks vaja, vastavalt vajadusele ja nõudlusele. Lisaraha tulekul peame olema valmis seda otstarbekalt kasutama,“ toonitas maaelukomisjoni aseesimees Urmas Kruuse.

Kohalik kogukond oma esindajate kaudu ühistranspordikeskuses tunneb kõige paremini seda, milline peaks olema mõistlik liinivõrk ja kus peaksid olema bussipeatused. Hõreasustusega piirkonnas peab inimestel olema võimalus mugavalt liikuda tööle, kooli, poodi ja arsti juurde. Tihedama asustusega kohtades nagu linnade ümbrus peab aga hea liinivõrk olema atraktiivseks alternatiiviks erasõidukitele.

Maaelukomisjoni istungile on kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Maanteeameti, Eesti Linnade ja Valdade Liidu, Taisto Liinid OÜ, AS GoBussi, Mootor Grupp ASi  ja T grupp ASi esindajad.

Allikas: Eesti Riigikogu

NordenBladet — Riigikogu kultuurikomisjonis arutati eile huvihariduse ja -tegevuse parandamiseks ning noortele mitmekesisemate osalusvõimaluste pakkumiseks loodud seaduse rakendumise üle. Eelmisel aastal maksis riik huvihariduse toetust kuus miljonit eurot, sel ja järgmistel aastatel on toetuse planeeritud eelarve 15 miljonit eurot.

Komisjoni aseesimehe Laine Randjärve sõnul oli tänase istungi eesmärk saada ülevaade lisatoetuse kasutamisest. „Toetus pole mõeldud ainult uute ringide loomiseks ja seni huvitegevusest kõrvale jäänud laste kaasamiseks, vaid ka olemasolevate võimaluste ja huviringide lisatoetuseks, kui on parandatud nende kättesaadavust ja kvaliteeti ning mitmekesistatud tegevusi ka juhendajate tasu tõstmise abil,“ lausus Randjärv.

Istungil toonitati, et kohalikel omavalitsustel peab olema täielik otsustusvabadus ses osas, milliseid huvialasid noortele lisaks pakkuda, kuid samas ei tohi unustada traditsiooniliste kultuurivaldkonna huvialade toetamist. Toodi välja, et toetusega ei tohi asendada raha, mida kohalikud omavalitsused praegu huvitegevusse suunavad. Lisati, et kui lapsi tuleb huviringi juurde, võib toetusmeetmest suurendada ka töötava ringi juhendajate tasu.

Veel märgiti, et peale kohalike omavalitsuste eneste huviringide toetamise peab toetusi olema võimalik taotleda ka erasektori teenusepakkujatel.

Kultuurikomisjon soovitab asjaomastel ministeeriumidel selgitada kohalikele omavalitsustele põhjalikumalt nende õigusi ja võimalusi, et ära hoida seaduse vääriti tõlgendamist ja toetuste jagamise otsustamisel endale liigsete piirangute seadmist.

Istungist võtsid osa haridus- ja teadusminister Mailis Reps, Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Mart Laidmets, noorteosakonna juhataja Reelika Ojakivi ja noorteosakonna nõnik Gerttu Aavik, kultuuriminister Indrek Saar, Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Piret Hartman ja ministri nõunik Maris Sild, Eesti Noorsootöö Keskuse direktor Edgar Schlümmer, kohalike omavalitsuste koostöögruppide toetamise ja loovuse arendamise üksuse juht Kaire Soomets, Vastseliina Noortekeskuse juhataja Merlis Pajustik, Linnade Liidu nõunik Hille Ilves ja Eesti Maaomavalitsuste Liidu tegevdirektor Ott Kasuri.

Allikas: Eesti Riigikogu

NordenBladet — Peaminister Jüri Ratas vastas Riigikogu liikmete Andres Herkeli, Jüri Adamsi, Monika Haukanõmme, Krista Aru, Külliki Kübarsepa, Artur Talviku ja Ain Lutsepa 18. jaanuaril esitatud arupärimisele vanemaealiste tööhõive kohta (nr 412).

Arupidajad juhtisid tähelepanu asjaolule, et tulevik eeldab nii paindlikku pensioniiga kui pensioniea üldist tõusu koos keskmise eluea tõusuga, kuid selliste lahenduste peamine eeldus on vanemaealiste efektiivne tööhõive. Mõistlik lahendus on anda vanemaealistele rohkem võimalusi osaleda aktiivselt tööturul.

Arupärijad soovisid teada, millised sammud on valitsusel kavas, et muuta seadusi vanemate inimeste huvi tõstmiseks tööturul osalemiseks.

Ratas selgitas, et Eesti on hetkel vanemaealiste tööhõive osas Euroopa esirinnas. „65–70-aastastest inimestest töötab meil üle ühe neljandiku, samas kui Euroopa Liidus keskmiselt töötab selles vanuserühmas kõigest üks kümnendik inimestest. Ka 55–64-aastaste inimeste tööhõive on Eestis kõrge, selles vanuserühmas töötab Eestis 67,7 protsenti kõikidest inimestest. Kui me võrdleme Euroopa Liidu samade näitajatega, siis see protsent on 57,5. Vaid kolmes Euroopa Liidu liikmesriigis on olukord Eestist parem,“ ütles Ratas.

Peaminister juhtis tähelepanu asjaolule, et vanemaealiste tööturul diskrimineerimine on võrdse kohtlemise seadusega juba tänasel päeval keelatud. Ealise diskrimineerimise vähendamiseks tööturul tegeldakse aktiivselt ka tööandjate teadlikkuse ja tegutsemisvalmiduse ning -oskuste parandamisega.

Peaministri sõnul kavatseb valitsus suurendada töösuhtes paindlikkust töö tegemise aja ja koha osas. Muudatuste tulemusena loodetakse tuua tööturule inimesi, kes eelistavad suuremat ajapaindlikkust, väiksemat töökoormust või kes eelistaksid teha tööd ka näiteks kaugtööna ehk siis kodus. „Need muudatused soodustavad osaajaga töötamist kõikide inimeste hulgas ning on seejuures kindlasti abiks ka vanemaealistele,“ märkis Ratas. Ta lisas, et kindlasti peame ka tõstma teadlikkust soodustustest, mis toetavad eakate osakoormusega töötamist. Näiteks, kui üldjuhul peavad tööandjad ka osaajaga töötaja eest maksma sotsiaalmaksu vähemalt 155 eurot ja 10 senti kuus, siis pensionäride puhul makstakse sotsiaalmaksu tegelikult makstud töötasult, isegi kui sotsiaalmaks jääb alla selle mainitud summa. See erand toetab eakate osaajaga töötamist, kuid pahatihti lihtsalt ei olda selle infoga kursis.

Ratas ütles, et vanemate inimeste töömotivatsiooni suurendamiseks kavatseb  valitsus ellu viia pensionireformi. Selle raames tehakse ettepanek kehtestada paindlik pensioniiga – inimesed saavad ise valida endale sobiva pensionile mineku aja ja soovi korral seda ka edasi lükata. „Oluline on, et paindlikku pensioni makstakse ka töötamise korral. Täna ennetähtaegselt näiteks vanaduspensioni töötamise ajal ei maksta, mistõttu paljud eakad loobuvad töötamisest,“ märkis Ratas. Tema hinnangul võib pensionäride töömotivatsiooni samuti tõsta see, et paindlikku pensioni on võimalik võtta välja osaliselt või lükata selle saamine edasi. See võimaldab töötavatel pensionäridel koguda suuremat pensioni ajaks, mil nad enam töötada ei soovi.

Peaminister selgitas, et Eesti Töötukassa pakub Euroopa sotsiaalfondi vahendite toel kõiki tööturuteenuseid ka pensioniealistele. See võimaldab vanemaealistel täiendada enda oskusi ning leida endale tööturul just sobiv rakendus. Mõistagi tuleb siiski pidevalt jälgida, et Eesti Töötukassa osutaks teenuseid hästi ja inimsõbralikult ning suurendaks kõikide inimeste ja tööotsijate kindlustunnet.

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski vastas arupärimisele tervisekeskuste investeeringutoetuste kohta (nr 413).

Maaeluminister Tarmo Tamm vastas arupärimisele mahepõllumajanduse kohta (nr 418).

Vabas mikrofonis võttis sõna Liina Kersna.

Istung lõppes kell 18.10.

Allikas: Eesti Riigikogu