NordenBladet — Edela-Soome Turu, Pori, Rauma ja Uusikaupunki piirkonda tuleb lähiaastatel juurde 30 000 uut töökohta, mille jaoks töötajate leidmisega võib raskeks minna. Turus asuv Meyeri laevatehas teatas esmaspäeval taas uuest suurest tellimusest mahus 500 miljonit eurot. Valmeti Uusikaupunki autotehas võtab tänavu juurde 1000 uut töötajat.
Edela-Soome majanduslikku arengut uurinud endine peaminister Esko Aho väitab, et tänu laeva- ja autotehastele võib juurde tulla ligi 30 000 uut töökohta. Tegemist on Soome jaoks erakordse nähtusega, mis pole saanud piisavalt tähelepanu.
Selleks, et töötajaid juurde saada, oleks vaja arendada koolitust ja infrastruktuuri. See pole ainult Edela-Soome probleem, vaid terve Soome ühiskonna probleem.
Tänu sellele, et nii laevad kui autod valmivad Saksa ettevõtete tellimusel, tuleb kasuks saksa keele oskus. Turu ülikoolis on ettevõtete jaoks hakatud koolitama insenere.
Turu laevatehases töötab praegu 2000 inimest ja 2023. aastaks peaks töötajate arv kasvama 2500 peale. Laevatehase allhankijate töötajate arv kasvab aga 7000 pealt 20 000 peale.
Autotehase töötajate arv on kasvanud ühe aastaga 2000 töötaja võrra 4500 töötajani.
Ettevõtted vajavad nii insenere kui ka töötajaid lihtsamatesse ametitesse.
NordenBladet — 20. veebruaril peab Tartu ülikooli tarkvaratehnika professor Dietmar Pfahl ülikooli aulas inauguratsiooniloengu teemal „Andmepõhine otsuste tegemine tarkvaratehnikas ja juhtimises“.
Tarkvarast on saanud meie igapäevaelu lahutamatu osa. Ükskõik, kas juhime autot, lendame lennukiga, kasutame pesumasinat, teeme pangatoiminguid või esitame tuludeklaratsiooni – kõigis neis toimingutes kasutatakse tarkvara. Tarkvarainsenerid peavad oma igapäevases töös tegema palju otsuseid, nende kvaliteedist sõltub, kui edukaks osutub üks või teine turule toodud tarkvarasüsteem. Erinevalt teistest inseneridest ei saa tarkavarainsenerid toetuda loodusseadustele, vaid peavad suurema osa oma otsustest langetama kogemuste ja empiiriliselt tuletatud mudelite alusel.
Professor Pfahl käsitleb oma inauguratsiooniloengus meetodeid, mis aitavad tarkvarainseneridel nii empiirilisi uurimismeetodeid kui ka andmekaevet ja masinõppetehnikaid kasutades otsuseid langetada. Loengu lõpus esitab professor visiooni sellest, milliseks võiks kujuneda andmepõhise otsustusprotsessi integreeritud raamistik tarkvaratehnikas.
Dietmar Pfahl omandas magistrikraadi Ulmi ülikoolis (1986) ja doktorikraadi Kaiserslauterni ülikoolis (2001) Saksamaal. Enne Tartu ülikooli dotsendina tööle asumist 2013. aastal töötas Dietmar Pfahl kaheksa aastat ettevõtluses (Siemens AG-s Saksamaal) ja pidas loenguid Kanadas Calgary ülikoolis, Rootsis Lundi ülikoolis ja Norras Oslo ülikoolis. Lisaks on ta töötanud Saksamaa kosmoseuuringute keskuses Müncheni lähistel ja Simula teaduslaboris Oslo lähedal. Peale selle on ta ettevõtte Pika Research Inc. asutaja ja aastatel 2009–2015 oli ta selle Claresholmis Kanadas asuva ettevõtte direktor. Alates 2008. aastast töötas Dietmar Pfahl abiprofessorina Kanadas Calgary ülikooli Schulichi insenerikoolis. 2017. aastal valiti ta Tartu ülikooli tarkvaratehnika professoriks.
Oma teadusuuringutes on Dietmar Pfahl keskendunud eelkõige andmepõhistele otsustusprotsessidele tarkvaratehnikas ja juhtimises. Ta on avaldanud artikleid tarkvaraprotsesside simulatsiooni ja parendamise, tarkvaraväljalasete planeerimise ja tarkavara testimise kohta. Ta on avaldanud enam kui 100 teaduspublikatsiooni kõrgetasemelistes erialaajakirjades ja konverentsiväljaannetes ning on rahvusvaheliste erialaühenduste IEEE (elektri- ja elektroonikainseneride instituut) ja ACM (arvutitehnika assotsiatsioon) seeniorliige.
Dietmar Pfahli ingliskeelne inauguratsiooniloeng algab 20. veebruaril kell 16.15 Tartu ülikooli aulas. Kõik huvilised on oodatud kohapeale kuulama või vaatama loengu veebiülekannet UTTV portaali vahendusel.
NordenBladet — Soomes ja mujal väga populaarseks saanud Kuoma lastesaapad tulevad Lõuna-Savos asuvast väiksest Kuomiokoski külakesest. Seal asub Soome üks vanemaid kingatehaseid, mis 1980ndate aastate lõpus vaakus elu ja surma vahel. Kuni hakati tegema lastesaapaid.
Kuomad on kasutusel pea igas Soome lastega peres. Lasteaedade esikus seisavad põhiliselt just Kuomad reas neis piirkondades, kus talvel on maas lumi, vahendab Helsingin Sanomat.
Praeguseks on Kuomasid toodetud juba ligi 30 aastat. Tegemist on kerge ja sooja, talvistes tingimustes suurepärase jalanõuga, mille pealispind hülgab vett. Neil pole mingeid kinnitusi ega paelu ja lapsed saavad need ise kergesti jalga tõmmata ning jalast ära võtta, selgitab Kuomiokoski Oy juhataja Antti Puttonen toote populaarsust. Väikeses Kuomiokoski külakeses metsade keskel toodetakse ligi 3000 paari saapaid päevas.
Ettevõte ise saab tänavu 90 aastaseks. Tehasele pani aluse Antti isa Juho Puttonen 1928. aastal, mil hakati tootma kingataldu. Edasi hakati tootma susse ja laste saapaid.
Sõdade ajal tehas seisis, ent pärast seda sai tootmine uuesti hoo sisse. 1960ndatel hakati Soome jalanõusid vedama Nõukogu Liitu ja see viis terve Soome kergetööstuse kasvule. Kuomiokoski tootis kingade pooltooteid teistele Soome tehastele. Hästi läks kuni 1980ndate keskpaigani, mil idakaubandus kokku kuivas ja siis päris kokku kukkus. Paljud Soome jalatsitehased läksid pankrotti.
Kuomiokoski tehasel oli valida: kas mõelda kiiresti välja midagi uut või lõpetada tegevus. Ettevõttel oli see eelis, et osati teha nii jalanõusid kui nende detaile. Nii hakati Kuomiokoskil välja töötama laste talvesaapaid. Selleks oli varutud vastupidavat kangast, millest Kuomiokoskil oli valmistatud motokrossi kindaid. Tehti mõned proovitooted kuni sündis Kuoma lastesaabas.
1990ndate algul telliti saapaid mõned tuhanded aastas. Aastakümne lõpus kasvas müük mõnekümne tuhande paarini aastas. Sobiva hinnaga lastesaabastel oli hea minek.
Praegu töötab tehases sadakond inimest, lisaks veel laos paarkümmend inimest. Puttoneni ettevõtjaperes on ametis juba kolmas põlvkond. Möödunud aastal toodeti Kuomiokoski tehases kahes vahetuses ligi 700 000 paari jalatseid. Neist 3/4 olid lastesaapad.
Ligi 15 aastat tagasi hakkas ettevõte müüma toodangut välismaale, algul Venemaale ja Rootsi, siis Norrasse, Baltimaadesse, Ukrainasse, Kasahstani, Valgevenesse ja Usbekimaale. Nüüd kavandatakse müüki Kanadasse.
Lisaks tavalistele talvesaabastele toodetakse ka nööride ja lukkudega saapaid eri värvide ja kujunditega. Kuomiokoski on üks vähestest allesjäänud Soome jalatsitootjatest. Kangast saabaste tootmine tasub Soomes ära, kuna sellega on vähem tööd kui nahast toodetega.
Kuoma tooted valmivad 60 protsendi ulatuses Soomes. Kõige töömahukam asi -pealsete õmblemine tehakse allhankena Baltimaades. Pealsed tuuakse seejärel Soome, kus neile pannakse tallad külge. Taldade segu tuleb välismaalt, aga tallad valatakse Soomes. Seejärel saapad viimistletakse, pakitakse ja viiakse Mäntyharjul asuvasse lattu. Ladu asub Mäntyharjul, kuna Kuomiokoskile on raske suurte autodega juurde pääseda.
Ettevõtte töötajad elavad kõik lähiümbruses. Töötajad on ettevõttele truud ja mõned töötajad on selles ettevõttes juba kolmanda põlvkonna esindajad.
NordenBladet — Soome rahvaarv kasvas 2017. aastal esialgsete andmete põhjal 12 927 inimese võrra 5 516 224 elanikuni. Rahvaarv kasvas 3062 inimese võrra vähem kui 2016. aastal, edastas statistikaamet.
Maakondadest kasvas rahvaarv enim Uusimaal, Pirkanmaal, Põhi (Varsinais)-Soomes, Põhja-Pohjanmaal ja Ahvenamaal. Rahvaarv kukkus kõige rohkem Kymenlaaksos ja Lõuna-Savos.
NordenBladet — Pühapäeval, 11. veebruaril kuulutati Tartus välja Vikipeedia teadusfoto-konkursi võitjad. Auhinnad anti välja viies kategoorias ja aasta teadusfotograafi tiitli pälvis kolmes eri kategoorias žüriilt tunnustuse saanud biotehnoloog, Tartu ülikooli vilistlaneKertu Liis Krigul.
Auhinnatseremoonia Eesti Üliõpilaste Seltsi aulas juhatas ajaloolise ülevaatega teadusfotograafiasse sisse konkursi peakorraldaja Ivo Kruusamägi. Tallinna ülikooli teaduskommunikatsiooni lektor Arko Olesk pidas kõne teadusfoto olulisusest teaduse populariseerimisel, geneetik ja teaduse populariseerija Riin Tamm tegi ettekande geeniandmete visualiseerimisest ning lugusid oma fotode taga tutvustasid auhinnasaajad.
„Teaduse enda aspektist on peamised avastuslikud fotod, mis näitavad meile tänapäeva fotograafia vahendeid kasutades silmaga nähtamatuid asju avakosmosest või mikromaailmast ning on ise vahend teaduslike avastuste tegemisel,“ selgitas Arko Olesk. „Populariseerimisele aga aitavad kaasa fotod, mis tutvustavad meile teadusliku uurimistöö vahendeid ja teadlasi oma igapäevatöös neid kasutamas.“
„Vikipeedia on teadusfotode populariseerimisel asendamatu vahend ja ma julgustaksin kõiki sinna enda teadusfotosid üles laadima, et ka laiem üldsus teaduse igapäevaelust osa saaks“ rääkis aasta teadusfotograafi auhinna saanud Kertu Liis Krigul, kes kaitses Tartu ülikoolis 2016. aastal bakalaureusetöö ja õpib hetkel Norra teadus- ja tehnikaülikooli magistrantuuris biotehnoloogiat. „Minu jaoks on oluline, et teadlased oma tegemisi jagaksid ja seepärast hindan ka seda konkurssi.“
Krigul esitas konkursile nii mikroskoobifotosid kui ka pilte teadustöö argipäevast. „Teadusfotode puhul on oluline nende saamislugu ja seal toimuva kirjeldus. Üks foto ei saagi olla teaduslik ilma asjakohase kirjelduseta. Lisaks saavad selliste lugude kaudu inimesed lähemale teaduse telgitagustele ning see aitab mõista teaduse tähendust.“
Konkursile esitati kokku 144 fotot ning auhinnad anti välja viies kategoorias: mikroskoobifotod (võitja Mikk Vahtrus, TÜ füüsika doktorant ), inimesed teaduses (Margus Hendrikson), pildiseeriad (Heli Lukner, füüsikalise optika vanemteadur; Sandhra-Mirella Valdma, TÜ füüsika doktorant; Andreas Valdmann, TÜ füüsika doktorant), üldkategooria (Mihkel Kree, TÜ teaduskooli direktor) ja mittefotofailid (Maxim Bilovitskiy). Eripreemiad ajakirjadelt Imeline Teadus, Eesti Loodus, Horisont ning Regio said vastavalt Liisa Puusepp, Veljo Runnel, Mikk Vahtrus, Margus Hendrikson ja Tõnu Pani.
Konkurss toimus Vikipeedias viiendat korda. Algselt Eesti-sisese võistlusena alustanud üritus on kasvanud ülemaailmseks ettevõtmiseks, kuhu viimasel korral laekus üle 10 000 foto enam kui 2200 osavõtjalt. Eesti võistlusel auhinnatud fotod osalevad rahvusvahelises finaalis, mille võitjad selguvad märtsi lõpuks.
