Teisipäev, juuli 22, 2025

Kõrgetasemeline teadusajakiri tunnustas tehnikaülikooli keemikuid parima teadusartikli tiitliga

NordenBladet — Tallinna Tehnikaülikooli keemiaprofessor Tõnis Kangeri uurimisgrupi artikkel „2,3,4-triasendatud piperidiinide asümmeetriline süntees“ tunnistati teadusajakirja SYNTHESIS 2017. aasta  parimaks artikliks.

Artikli autoriteks on Kadri Kriis, Triin Melnik, Kristiina Lips, Ilona Juhanson, Sandra Kaabel, Ivar Järving ja Tõnis Kanger.

Ajakiri SYNTHESIS (Thieme) on kõrgetasemeline teadusajakiri orgaanilise keemia saavutuste ja uute ühendite saamismeetodite publitseerimiseks. Ajakirja peatoimetaja, professor Paul Knocheli sõnul kirjeldab see artikkel asendatud piperidiinide, mis on farmatseutiliselt väga tähtsad  ühendid, asümmeetrilist sünteesi. „Kirjeldatud meetod on tõesti väga muljetavaldav. Hindamiskomitee märkis mitte ainult esitatud meetodi kõrget taset, vaid ka selle esituse kõrget teaduslikku kvaliteeti.” Samuti leidis komitee, et väljatöötatud meetod leiab kindlasti tee farmaatsiafirmade sünteesipraktikasse.

Keemiaprofessor Tõnis Kanger sõnab: „Saadud preemia on meeldiv tunnustus mitte ainult minu uurimisrühmale, vaid näitab ka asümmeetrilise orgaanilise sünteesi kõrget taset tehnikaülikoolis.“

Piperidiini motiiv esineb paljudes looduslikes alkaloidides: näiteks põhjustavad sellised struktuurid musta pipra kibedust, aga ka toksilisi omadusi. Ka vanakreeka filosoofi Sokratese tapnud mürk oli piperidiinipõhine keemiline ühend. Oma kõrge bioloogilise aktiivsuse  tõttu on lämmastikku sisaldavad tsüklid paljudes ravimites toimivateks rühmadeks.

Asendatud piperidiinide asümmeetriline süntees tähendab seda, et keeruline peegelasümmeetriline ühend tehakse valmis ühes etapis nii, et kõik kolm piperidiini asendajat satuvad kontrollitavalt üksteise suhtes ruumis õigele positsioonile. Tehnikaülikooli keemikute artikkel pakub välja üldise meetodi, mis võimaldab oluliselt lihtsusatada mõnede piperidiini tsüklit sisaldavate ravimite sünteesi.

Artikli ilmumisandmed: Kadri Kriis, Triin Melnik, Kristiina Lips, Ilona Juhanson, Sandra Kaabel, Ivar Järving ja Tõnis Kanger. Asymmetric Synthesis of 2,3,4-Trisubstituted Piperidines; Synthesis 2017; 49(03): 604-614

Viide preemiale: www.thieme.de/en/thieme-chemistry/2017-winners-123200.htm

Viide teadusartiklile:  www.thieme-connect.de/DOI/DOI?10.1055/s-0036-1588299

 

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson vastas arupärimisele Tallinna-Tartu maantee projekteerimise kohta

NordenBladet — Majandus- ja taristuminister Kadri Simson vastas Riigikogu liikmete Henn Põlluaasa, Martin Helme, Uno Kaskpeiti, Jaak Madisoni, Raivo Põldaru ja Arno Silla 18. detsembril 2017 esitatud arupärimisele Tallinn-Tartu maantee projekti normidele mittevastavuse kohta (nr 407).

Arupärijad viitasid asjaolule, et Tallinna-Tartu maantee Kose-Ardu teelõik ja Ardu-Võõbu teelõik on ette nähtud I klassi maanteena, kus projektkiiruseks on arvestatud 120 km/h. Vastavalt tee projekteerimise määrusele peab vastavate teelõikude ristlõige olema iga sõiduraja kohta 3,75 meetrit ning kindlustatud peenra laius 2,5 meetrit. Arupärijad juhtisid tähelepanu, et kõnealuste teelõikude projektides on aga iga sõidurada hoopis 3,5 meetrit, mis on 25 cm võrra kitsam kui peaks. Sama lugu on kindlustatud peenra laiusega, mis on 2 meetrit, kuid peaks olema 50 cm laiem. Kummagi projekti raames on projekteeritud jätta välja ehitamata viimane kiht asfaltbetooni.

Arupärijad märkisid, et tegemist on kehtivate normide rikkumisega, mille tagajärjel kannatab oluliselt valmiva teelõigu kvaliteet, vastupidavus ja liiklusohutus. Tulenevalt sellest sooviti ministrilt saada selgitusi.

Simson märkis, et majandus- ja taristuministri määrus “Tee projekteerimise normid” lubab kasutada teede projekteerimisel Eestile lähedastes kliimavöötmetes asuvate Euroopa riikide projekteerimise norme ning muid juhendmaterjale, kui sellega luuakse tingimused ohutuks liiklemiseks. „Otsimaks võimalusi piiratud vahendite olukorras saavutada maksimaalset tulemust, on Maanteeamet aastate jooksul uurinud paljude erinevate riikide praktikaid. Sageli kasutatakse Eestis teede projekteerimiseks Rootsi norme, mis tagavad Põhjamaade tasemel liiklusohutuse,“ ütles Simson. Ta selgitas, et Tartu maantee projekti tegemisel on tee ristlõike valimisel aluseks Rootsis kehtivates teeprojekteerimist käsitlevates juhendmaterjalides toodud sõiduraja ja kindlustatud peenra laiused. „Sõiduradade laius 3,5 meetrit ning kindlustatud peenra laius 2 meetrit võimaldab analoogselt Aruvalla–Kose lõiguga hooajalise lubatud suurima piirkiiruse suurendamist,“ põhjendas minister. Ta lisas, et Euroopa maanteeametite peadirektorite nõukogu koostatud juhendmaterjalis, mis käsitleb ohutu teega külgnevate alade projekteerimist, on esitatud informatsioon eri riikides kasutatavate teepeenarde laiuste kohta. Ka antud kokkuvõttest selgub, et teepeenar laiusega 2 meetrit on antud lahenduse puhul piisav.

Simson viitas ka Tallinna Tehnikaülikooli ekspertide seisukohale otstarbekusest lähtuvalt võimalusele maanteekiirustel rajalaiuse vähendamiseks 25 sentimeetri võrra senise 3,75 asemel 3,5 ja senise 3,5 asemel 3,25.  „See võimaldaks vähendada ehituskulusid, seejuures liiklusohutust halvendamata,“ märkis Simson.

Minister selgitas, et tänaste väiksemate koormuste juures on võimalik loobuda kõige pealmisest asfaldikihist ning ehitada see siis, kui liikluskoormus seda nõuab. Seega tähendab viimase asfaltbetoonikihi ehitamise edasilükkamine sisuliselt etapiviisilist ehitamist. See omakorda võimaldab otstarbekamalt kasutada teehoiuvahendeid. Ministri sõnul vastab rajatav konstruktsioon tänastele koormustele ning pealmise asfaldikihi ehitamine tulevikus ei põhjusta täna tee läbivajumist.

Simson viitas Riigikontrolli tehtud auditile, kuidas saab tõsta Eesti teede kvaliteeti, tõsta Eesti teede liiklusohutust, aga samas teha seda võimalikult säästlikult. Selles auditis on näha, et Tallinna Tehnikaülikooli eksperdid on välja toonud erinevaid otstarbekaid lahendusi. Üks neist on ülemise kihi etapiviisiline ehitamine. „Nii et kui me teedeehituses üldse raha ei loeks, kui meil oleks võimalik ellu viia ideaalprogramm, siis kahtlemata ehitataks need teed välja vähemalt põhimaanteede ulatuses, kolmes suunas ja 2 + 2 laiuses kohe. Paraku isegi Mäoni neljarealise tee ehitamisel ei ole praegusel hetkel pooles mahus veel rahalist katet olemas, ütles minister.

 

Avafoto: Kadri Simson (Riigikogu fotoarhiiv/Erik Peinar)
Allikas: Eesti Riigikogu

 

ELAKi liikmed arutasid kohtumisel minister Callananiga Brexitiga seonduvaid arenguid

NordenBladet — Euroopa Liidu asjade komisjoni (ELAK) kohtumisel Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumise riigisekretäri lord Martin Callananiga räägiti Brexitiga seonduvatest arengutest ning Ühendkuningriigi ja Eesti koostööst.

Kohtumist juhtinud Euroopa Liidu asjade komisjoni aseesimees Jaak Madison rõhutas, et Ühendkuningriigil ja Eestil on olnud alati sõbraliku suhted ning britid on olnud väga toetavad partnerid NATOs. „Oleme huvitatud heade suhete jätkumisest Ühendkuningriigiga,“ kinnitas ta.

Lord Callanani sõnul lahkuvad britid küll Euroopa Liidust, kuid mitte Euroopast. Tema sõnul jääb Euroopa Liit ka pärast Brexitit Ühendkuningriigi suurimaks kaubanduspartneriks, kuigi läbirääkimised Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi tulevase suhte leppe üle saavad olema keerukad.

Ühendkuningriik soovib sõlmida kahepoolsed lepped ka riikidega, kellega Euroopa Liidul veel lepingut pole, näiteks USA ja Jaapaniga. Callanan avaldas lootust, et britid on jätkuvalt vabakaubanduse eestkõnelejad maailmas.

Callanan kinnitas, et koostöö kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas jätkub kindlasti ja viitas, et ka praegu on 800 Briti sõjaväelast tagamas Balti regiooni julgeolekut.

Ta märkis, et Ühendkuningriigis elavatele, õppivatele ja töötavatele Eesti inimestele ja ettevõtjatele tagatakse nende õigused. „Eesti kodanikud on Ühendkuningriiki teretulnud jääma, me hindame nende panust,“ ütles Callanan. „Nad saavad kõik niinimetatud püsielaniku staatuse, millega enamus nende õigusi on tagatud nii kauaks kuni nad soovivad Ühendkuningriiki jääda.“

Britid lahkuvad Euroopa Liidust 29. märtsil 2019. Brittide ootus on, et üleminekuperiood kestaks võimalusel umbes kaks aastat ja lõppeks aastaga 2020.

Kohtumisel osalesid veel ELAKi liikmed Tiina Kangro, Tarmo Kruusimäe ja Tiit Terik.

 

Fotod: Euroopa Liidu asjade komisjoni liikmed kohtusid Ühendkuningriigi valitsuse liikme, Euroopa Liidust väljaastumise riigisekretäri lord Martin Callananiga (Riigikogu fotoarhiiv/ Erik Peinar)
Allikas: Eesti Riigikogu

 

Sven Sester: Majanduskomisjon toetab andmesaatkonna rajamist Luksemburgi

NordenBladet — Riigikogu majanduskomisjon arutas istungil oluliste andmete ja kriitiliste andmekogude majutamist Luksemburgi riiklikku andmekeskusesse, toetas eelnõu ja otsustas selle saata Riigikogu täiskogu istungile esimesele lugemisele.

„Riigi toimimise seisukohalt olulised andmed peavad olema turvatud ja tagatud,“ ütles komisjoni esimees Sven Sester. Ta märkis, et andmesaatkonna kontseptsioon on uudne, selliseid riiklikke andmete majutamise süsteeme pole teadaolevalt veel kasutusele võetud ning kokkuleppe sõlmimisega Eesti ja Luksemburgi vahel luuakse pretsedent ka rahvusvahelises õiguses.

Istungil toodi välja, et andmete ja infosüsteemide Luksemburgi majutamine on vajalik, et tagada Eesti riigi järjepidevus, suurendada Eesti digitaalse ühiskonna turvalisust ja parandada andmete majutamise kvaliteeti. Samuti märgiti, et Luksemburgil on kõrgturvalised andmekeskused ja riik on valmis tagama Eesti andmete ja infosüsteemide puutumatust.

Komisjonile selgitati, et andmesaatkond on riigipilve lahendus, mille kaudu on võimalik andmeid ja teenuseid hoiustada ning vajadusel käitada turvalisest andmekeskusest väljaspool riigi territoriaalseid piire. See võimaldab jätkata Eesti riigi toimimist ka tingimustes, kus riigi territooriumil asuvate andmekeskuste töö on peatunud või häiritud.

Riikidevaheline kokkulepe määrab kindlaks riikide kohustused ja õigused, mis on vajalikud Eesti riigi andmete ja infosüsteemide kaitsmiseks. Kokkulepe annab andmesaatkonnale samad õigused, kui on tavalistel saatkondadel. Kokkuleppele kirjutasid alla peaminister Jüri Ratas ja Luksemburgi peaminister Xavier Bettel möödunud aasta 20. juunil Luksemburgis. Dokument vajab ratifitseerimist Riigikogus. Luksemburg on selle juba ratifitseerinud.

Istungist võtsid osa ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi riigi infosüsteemide nõunik Laura Kask.

Komisjon otsustas saata Eesti Vabariigi ja Luksemburgi Suurhertsogiriigi vahelise andmete ja infosüsteemide majutamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (563 SE) Riigikogu täiskogu istungile esimesele lugemisele 20. veebruaril.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Soome sotsiaalkindlustusamet Kela taotleb tagasi üle 45 miljoni euro eest õppetoetusi

NordenBladet — Soome sotsiaalkindlustusamet Kela taotleb õppuritelt tagasi üle 45 miljoni euro õppetoetusi, keskmiselt 1300 eurot ühe õpilase kohta. Õppetoetusi küsitakse tagasi ligi 35 000 õpilaselt, mida on veidi enam kui aasta varem. Kokku sai 2016. aastal Soomes õppetoetust ligi 320 500 õpilast.

Õppetoetuse piirmäär sõltub sellest, kui mitme kuu eest on õpilane toetust taotlenud. Kui õpilane taotleb toetust 9 kuu eest, siis tohib tal muid tulusid olla 11 850 eurot aastas. Õpilased peavad ise vaatama, et nad ei ületaks lubatud tulupiiri.

Õppetoetusest võib loobuda või selle tagastada Kela iseteeninduse kaudu.

Avafoto on illustreeriv: NordenBladet