Laupäev, detsember 20, 2025

Tartu Ülikooli teadlaste avastus jõudis Eesti apteekidesse

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Tartu Ülikooli teadlaste enam kui 20 aastat kestnud teadustöö tulemusena on jõudnud Eesti apteekidesse piimhappebakter ME-3, mis on saanud viimase 15 aasta jooksul tuntuks kui Tere piimatoodetesse lisatud Helluse bakter.

ME-3 kapslid olid enne Eesti apteeke juba müügil Austraalias, Suurbritannias ja Itaalias. Samuti on ME-3 bakter lisatud 11 riigis müüdavasse Reg´Activ Cholesteroli toidulisandisse, millel on kolesteroolitaset normaliseeriv toime. Äsja Eestis müügile tulnud kapslites on bakter aga puhtal ja kontsentreeritud kujul: igas kapslis on kaheksa miljardit Lactobacillus fermentum ME-3 bakterit, mis avastati 1995. aastal ühe Tartu lapse soolestikust.

Tartu Ülikooli (TÜ) emeriitprofessor Marika Mikelsaar, kes juhtis koos TÜ meditsiinilise biokeemia professori Mihkel Zilmeriga ME-3 bakteri avastanud töörühma, käis läinud nädalal Tartu Maarjamõisa haigla apteegis oma silmaga tunnistamas enda 20 aastat kestnud unistuse täitumist.

„Igal konverentsil küsitakse huvitavamate esinejate käest, mis on teie unistus. Teadlane vastab alati spontaanselt, et tema unistus on, et tema avastus läheks kasutusse,“ rääkis Marika Mikelsaar. Ta tõdes, et nii, nagu iga alusuuringuga, ei osanud keegi ka 1995. aastal aimata, milline on ME-3 bakteri tulevik. „Kui teaduses oleks see, kuhu sa tahad jõuda, väga sihitud, siis võib-olla ei olekski see päris teadus,“ lisas ta.

Tema sõnul oli ME-3 toonaste probiootikumide seas midagi sootuks uut. Mikelsaar meenutas, et veel 2002. aastal defineeris Maailma Terviseorganisatsioon probiootikume kui toidulisandeid, mis mõjutavad ja parandavad inimese mikrobiootat. „2010. aastal tuli uus definitsioon, mis ütleb, et on ka selliseid probiootikume, millel on suunitletud omadused, nii nagu ME-3 alandab näiteks kolesteroolitaset ja parandab raku hingamist. See on juba omaette klass,“ sõnas Mikelsaar.

Piimhappebakter ME-3 on hästi kirjeldatud ja teaduslikult tõendatud omadustega inimpäritolu tüvi. See on maailmas ainus bakter, millel on patenditud kaks kasulikku toimet: see on antimikroobne ja antioksüdantne bakter. Peale selle on Eestis ja välisriikides tehtud teadusuuringutega tõestatud, et ME-3 bakteril on tervisele soodne toime, täpsemalt see

  • paljuneb seedekulgla erilistes tingimustes
  • hoiab ja rikastab soolestiku mikrobiootat, suurendades kasulike bakterite hulka
  • tõhustab seedimist
  • hävitab seedetraktis kahjulikke baktereid
  • kaitseb sooleinfektsioonide tekitajate eest
  • normaliseerib seedetrakti mikrobiaalset tasakaalu antibiootikumiravi ajal ja järel
  • vähendab oksüdatiivset stressi kogu organismis
  • langetab veres kolesteroolitaset ja kaitseb veresoonte lubjastumise vastu
  • toetab atoopilise dermatiidi ravi, surudes põletikku alla

Reg´Activ Essential ME-3 kapslid on toodetud Prantsusmaal ettevõttes VF Bioscience SAS, kus on ME-3 bakteri kasvatamiseks sobivad laborid. TÜ ettevõtlus- ja innovatsioonikeskuse tehnoloogiasiirde juht Jane Luht sõnas, et praegu käivad ME-3 kapslite turuletoomiseks ettevalmistused ka Jaapanis ja Lõuna-Aafrika Vabariigis.

„Tartu Ülikoolis on ME-3 uuringute ja kaitsmisega tegeletud üle 20 aasta. Hea meel on näha, et teadlastel on indu ja soovi selle bakteri rakendusi veel edasi arendada,“ kommenteeris Jane Luht TÜ seni edukaimat tehnoloogiasiirde projekti. „ME-3 kasutamine piimatoodetes ja toidulisandis ei ole ainus lahendus, me uurime ka võimalusi rakendusteks muudes valdkondades.“ Nii sobib tema sõnul ME-3 bakterit kasutada näiteks salatiõlis, šokolaadis, taimsetes piimades, aga ka kosmeetikas – kõik see vajab võimalike koostööpartneriga edasi uurimist. „Aga esialgne info on paljulubav,“ lisas Luht.

Põhjus, miks Eestis avastatud bakter jõudis siinsetesse apteekidesse alles nüüd, peitub Jane Luhti sõnul Eesti väiksuses. „Eesti turg on suurte firmade jaoks üliväike ja ainult meie jaoks toodet arendama ei hakata, sest kulud ei tule mõistliku aja jooksul tagasi,“ sõnas ta. Näiteks hakati Reg’Activ Cholesteroli, kus on sees ka ME-3 bakter, esmalt müüma Prantsusmaal. Puhas ME-3 tuli samuti esimesena müügile välismaal (Austraalias, Suurbritannias ja Itaalias) ning alles seejärel tasus tootjal pöörduda väiksemate turgude poole, nagu Eesti.

„Ainuüksi karbi tootmise puhul on üks partii nii suur, et seda tarbime siin Eestis mitu aastat. Üksnes väga suured firmad jaksavad neid kulusid nii kaua tagasi oodata, kuni suured turud jooksvalt kulusid katavad,“ rääkis Luht.

Kapsleid müüvad Eesti apteekidest praegu Tallinnas Mustamäe tervisekeskuse apteek, Arsenali apteek ja Balti jaama turu apteek ning Tartus Uus Apteek Maarjamõisa haiglas.

27. märtsil tähistasid Tartu Ülikool ja Tere AS konverentsiga 15 aasta möödumist Helluse sarja piimatoodete turuletulekust. Marika Mikelsaare sõnul on konverentsile kutsutud apteekrid, perearstid ja toitumisnõustajad, et suurendada nende teadlikkust ME-3 bakteri tervisele kasulikest omadustest.

 

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Peaminister Jüri Ratas ja kindral Riho Terras Liibanonis: loodan edasisi operatsioone koos soomlastega

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Sel nädalal koos peaminister Jüri Ratasega ÜRO Liibanoni rahuvalvemissiooni UNIFIL ja seal teenivaid Eesti kaitseväelasi külastanud kaitseväe juhataja kindral Riho Terras kiitis senist koostööd Soome kaitseväega ning lootis, et ühiseid operatsioone võetakse ette tulevikuski.

„Minu jaoks on väga oluline, et me oleme siin missioonil koos soomlastega ja loodan, et meil on võimalus ühistel operatsioonidel osaleda edaspidigi. See parandab meie juba niigi häid omavahelisi suhteid,“ ütles kaitseväe juhataja kindral Riho Terras.

Liibanoni kontingenti kuuluv Eesti jalaväerühm teenib Iiri-Soome pataljonis IRISHFINBATT Soome kompanii koosseisus. Soome kaitsevägi teatas 2017. aasta detsembris, et peatab 2018. aasta lõpuks oma osaluse ühises pataljonis iirlastega ning suunab oma kaitseväelased teise UNIFIL-i üksusesse.

Peaminister Jüri Ratas ja kaitseväe juhataja kindral Riho Terras kohtusid eile UNIFIL-i missiooni ülema kindralmajor Michael Beary’iga, Iiri-Soome pataljoni ülema kolonelleitnant Neil Nolani, Soome kontingendi ülema kolonelleitnant Ari Laaksoneni ning teiste UNIFIL-i teenistujatega.

„Võrreldes eelmise korraga aasta tagasi, kui käisin siin koos presidendiga, on olukord Lõuna-Liibanonis muutnud rahulikumaks ja lootustandvamaks. Täiesti selgelt on tunnetada paremat õhkkonda,“ ütles kindral Terras.

Delegatsioon külastas UNIFIL-i peastaapi Naqouras ning ÜRO tugipunte 6-50 ja 2-45, kus saadi ülevaade UNIFIL-i missiooni hetkeolukorrast ja tegevustest. Päeva lõpetas ühine õhtusöök tugipunktis 2-45 koos Liibanonis teenivate Eesti kaitseväelastega, mille käigus tänas peaminister kaitseväelasi ning nende lähedasi panuse eest rahuvalvesse ning kaitseväe juhataja andis ülevaate arengutest kaitseväes ning missioonidega seonduvast.

Eesti kontingent kinkis esimest korda missiooniüksusel külas käinud peaministrile ÜRO tugipunktis 6-50 lehvinud Eesti riigilipu ning kaitseväe juhatajale Iiri-Soome pataljoni logoga särgi. Peaminister ja kaitseväe juhataja kinkisid omaltpoolt igale kaitseväelasele graveeritud nahast tupega väitse.

Eesti kontingent Liibanonis koosneb Iiri-Soome pataljoni kuuluvast jalaväerühmast Estpla-24 ning staabiohvitseridest ja -allohvitseridest, kokku ligikaudu 40 kaitseväelasest. Praegune kontingent alustas teenistust mullu novembris ja naaseb Eestisse tänavu mais.

 


Allikas: Mil.ee
Fotod: Tiia Turunen (Soome kaitsevägi) ja kapten Aivo Vahemets
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Parlamentidevahelise Liidu (IPU) Eesti delegatsiooni esimees Helmen Kütt ja liige Toomas Kivimägi osalevad 138. IPU assambleel Genfis Šveitsis: IPU assamblee tähelepanu keskmes on rändega seotud probleemid

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Genfis toimuval Parlamentidevahelise Liidu (IPU) 138. assambleel on arutelu all rändega seotud teemad. Eesti delegatsiooni juht Helmen Kütt ütles oma plenaaristungil peetud kõnes, et inimeste liikumine pakub võimalusi, kuid esitab ka väljakutseid.

Süüria põgenikevoog on Küti sõnul üks raskemaid katsumusi, mis inimkonna ees viimastel kümnenditel olnud. „Mõistame karmilt hukka teod, mis põhjustavad inimkannatusi ning millega rikutakse inimõigusi ja rahvusvahelist õigust,“ rääkis Kütt. Ta toonitas, et igaühel peab olema võimalik endale tulevik ehitada oma kodumaal ja seepärast tuleb ühiselt panustada, et ebavõrdsus maailmas väheneks ja julgeolek suureneks.

Kütt rõhutas, et oluline on tagada migrantide inimõiguste kaitse sõltumata nende staatusest. Samuti tõi ta oma kõnes välja, et ebaseaduslikku rännet, sh inimkaubandust ja sisserändajate smugeldamist tuleb ennetada ja takistada ning selleks paika panna tegevused. Seejuures avaldas Kütt heameelt, et IPU migratsiooniteemaline peadebatt panustab nii rahvusvahelisse rände- kui ka pagulasraamistikku, mida ÜROs koostatakse.

Eestit esindavad IPU 138. assambleel Šveitsis delegatsiooni juht Helmen Kütt ja delegatsiooni liige Toomas Kivimägi.

Parlamentidevaheline Liit on maailma vanim ja suurim parlamente ühendav organisatsioon, mis on loodud 1889. aastal ning koondab 171 liikmesriiki üle kogu maailma.

Helmen Küti kõne (inglise keeles) on leitav Riigikogu kodulehel.


Fotod: Parlamentidevahelise Liidu (IPU) Eesti delegatsiooni esimees Helmen Kütt ja liige Toomas Kivimägi osalevad 138. IPU assambleel Genfis Šveitsis (Marju Tamp/Riigikogu fotoarhiiv)
Allikas: Eesti Riigikogu

TTÜ teadlased otsivad lämmastikureostuse vähendamise võimalusi Läänemeres

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Inimese põhjustatud lämmastikureostus meie veekogudes (nii põhja- kui ka pinnavees) on tõusvas joones keskkonnakaitse murekohaks mitte ainult Eestis, vaid kogu maailmas.

Tallinna tehnikaülikooli vee- ja keskkonnatehnika uurimisrühma teadlased osalevad rahvusvahelises EL Interreg teadusprojektis GURINIMAS, mis on seadnud eesmärgiks kvantitatiivselt hinnata lämmastikureostuse vähendamise võimalusi Läänemeres.

Liigne toitainete (peamiselt lämmastiku ja fosfori) sisaldus soodustab meie veekogude eutrofeerumist ja veekvaliteedi halvenemist pinna- ja põhjavees. Eutrofeerumine on lahtiseletatult vetikate vohamine ning sellega kaasnev lagunemisprotsess, mis omakorda põhjustab hapnikupuudust ja vee kvaliteedi halvenemist, see aga omakorda mõjutab negatiivselt kalade ja teiste veeloomade elukeskkonda.

Uurimisrühma liige, TTÜ ehituse ja arhitektuuri instituudi professor Arvo Iital: „Praegu on oluline välja selgitada veekvaliteedi halvenemist põhjustavate toiteinete (lämmastiku- ja fosforiühendite) allikad – see viib ka nende likvideerimisvõimalusteni“.

Erinevate reostusallikate, sh näiteks metsast ja soodest tuleva looduskoormuse  kohta on seni kahjuks suhteliselt vähe teavet. Seda lünka püüavadki teadlased käimasoleva projektiga täita.

„Hindame kogu Eesti (s.h Liivi lahe) valgla bioloogiliselt omastatava lämmastiku voogusid erinevate majandussektorite (põllumajandus, tööstus, energeetika, metsamajandus, kalandus, transport, jäätmekäitlus, reoveepuhastus) vahel ning lämmastiku ainevahetust atmosfääri ja hüdrosfääriga. Analüüsime lämmastiku importi ja eksporti Eestis ja Lätis ning nende valitud valglates (Pärnu ja Daugava jõgi)“, selgitab professor Iital.

Sellele inventuurile tuginedes koostatakse kogu Eesti ja ka Liivi lahe valgla lämmastiku bilanss ning määratletakse olulisemate lämmastikuvoogude riskipiirkonnad. Edasi saab hakata tegelema lämmastiku haldamise integreeritud süsteemi koostamisega reostuse vähendamiseks. Seega on TTÜ teadlased vastutavad Eestile ja ka Lätile sobiva ja realistliku lämmastikuvoogude arvutamise metoodika väljatöötamise eest.

„Oma uurimisprojektiga loome olulise lämmastikuringluse strateegia Läänemere regioonis, millele saab edaspidi toetuda vastava poliitika ja tegevuskava väljatöötamisel“, lisab Arvo Iital. Lämmastikuvoogude sisendite ja väljundite analüüs valmib  2018. aasta sügiseks.

Projekti koduleht: http://www.envir.ee/en/news-goals-activities/protection-marine-environment/gurinimas

 

 

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Riigikogu liikmed moodustasid Eesti kaitsetööstuse toetusrühma

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Riigikogus moodustati Eesti kaitsetööstuse toetusrühm, mille esimeheks valiti Margus Tsahkna ja aseesimeheks Hannes Hanso.

„Toetusrühma loomise eesmärk on igakülgselt toetada kaitsetööstuse arengut, tagada konkurentsivõime rahvusvahelistel turgudel ning leida lahendused arengut pidurdavatele probleemidele,” ütles Tsahkna. “Tänaseks on Eesti kaitsetööstus arenenud maailmatasemel innovaatiliseks tööstusharuks alates küberkaitse süsteemidest kuni sõjatehnikani välja. Koduriigid toetavad oma riigi kaitsetööstust kõikjal maailmas ning seda tuge me oma kaitsetööstusele ka pakkuda soovime.”

Toetusrühma kuuluvad Aivar Kokk, Anne Sulling, Arto Aas, Eerik-Niiles Kross, Jaak Madison, Lauri Luik, Kalle Laanet, Mart Nutt, Taavi Rõivas, Henn Põlluaas, Hanno Pevkur, Uno Kaskpeit, Ain Lutsepp, Rein Randver, Andres Metsoja, Marko Mihkelson, Tiit Terik, Erki Savisaar, Liisa Oviir, Kalvi Kõva, Toomas Paur, Jaanus Karilaid, Märt Sults, Ants Laaneots, Külliki Kübarsepp, Johannes Kert, Tarmo Kruusimäe, Madis Milling, Andres Ammas, Tanel Talve, Mihhail Korb, Kalle Palling ja Jüri Jaanson.

Kaitsetööstuse toetusrühma ja Riigikaitsekomisjoni kutsel tutvustavad kolmapäeval Riigikogu vestibüülis avatud väljapanekul oma toodangut Kaitsetööstuse Liidu 13 ettevõtet. Väljapanekule eelneb riigikaitsekomisjoni ja kaitsetööstusettevõtete arutelu.

Toetusrühmade ja ühenduste kaudu saavad Riigikogu liikmed ja fraktsioonid tõmmata tähelepanu konkreetsele teemale ning toetada ja kaitsta kitsama eluvaldkonna huve.

XIII Riigikogu on moodustanud kokku 60 parlamendirühma ja 76 ühendust.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

1...1,5031,5041,505...1,937Page 1,504 of 1,937