Teisipäev, juuli 29, 2025

Eesti ettevõtted tutvusid Helsingis Soome toiduturu eripäradega

NordenBladet — Eesti maaeluministeeriumi ja kaubandus-tööstuskoja eestvedamisel toimus Helsingis Soome turgu tutvustav seminar ning Eesti toodete esitlus, kus osales 31 Eesti toidusektori ettevõtet.

Maaeluminister Tarmo Tamme sõnul on Soome Eestile oluline kaubanduspartner ja seminar aitab Eesti toidusektori esindajatele tutvustada Soome turu eripärasid. „Korraldame seminari, kuna Soomel on oluline osa Eesti toidu ekspordis. Hindame kõrgelt, et Eesti ettevõtted on saanud endale Soomest head koostööpartnerid ja sealsed tarbijad on Eesti toodete vastu huvi tundnud. Loodan, et see huvi kasvab veelgi ja Eesti ettevõtetel on võimalus Soome tarbijate toidulauda kvaliteetsete Eesti toodetega rikastada,“ ütles minister Tamm.

„Soomet nähakse Eestis pea et koduturuna, kuid sealsele turule sisenemiseks on ülioluline teada nüansse, kas või näiteks asjaajamisest,“ selgitas Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts. „Eesti toidusektor on tubli, innovatiivne ja arenev ning sektori ettevõtted omavad potentsiaali nii lähi- kui kaugematel turgudel. Hoolimata kõikvõimalike digilahenduste olemasolust, on reaalse edu saavutamiseks siiski väga oluline luua silmast-silma kontakt. Just seda seminar ka võimaldab,“ kinnitas ta.

Helsingis Eesti suursaatkonnas toimuva seminari eesmärk on selgitada Eesti toidusektori eksportööridele Soome turu eripärasid logistika ning sisseostu valguses. Seminari läbiviijad on Soome kaubanduskettide ja teiste organisatsioonide oma ala spetsialistid.

Toidusektorit tutvustavat seminari korraldavad maaeluministeerium ja kaubandus-tööstuskoda. Lisaks seminarile toimub Eesti suursaatkonnas Helsingis Eesti toodete esitlus, kus oma tooteid tutvustab Soome kaubanduskettide esindajatele ning ajakirjanikele 31 Eesti toidusektori ettevõtet. Eesti ettevõtete tooteid aitab esitleda Eesti Peakokkade Ühenduse kokk Vello Kiviberg.

Seminariga samal päeval toimub toidusektori mess Gastro Helsinki 2018, mille Eesti ühisstendi korraldavad Profexpo ja turuarendustoetuse abil Eesti Toiduainetööstuse Liit. Turuarendustoetus on riigieelarvest rahastatav toetus, millega on eesmärk suurendada põllumajandustoodete ja nendest töödeldud toodete turustusvõimalusi sise- ja välisturgudel.

Messistendil esitlevad oma tooteid Puljong OÜ, Mattias Café OÜ, Kikas OÜ, Euroleib AS, Rõngu Mahl AS, Pagaripoisid OÜ, Eesti Pagar AS, Esko Talu OÜ, Arke Lihatööstus AS, Nõo Lihatööstus AS, Ecofarm, Tammejuure Mahetalu TÜ ja Vi?iunai Baltic OÜ.

Lisaks ühisstendil osalejatele osalevad seminaril ka DGM Shipping AS , Rõngu Pagar OÜ, Liivimaa Lihasaaduste Wabrik OÜ, Läätsa Kalatööstus AS, Smackers OÜ, Subland OÜ, Balbiino AS, Linnamäe Lihatööstus AS, Freezedry OÜ, Alis Co Estonia OÜ, Chocolala OÜ, Arso EE OÜ, Martella OÜ, Kindel Käsi OÜ, Õllevõlur/V. Kase OÜ, Siidrikoda OÜ, Auxner OÜ ja Värska Vesi AS.

Möödunud, 2017. aastal eksporditi Eesti päritolu kaupu Soome kokku 177,4 miljoni euro eest. Kõige rohkem, 14 559 tonni, viidi välja leiva- ja saiatooteid ning pagaritooteid (23,3 miljoni euro eest); 6066 tonni juustu ja kohupiima (19,6 miljoni euro eest) ning 7358 tonni kastmeid ja sinepit (17,4 miljoni euro eest).

 

 

Allikas: Koda.ee
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Tallinna Ülikoolis kaitstud doktoritöö uuris Kurtna järvestiku veetaseme kõikumiste põhjuseid

NordenBladet — 13. märtsil kaitses Tallinna Ülikoolis doktoritöö loodus- ja terviseteaduste instituudi doktorant Marko Vainu, kes uuris Ida-Virumaal asuva Kurtna järvestiku viimase seitsmekümne aasta suurte veetasemete kõikumiste põhjuseid ning põhjavee rolli umbjärvede veekoguse kujunemises. 

Kurtnas asub Eesti kõige järverikkam ala, kus 30 ruutkilomeetri suurusel territooriumil asub peaaegu 40 eriilmelist järve. Kuigi seda ainulaadset piirkonda kaitstakse nii riiklikul kui ka Euroopa Liidu tasandil, on tegemist tihedalt inimmõju haardes oleva alaga.

„Järvestikku ümbritsevad põlevkivi-, turba- ja liivakarjäärid ning järvestiku keskelt pumbatakse põhjavett joogi- ja tarbeveeks. Järvestiku keskosas paiknevate looduskaitseliselt väärtuslike järvede (Martiska, Ahne- ja Kuradijärve) veetase on alates 1950ndatest aastatest kõikunud kuni 4m ning toonud nende ökosüsteemides kaasa olulisi negatiivseid muutuseid,“ selgitas töö autor ja lisas, et kui varem on järvede veetaseme muutuste põhjuseid selgitatud paljuski kirjeldavalt ja oletuslikult, siis doktoritöös antakse kõikumistele arvutustel ja mõõtmisandmetel põhinevad selgitused.

„Selgus, et kõige enam on järvede veetasemeid mõjutanud põhjavee joogi- ja tarbeveeks väljapumpamisest tingitud põhjaveetaseme muutumine. See oli peamiseks veetaseme languse põhjustajaks nii 1970ndatel kui 2010ndate keskpaigas,“ sõnas Vainu. Lisaks on mõju avaldanud ka valglal kasvava taimestiku muutused ning kuivemate ja niiskemate ilmastikuperioodide vaheldumine.

„Uuritud järved on justkui põhjavee läbivoolu basseinid, mille veetase langeb ja tõuseb koos ümbritseva põhjaveetasemega. Esmakordselt Eestis läbi viidud otsesed põhjaveevahetuse mõõtmised Martiska järve põhjas näitasid, et vesi imbub järvest välja põhjaveekaevude suunas. Põhjaveevõtu järsk suurendamine 2012. aastal tõi aga kõigest ühe aastaga kaasa põhjavee väljaimbumise ala laienemise ning langetas seeläbi järve veetaset kuni 1.8 meetrit,“ selgitas töö autor. Seega annab doktoritöö ühe konkreetse näidisala põhjal hoiatava kirjelduse selle kohta, millised protsessid võivad aset leida, kui, piltlikult väljendudes hakkavad järved ja inimesed konkureerima ühe ja sama põhjaveeressursi pärast.

Teadaolevalt on tegemist esimese teadusliku järvede ja põhjavee vastastikmõju uuringuga Eestis. Maailma mastaabis ei ole teada, et varem oleks õnnestunud põhjaveevahetust järvede põhjas mõõta nii enne kui pärast põhjaveevõtu suurendamist. Laiemat teaduslikku huvi pakub ka doktoritöö avastus, et põhjavesi võib järve sisse imbuda läbi paarimeetrise mudakihi. Üldjuhul eeldatakse järvede veevahetuse modelleerimisel, et läbi mudakihi põhjaveevahetust ei toimu.

Töö autori sõnul on oluline edaspidi leida kompromisslahendused, kuidas oleks võimalik tagada Ida-Virumaal piisav joogiveevarustus ilma, et Kurtna väärtuslikud järveökosüsteemid täielikult kaoksid. Vastava uuringuga on Keskkonnaameti tellimusel ning Tallinna Ülikooli ökoloogia keskuse ja Tartu Ülikooli geoloogia osakonna koostöös juba ka alustatud.

Doktoritöö pealkiri on “Groundwater-surface Water Interactions in Closed-basin Lakes: the Example from Kurtna Lake District in Estonia”. Töö juhendaja on Tallinna Ülikooli vanemteadur Jaanus Terasmaa, oponendid Tartu Ülikooli teadur Mait Sepp ning Oulu Ülikooli teadur Pertti Ala-aho.

Doktoritöö täistekst on kättesaadav TLÜ Akadeemilise Raamatukogu keskonnas ETERA.

 

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Nordea aktsionärid kinnitasid panga peakontori kolimise Soome

NordenBladet — Nordea panga aktsionärid kinnitasid otsuse tuua panga peakontor Rootsist üle Soome. Nordea Bank AB juhatus algatas möödunud aasta septembris peakontori kolimise Rootsist Soome ja panga aktsionärid kinnitasid selle 15. märtsil 2018. aastal toimunud üldkoosolekul. Plaan teostub 2018. aasta 1. oktoobril. See eeldab, et ametivõimudelt saadakse selleks luba.

Nordea pank on rahvusvahelise ülesehitusega Põhjamaade pank, mille varade maht on kaks korda nii suur kui ühegi Põhjamaa SKP. Peakontori asukoha muutus on vajalik selleks, et tagada panga jaoks kõik tingimused võrreldes teiste Euroopa pankadega. Selleks on vajalik omada peakontorit Euroopa rahaliidu liikmesriigis.

Klientide jaoks jääb kõik samaks.

 

Soome poiste keldritöökojast kasvas välja maailmas tuntud tänavamoebränd

NordenBladet — Aastal 2001 Helsingi keldris asutatud soome poiste õmblustöökojast kasvas välja moebränd, mis on tänaseks esindatud üle 600 kaupluses enam kui 20 riigis üle maailma. Ettevõtte käive ulatub miljonitesse.

Tegemist on ettevõttega Makia Clothing, mille käive on käesoleval aastal 7,5 miljonit eurot, vahendab Iltalehti.

Firma üks omanikest Totti Nyberg tunnistab, et veel kümmekond aastat tagasi tehti kolmekesi kõike ise ja siis poleks osatud unistadagi tänasest edust. Praegu on firma palgal paarkümmend inimest ja äsja valiti Makia kõige põnevamate Soome brändide Top-3 hulka, ainsa Soome firmana Apple’i ja Tesla järel.

Firma üks asutajatest Joni Malmi on endine lumelauasõitja ja oli koolis ainus meesterahvas, kes õppis tekstiili. Tänavamoe juured ongi lumelauasõidu, surfamise ja rulatamisega seotud.

Helsingi mees asutas kaks aastat tagasi koristusfirma – nüüd plaanib palgata tuhat uut töötajat

NordenBladet — Helsingi mees Sebastian Heinrichs (32) asutas kõigest kaks aastat tagasi koristusfirma. Nüüd tahab palgata tuhat uut töötajat ja tung on nii suur, et saab rahuldada vaid neli taotlust sajast.

Kolmes riigis tegutsev ettevõte Freska on nii kuum, et saab ligi tuhat tööletuleku taotlust ühes kuus. Töökoha saab vaid neli taotlejat sajast, vahendab Helsingin Sanomat.

Veebruarikuus võttis firma tööle 25 uut töötajat. Seda on vähe, sest aasta jooksul on kavas Põhjamaades värvata tuhat uut töötajat.

Sebastian räägib, et kui paar aastat tagasi koos kaaslastega firma asutas, siis tegi ühe päeva nädalas lastijana sadamas tööd, et elamiseks raha saada ja ülejäänud kuus päeva pühendas uuele firmale. Nüüd tegutseb firma Soomes, Rootsis ja Norras ning sel on 600 töötajat.

Firma tahab laieneda, aga pudelikael on uued töötajad – nimelt ei suudeta leida piisavalt häid inimesi. Erakordne on ka see, et firma on leidnud omale lühikese ajaga investoreid nii Norrast, Soomest kui Saksast tosinkonna miljoni euro ulatuses. Firmal rahapuudust pole ja nüüd on vaja leida töötajad.

Investoritele on firma muljet avaldanud oma heade näitajate, töökultuuri ja tehnoloogiaga. Nimelt tuli firma vanale alale uue lähenemisega. Tehnoloogiat kasutatakse töökorralduses ja rutiinsete töövõtete automatiseerimisel, seda nii klienditeeninduses kui klienditagasisides.

Soomes tahab firma kohe värvata 300 koristajat. Heinrichs loodab, et lisaks neile õnnestub leida paarkümmend programmeerijat.

Kõige rohkem vajatakse koristajaid Norras. Ligi 90 protsenti Norra kodukoristusest toimub mustalt ja seda pole erinevalt Soomest võimalik maksudest maha arvata. Soomes seevastu maksab riik poole koristusest kinni läbi maksuvabastuse.

Teeninduse ala ametiühingu andmetel makstakse Soomes kontorikoristajatele 10,33 eurot tunnis ja kodukoristajatele 10,85 eurot tunnis. Heinrichsi sõnul maksab nende firma üle turuhinna, aga täpset tunnipalka ta ei avalda. Enamus koristajatest on tööl lepinguga, aga osa on ettevõtjatena.

Freska erineb teistest koristusfirmadest sellega, et pakub töötajatele tasuta keelekursusi ja meeldivat tööõhkkonda. Näiteks eelmisel kolmapäeval kutsuti kõik firma töötajad õhtut veetma firma kontorisse Annankatul ja seal korraldati vastuvõtt.

Peaaegu kõik Freska töötajad on sisserännanud. Tööle asumisel on vajalik varasem kogemus ja keeleoskus. Helsingi piirkonnas pisab inglise keelest.

Uued töötajad leitakse interneti teel või olemasolevate töötajate kaudu. Hea vihje eest saavad töötajad preemiat. Ettevõttes on ametis kümmekond inimest, kelle põhitöö ongi leida uusi töötajaid. Interneti kaudu saabunud taotlustest rahuldatakse vaid neli sajast. Töölesoovijaid intervjueeritakse ja testitakse muu hulgas klienditeeninduse valdkonnas. Kliendid jälgivad samuti hoolikalt töö kvaliteeti ja kehvade tulemuste puhul töölesoovija katseajast kaugemale ei jõua.