NordenBladet — Aastal 2001 Helsingi keldris asutatud soome poiste õmblustöökojast kasvas välja moebränd, mis on tänaseks esindatud üle 600 kaupluses enam kui 20 riigis üle maailma. Ettevõtte käive ulatub miljonitesse.
Tegemist on ettevõttega Makia Clothing, mille käive on käesoleval aastal 7,5 miljonit eurot, vahendab Iltalehti.
Firma üks omanikest Totti Nyberg tunnistab, et veel kümmekond aastat tagasi tehti kolmekesi kõike ise ja siis poleks osatud unistadagi tänasest edust. Praegu on firma palgal paarkümmend inimest ja äsja valiti Makia kõige põnevamate Soome brändide Top-3 hulka, ainsa Soome firmana Apple’i ja Tesla järel.
Firma üks asutajatest Joni Malmi on endine lumelauasõitja ja oli koolis ainus meesterahvas, kes õppis tekstiili. Tänavamoe juured ongi lumelauasõidu, surfamise ja rulatamisega seotud.
NordenBladet — Helsingi mees Sebastian Heinrichs (32) asutas kõigest kaks aastat tagasi koristusfirma. Nüüd tahab palgata tuhat uut töötajat ja tung on nii suur, et saab rahuldada vaid neli taotlust sajast.
Kolmes riigis tegutsev ettevõte Freska on nii kuum, et saab ligi tuhat tööletuleku taotlust ühes kuus. Töökoha saab vaid neli taotlejat sajast, vahendab Helsingin Sanomat.
Veebruarikuus võttis firma tööle 25 uut töötajat. Seda on vähe, sest aasta jooksul on kavas Põhjamaades värvata tuhat uut töötajat.
Sebastian räägib, et kui paar aastat tagasi koos kaaslastega firma asutas, siis tegi ühe päeva nädalas lastijana sadamas tööd, et elamiseks raha saada ja ülejäänud kuus päeva pühendas uuele firmale. Nüüd tegutseb firma Soomes, Rootsis ja Norras ning sel on 600 töötajat.
Firma tahab laieneda, aga pudelikael on uued töötajad – nimelt ei suudeta leida piisavalt häid inimesi. Erakordne on ka see, et firma on leidnud omale lühikese ajaga investoreid nii Norrast, Soomest kui Saksast tosinkonna miljoni euro ulatuses. Firmal rahapuudust pole ja nüüd on vaja leida töötajad.
Investoritele on firma muljet avaldanud oma heade näitajate, töökultuuri ja tehnoloogiaga. Nimelt tuli firma vanale alale uue lähenemisega. Tehnoloogiat kasutatakse töökorralduses ja rutiinsete töövõtete automatiseerimisel, seda nii klienditeeninduses kui klienditagasisides.
Soomes tahab firma kohe värvata 300 koristajat. Heinrichs loodab, et lisaks neile õnnestub leida paarkümmend programmeerijat.
Kõige rohkem vajatakse koristajaid Norras. Ligi 90 protsenti Norra kodukoristusest toimub mustalt ja seda pole erinevalt Soomest võimalik maksudest maha arvata. Soomes seevastu maksab riik poole koristusest kinni läbi maksuvabastuse.
Teeninduse ala ametiühingu andmetel makstakse Soomes kontorikoristajatele 10,33 eurot tunnis ja kodukoristajatele 10,85 eurot tunnis. Heinrichsi sõnul maksab nende firma üle turuhinna, aga täpset tunnipalka ta ei avalda. Enamus koristajatest on tööl lepinguga, aga osa on ettevõtjatena.
Freska erineb teistest koristusfirmadest sellega, et pakub töötajatele tasuta keelekursusi ja meeldivat tööõhkkonda. Näiteks eelmisel kolmapäeval kutsuti kõik firma töötajad õhtut veetma firma kontorisse Annankatul ja seal korraldati vastuvõtt.
Peaaegu kõik Freska töötajad on sisserännanud. Tööle asumisel on vajalik varasem kogemus ja keeleoskus. Helsingi piirkonnas pisab inglise keelest.
Uued töötajad leitakse interneti teel või olemasolevate töötajate kaudu. Hea vihje eest saavad töötajad preemiat. Ettevõttes on ametis kümmekond inimest, kelle põhitöö ongi leida uusi töötajaid. Interneti kaudu saabunud taotlustest rahuldatakse vaid neli sajast. Töölesoovijaid intervjueeritakse ja testitakse muu hulgas klienditeeninduse valdkonnas. Kliendid jälgivad samuti hoolikalt töö kvaliteeti ja kehvade tulemuste puhul töölesoovija katseajast kaugemale ei jõua.
NordenBladet — Helsingis avati märtsi algul enesetappude ennetuskeskus, kuhu igaüks saab pöörduda abi paluma – tasuta ja ilma saatekirjata. Keskus asub Helsingis Lääne-Pasilas ja sinna pöörduja saab kõigepealt rääkida ära oma loo. Keskuse töötaja kuulab kõigepealt inimese ära, vahendab Helsingin Sanomat.
Mitte keegi pole Helsingis ega teises tegutsemiskohas Kuopios ukse peal kontrollimas, kas abi palujal on „piisavalt suur häda”. Mingi kontakt tuleb siiski aega kokku leppides anda – muid andmeid aga algul ei küsita.
Esimesel korral kuulatakse inimene ära. Siis edasi hakatakse mõtlema, mis oleks võinud olla teisiti. Ja mida võiks tulevikus teha selleks, et keerulisi olukordi ära hoida.
Keskuse juht Marena Kukkonen ütleb, et enesetapu-jutte tuleb alati võtta tõsiselt. Neil, kes korra üritanud on suur risk teha seda uuesti. Enesetapukatse räägib aga sellest, et inimene on olnud sellises olukorras, et ei näe muud väljapääsu.
Kukkoneni sõnul on lahendused alati olemas, aga inimene ei pea neid otsima üksi. Tavaliselt on tegemist aastate jooksul kogunenud koormaga. Mõni alustab oma lugu enesetapukatsega pärast abielulahutust, teine varasest lapsepõlvest. Taustal võivad olla probleemid vaimse tervise ja mõnuainetega, aga enamasti on probleemid keerukamad.
Tavaliselt ei piisa ainult ravist, vaid vaja on oma eluviisi muuta. Keskust pidav Soome Vaimse Tervise Selts teeb kriisitööd ka muul moel ja keskuse töötajad on kõik kogenud sotsiaal- ja terviseala asjatundjad.
Soomes on enesetappude arv vähenenud võrreldes 1990ndate aastate tippajaga, aga see on jätkuvalt elanike arvu arvestades üks Euroopa kõrgemaid. Enesetappudega peaks tegelema sama tõsiselt nagu liiklussurmadega.
Enesetappudega tegelemist takistab tava neist mitte rääkida. Kõigepealt on vaja lahti saada vaikimise kultuurist. Alustuseks piisab sellest, kui inimestega rääkida ja neilt küsida. Uuringud näitavad, et küsimine enesetappude hulka ei suurenda.
Enesetappude ennetuskeskuse esindused asuvad Helsingis Pasilas Sos-kriisikeskuse ruumides (Maistraatinportti 4 A) ja Kuopios (Suokatu 27).
Enesetappu üritanud saavad broneerida aja Helsingis e-posti aadressil (iek@mielenterveysseura.fi) või helistades 0800 98 030 (äripäevadel 9–17, muul ajal automaatvastaja). Kuopios võib helistada numbrile (017) 262 7733 (E-N kell 8–10).
NordenBladet — Palju räägitakse sellest, et ohtlik on süüa grillvorste, kuna need sisaldavad vähkitekitavaid aineid. Grillvorste aga ei sööda iga päev. Küll on üks asi, mis mõjutab vähki haigestumist iga päev ja see on vähene liikumine.
Soome vähiregistri statistikajuht Janne Pitkäniemi räägib, et kartsinogeenid on vähki soodustavad ained, mis tekitavad inimeste rakkudes muudatusi. Kartsinogeen võib olla mõni kemikaal või näiteks tubakasuitsus sisalduvad molekulid, vahendab Yle.
Kartsinogeene on palju ja ainult mõned neist soodustavad kasvajate arengut. Aga kartsinogeenid ei põhjusta alati vähki.
Kõige levinumad kartsinogeenid on inimese elus alkohol ja tubakas. Tubaka põhjustatud kasvaja tekkeks kulub keskmiselt 10-20 aastat. Suitsetamise ja alkoholi tarvitamise vähendamine või sellest loobumine aitab vähendada vähiriski.
Ent millest vähem räägitakse vähiriski puhul, on ülekaal. Samas on vähene liikumine ja sellega seotud ülekaalulisus suur riskifaktor rinna-, soolestiku ja eesnäärme vähi puhul.
Inimene peab oma tervise eest hoolt kandma ning jälgima, et kehakaal liialt ei tõuseks ega langeks. Samas on inimestel raske järgida nõuandeid, mille kohaselt tuleks vähem süüa ja rohkem liikuda. Selleks tuleb muuta oma elustiili.
Tervislik elamine tuleks muuta inimeste jaoks lihtsamaks. Seda saab teha näiteks maksusoodustuste kaudu. Ebatervislik toit pole ainult vähi riskifaktor – see põhjustab ka südame- ja veresoonkonna haigusi.
NordenBladet – 22. märtsil toimub Tallinnas, KUMUs toimuva Põhja- ja Baltimaade rändekonverents, mille keskmes on sel korral rändeajastuga kaasnevad uued väljakutsed migratsioonipoliitika arengule. Konverents, mis järjekorras juba kuues, keskendub sel korral küsimustele, kuidas aidata kaasa sisserändajate lõimumisele tööturule ning ohjata lõimumise abil ebaseaduslikku töötamist, tulla toime kultuurilise mitmekesisuse väljakutsetega rändeajastul ning tagada heaolu kasv ühiskonnas.
Tartu Ülikooli professor Raul Eamets arutleb konverentsi esimeses peaettekandes targa migratsioonipoliitika võimalikkuse üle. Uppsala Ülikooli professor Olof Åslund, Rootsi Tööturu ja Hariduspoliitika Hindamise Instituudi peadirektor, räägib teises peaettekandes Rootsi kogemustest mittetöötavate migrantide tööturule sisenemisel. Konverents lõpeb aruteluga võimalike muudatuste üle rändepoliitikates, kus osalevad teiste hulgas Riigikogu liikmed Maris Lauri ja Helir-Valdor Seeder, majandus- ja taristuminister Kadri Simson ja siseminister Andres Anvelt.
Konverentsi esimene blokk võtab vaatluse alla Põhja- ja Baltimaade rände- ja lõimumispoliitika muutused. Eesti migratsioonipoliitika kujunemisest räägib Ruth Annus (Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja). Matti Sarvimäki (Soome majandusuuringute instituudi professor) annab ülevaate sellest, kuidas toimub sisserändajate lõimimine meie põhjanaabrite tööturule. Tartu Ülikooli professor Martin Ehala räägib kultuurilisest mitmekesisusest rändeajastul.
„Ebaseaduslikust seaduslikuks: kuidas ohjata ebaseaduslikku töötamist lõimumise abil?“ – sellist pealkirja kannab konverentsi teine blokk, kus sel teemal teeb ettekande Silver Stõun Euroopa Rändevõrgustikust. Bloki teiseks osaks on Euroopa Rändevõrgustiku juhitud paneeldiskussioon, kus osalevad OECD esindaja Jonathan Chaloff, Christiane Kuptsch (Senior Specialist in Migration Policy, Labour Migration Branch) ning Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Janar Holm. Paneeli modereerib Ave Lauren Euroopa Rändevõrgustikust.
Lõimumisest ja selle indikaatoritest räägivad kolmandas blokis Nordregio teadur Hjördís Rut Sigurjónsdóttir, kelle ettekanne keskendub Põhjamaades viljeldavale poliitikale ja meetmetele pagulaste tööturule integreerimisel ning Henrik Emilsson (Malmö Ülikooli migratsiooni, mitmekesisuse ja heaolu instituudi teadur), kes vaatleb lõimumise mõõtmise efektiivsust. Eesti Kultuuriministeeriumi asekantsler Piret Hartman annab ülevaate väljakutsetest Eesti lõimumispoliitikas.
Konverents toimub koostöös Tartu Ülikooli, Euroopa Rändevõrgustiku, Rootsi saatkonna ja Malmö Migratsiooni, Mitmekesisuse ja Heaolu Uuringute Instituudi, Soome Migratsiooni Instituudi, Nordregio, Siseministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Välisministeeriumiga.
