Reklaam:

Kas mitmefunktsionaalsetel materjalidel on Eestis tulevikku?

NordenBladet — Traditsiooniliselt pärjab Tallinna tehnikaülikool igal aastal ühte oma teadlast tiitliga „TTÜ aasta teadlane“. Seal aastal valiti TTÜ parimaks materjaliteadlane – mehaanika ja tööstustehnika instituudi professor Irina Hussainova.

St Peterburi (tollase Leningradi) polütehnilises instituudis oma teadlaskarjääri alustanud Irina Hussainova on nüüdseks TTÜs teadustööd teinud üle 25 aasta, hetkel juhib ta innovatiivsete süsteemide tööstuslike rakenduste uurimisgruppi, mille fookus on mitmefunktsionaalsete materjalide väljatöötamisel.

„Praeguste Eesti võtmevaldkondade areng, alates ehitusest ja transpordist ning lõpetades energiatootmise ja biotehnoloogiaga, loob paratamatult vajaduse uute ja täiuslikemate multifunktsionaalsete konstruktsioonimaterjalide järele. Tööstuslikuks kasutamiseks peavad need materjalid olema mitte ainult kergemad, tugevamad ja vastupidavamad, vaid neilt eeldatakse tänapäeval ka lisafunktsionaalsust, muuhulgas peaksid nad olema välismõjureid tajuvad, isekontrollivad, elektrijuhtivad või energiat salvestavad“, selgitab professor Irina Hussainova.

Loomulikult eeldatakse neilt materjalidelt veelgi suuremat energiatõhusust ning keskkonnasõbralikkust kui varem. Nende omaduste saavutamiseks püüavad teadlased seega välja töötada peaaegu enneolematuid materjale, mida saaks valmistada masstootmises, millel oleks laialdane kasutus ning mille turuhind oleks võimalikult madal. Sellist materjali arendades on selge, et nende nn superomaduste saavutamiseks peab nende komposiitmaterjalide struktuur olema alates aatomitasandist ning lõpetades makrotasandiga peensusteni välja töötatud.
Professor Hussainova: „Näiteks oleme tüvirakkudest ja nendevahelistest toimemehhanismidest soovitava tulemuse saamise käigus (arusaam sellest on muutunud omamoodi meditsiini Pühaks Graaliks) esmakordselt arendanud kolmemõõtmelise (3D) võrgustiku, mis suudab moduleerida tüvirakkude diferentseerumist. See, õigesti loodud võrgustik avab uued perspektiivid kaasaegses meditsiinis rakkudega manipuleerimiseks. Unikaalne hübriidne nanostruktuur aga avab seni puudunud unikaalsed võimalused taastusravis“.
Lisaks sellele on tema uurimisgrupp arendanud tehnoloogia grafeenikihtide sadestamiseks dielektrilisele substraadile, hiljuti arendati süsiniku (grafeeni) kontrollitava morfoloogiaga sadestustehnoloogia keraamilistele nanokiududele. See sünteesitud süsiniku ja keraamika baasil tekkinud uus hübriidmaterjal on näidanud end kütuseelementides suurepärase elektrokatalüüsaatorina plaatinaosakestele. Materjali silmapaistev stabiilsus ja unikaalne struktuur avavad uued võimalused erinevates elektrokeemilistes energiaülekannetes. Struktuuri kuju muutmine on esmakordselt võimaldanud arendada mitmekihilise grafeeniga nanostruktuure kasutamiseks ülitundlikus, molekulaartasemel bioanalüütikas. Arendatud sensoreid on edukalt rakendatud meditsiinis inimese uriini analüüsimisel.

„Meie uurimisgrupi töö tulemusena on esmakordselt arendatud elektrijuhtivusega grafeenpindega keraamiliste nanokiududega komposiitmaterjalid. Unikaalseks muudab need materjalid asjaolu, et nende hea elektrijuhtivus võimaldab mehaanilisel töötlemisel kasutada elektroerosioontöötlust, millega ei kaasne samaaegset mehaaniliste omaduste halvenemist. Need on vaid mõned näited sellest, kuidas üks kaasaegne materjalilahendus võimaldab suurepäraselt täita mitut ülesannet“, lisab professor Hussainova.

Lisainfo: mehaanika ja tööstustehnika instituudi professor Irina Hussainova, irina.hussainova@ttu.ee

 

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT



Reklaam:

Tippkvaliteediga loodussõbralik Skandinaavia luksuskosmeetika - ElishevaShoshana.com

error:
Copyright © NordenBladet 2008-2020 All Rights Reserved.
Skandinaavia / Põhjamaade uudised ja info eesti keeles.
Scandinavian / Nordic news and info in Estonian.
Nordic News Service