Laupäev, detsember 20, 2025

Mida kujutab endast Soome politsei eriüksus Karhu?

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Karu ei sümboliseeri ainult Venemaad, vaid ka Soomet. Soome politsei eliitüksus kannab nimetust Karhu (Karu) ja see kutsutakse välja siis, kui piirkondlikud politseinikud hätta jäävad. Helsingi politsei eriüksuse Karhu tööpõhimõte on selline, et ei võta piirkondlikult politseilt ülesandeid üle, vaid läheb toeks ja appi, vahendab MTV.

Karhu juht Heikki Porola toob Karhu tööd kirjeldades paralleeli filmimaailmast: näiteks on Karhu mehed võimelised laskuma kopteriga maja katusele või sõitma vee peal. Vajadusel saab Karhu tuge kaitsejõududelt ja piirivalvelt. Koostööd on tehtud ka teiste Euroopa riikide eriüksustega. Nii näiteks osales Eesti üksus parvlaeval läbi viidud õppusel.

Porola väitel ollakse valmis ka sellisteks juhtumiteks, mida kunagi arvatavasti ette ei tule. Valmis ollakse ligi sajaks eri operatsiooniks, mis võivad kesta mõnest tunnist mitme nädalani. Üksuse ülesannete hulka kuulub ka suuremate tippkohtumiste turvamine ning üksusel on ettevalmistus lõhkeainete ja ohtlike ainete puhuks. Porola väitel pole olemas ülesannet, millega Karhu toime ei tuleks.

Vaatamata manöövritele ja vahenditele on Karhu üksuse peamine trump tugev meeskond ja koostöö. Harjutatud on koostööd teiste ametkondadega. Koostöö puhul on tähtis ka see, et juhid on õppustel harjutanud koos teiste üksuse liikmetega. Tänu sellele teavad kõik rühma liikmed, mida juhtidelt oodata.

Üksus on alati valmis selleks, et olukord laheneb selliselt nagu keegi poleks osanud ette arvata. Olukorra muutumine nõuab igalt rühma liikmelt võimet teha kiireid otsuseid. Väljakutse on see, et sageli on teisel poolel inimene, kes on samuti ettearvamatu. Väga lihtne on valmistuda masinate vastu, aga inimene ei korda kunagi mitut asja samamoodi. Pärast seda, kui olukord on lahendatud, käiakse see kriitilise pilguga üle ja eesmärk on järgmine kord saada hakkama veelgi paremini. Vigu tuleb ette igas tegevuses, aga laias plaanis läheb kõik nii nagu eelnevalt õpitud.

Porola ja valmisolekuüksuse juht Jari Kaikko on ainsad, kes nägupidi meedias figureerivad. Nõnda kaitstakse üksuse liikmeid ja sellega ka üksuse tegevust. Selleks, et kaitsta oma peret ja lapsi, ei räägi üksuse liikmed kodus oma tööst. Nii talitatakse ka selleks, et pere liikmed asjata ei muretseks.

Üksuse töö pole mingi kontoritöö. Töö sisaldab endas pidevaid õppusi ja ettevalmistust operatsioonideks. Üksusesse värvatakse varem politseis töötanud mehi ja naisi, kes on üksuses tegevad 10-15 aastat. Seni pole naisi üksusesse võetud, kuigi tahtjaid on olnud.

Viimased kümmekond aastat on värvatute puhul arvestatud ka psühholoogiat, tänu millele on leitud soovitud inimesed. Inimene peab olema valmis rühmatööks ja keerulisteks olukordadeks. Inimene peab suutma säilitada igas olukorras selge pea.

Karhu tööd kirjeldavad paremini Euroopa ja Soome telesarjad kui Ameerika omad. Soomes on eesmärk iga operatsiooni puhul hinnata inimest ning eesmärgi saavutamiseks kahjustada inimest võimalikult vähe. See on elu säästev filosoofia.

Reoveejäätmetel kasvanud toiduained ei lähe Soomes kaubaks – tarbija ei taha sisse süüa kanalisatsiooni lastud aineid

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Jäätmejaamadel on Soomes raske aeg: vett on küll õpitud üha paremini puhastama, aga jäätmeid pole kuhugi panna. Nimelt ei soovi tootjad jäätmeid põldudel kasutada, kuna tarbijad ei taha seal kasvatatud vilju süüa.

Varem kõlbasid reoveejäätmed põldudele hästi, nüüd enam mitte. Inimesed kardavad, et sealtkaudu pääsevad toiduainetesse mikroplastid ja narkootikumide jäänused, vahendab Yle.

Inimesed on viimasel ajal muutunud toidu suhtes üha valivamaks ja tahavad täpselt teada, mida suhu panevad. Neile on oluline, kus ja kuidas tarbitav toit on kasvatatud. Tarbijaeelistuse pärast on Soome toiduainetööstus hakanud tootjaid survestama, et põldudel ei kasutataks jäätmejaamadest pärit jäätmeid.

Näiteks Fazer Mylly andis paar aastat tagasi soovituse mitte kasutada väetiseks reoveejäätmeid. Eelolevast suvest muutub see soovitus lauskeeluks.

Fazer Mylly info kohaselt on jäätmetes palju orgaanilisi kahjulikke aineid ja mikroplastikuid, mille kohta puudub täpne teave.

Praegu toodetakse Soomes igal aastal ligi 150 000 tonni jäätmemuda, millest ligi pool läheb haljastusse ja ligi 40 protsenti viiakse põldudele. Kahjulikud ained võivad loodusesse jõuda ka haljasalade kaudu.

Helsingis Viikkis asub Põhjamaade suurim veepuhastusjaam. See toodab iga päev viis rekkakoormat jäätmemuda, mis viiakse komposteerimisele. Viikki mudast jõuab põldudele vaid 10-15 protsenti. Viikkis valmistutakse juba mudakriisiks, sest tulevikus ei taha seda enam keegi vastu võtta. Üks võimalus on teha sellest nn pürolüüsimeetodil erilist sütt. Söest saab omakorda valmistada kütuseid.

Üks võimalus on muda ära põletada, mida juba mitmel pool tehaksegi. Põletamise käigus aga läheb osa kasulikke aineid kaduma. Lisaks peaks põlenud tuhast eemaldama fosfori.

Lappeenranta tehnikaülikooli puhastustehnoloogia asjatundja Mari Kallioinen peab põletamisest paremaks nn membraanitehnikat. Selle puhul lastakse muda läbi erilise kile, mille abil eemaldatakse mikroplastid. Membraanfiltreerimist kasutatakse juba mõnedes maades, aga see on tavapärasest puhastamisest kallim.

Lihtsam ja odavam on aga eemaldada plastikud jäätmetest juba puhastusjaamas, kui hakata neid põldudelt või veekogudest kokku koguma.

Jäätmejaama muda saab kasutada põldudel, kus kasvatatakse vilja, suhkrupeeti, õlitaimi või selliseid vilju, mille puhul ei tarvitata söögiks otse maa-alust osa. Puhastusjaamade muda töödeldakse komposteerimisega, aga selle käigus ei eemaldata kõiki kahjulikke aineid. Kahjulikud ained satuvad puhastusjaamadesse kodudest ja tööstustest. Jäätmete hulka võib sattuda aineid, mille kasutamine on keelatud.

Lisaks plastikutele ja ravimitele on kahjulikud näiteks broomiga töödeldud tulekindlad materjalid ja PFAS-ühendid. Neid aineid kasutatakse näiteks elektroonikas, plastikutes ja tekstiilides pinnatöötlusainetena. Maapinnale jõudes satuvad need taimedesse ja loomadesse, samuti pinna- ja põhjavette.

Praegu uuritakse põhjalikumalt reoveejäätmete mõju keskkonnale. Näiteks Saksamaal on kavas keelata järgmistel aastakümnetel reoveemuda vedu põldudele.

Tulevast aastast saab Soomes maksuraha tagasi juba augustikuus

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Kui seni maksti Soomes eelneva aasta eest enam makstud maksuraha tagasi jõuludeks, siis alates järgmisest aastast toimub see juba augustis. Kiiremaid maksude tagasimakseid võimaldab seadusemuudatus ja maksuameti andmesüsteemide ühendamine.

Maksuettepanekud saadetakse järgmise aastal välja veel vana korra järgi 2019. aasta aprillikuus. Seadusemuudatus ja andmesüsteemide ühendamine võimaldavad aga maksuinfo töödelda juba juunikuus nende jaoks, kes mingeid muudatusi deklaratsioonides ei tee. Neile makstakse enam makstud maksuraha välja augustikuus.

Need, kes teevad muudatusi, saavad oma raha samuti kiiremini kätte. Nende andmeid töödeldakse jooksvalt alates juunikuust ja viimased otsused tehakse oktoobrikuu jooksul. Seega tagastatakse maksuraha augustis, septembris, oktoobris, novembris ja detsembris. Samamoodi hakatakse esitama teateid ka juurdemakstavate maksusummade kohta.

Prognooside kohaselt saab 2019. aastal augustis maksutagastuse 85 protsenti maksukohuslastest, mis tähendab, et maksutagastuste 3,3 miljardi eurosest kogusummast makstakse augustis välja 77 protsenti ehk 1,8 miljardit eurot.

Maksumaksjatele peaks varasem maksutagastus meeldima, aga muretsema paneb see kaupmehi, kes varem olid harjunud maksutagastustega enne jõule. Uue korra kohaselt jõuavad inimesed oma maksuraha juba enne jõule ära kulutada.

Aleks Lepajõe (uue nimega Aleksander Pertel) avalikustas, kuhu sai Tillanderi juveeliärist varastatud saak

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Eesti päritolu kummipaadipõgenik Aleks Lepajõe sai Soomes tuntuks kui Tillanderi juveelipoe röövija ja nüüd avalikustas ta lõpuks, kuhu sai röövitud kraam.

Aleks Lepajõe kirjutab Eestis ilmunud raamatu Röövlinnud teises osas, et koos nõukogude Eestist põgenenud kamraadi Raivo Roosnaga röövisid nad 1985. aasta aprillis Tillanderi juveeliäri ja said saagiks 1,4 miljoni marga (praeguses vääringus ligi 240 000 euro) eest ehteid ja kelli.

Äärmiselt ohtlikeks peetud eestlased saadi kätte kolme päeva pärast Helsingist, aga varastatud kraam oli kadunud, vahendab Iltalehti.

Varem pole Lepajõe varastatud asjade saatusest rääkinud, aga nüüd ta teeb seda ja üsna ootamatul moel. Nimelt selgub, et ta peitis koos Roosnaga asjad sama maja pööningule, kust nad kätte saadi. Nad isegi ei peitnud seda, vaid tahtsid sellest lahti saada.

Lepajõe väitel jäi saak pööningule ja keegi ei osanud seda sealt otsida. Lõpuks võttis selle sealt ära ühe Soome vabakutselise ajakirjaniku vend.

Lepajõe oli kohtunud ajakirjanikuga vanglas ja ajakirjanik sai temalt teada asjade asukoha. Pärast seda saatis ajakirjanik oma venna asju ära tooma.

Ajakirjanik oli lõpuks asjad endale saanud, aga ei suutnud neid müüa. Selle asemel vahetas ta asjad kahe võistlushobuse vastu, kes aga raha sisse ei toonud.

Lepajõe ja Roosna ei saanud asjadest Lepajõe väitel midagi.

Lepajõe nimetab ajakirjanikku raamatus patukotiks ja ta olevat juba kaks aastat surnud. Raamatus kirjutab Lepajõe, et pole soovinud kraamist osa saada, vaid on tahtnud oma eluga edasi minna.

Lepajõe on 57-aastane ja kannab nüüd nime Aleksander Pertel. Raivo Roosna on 54-aastane kannab nüüd nime Daniel Ladion. Mõlemad tegutsevad ettevõtjatena.

 

Venemaa-ekspert Markku Kangaspuro hoiatab: olukord on väga plahvatusohtlik

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Soome Vene ekspert, Aleksandri instituudi juhataja Markku Kangaspuro peab praegust olukorda rahvusvaheliselt väga plahvatusohtlikuks ning USA ja Venemaa omavaheline sõjaline konflikt võib olla väga lähedal.

Donald Trump ütles eile varahommikul Soome aja järgi, et rünnaku sihtmärke oli kolm: keemiliste ja bioloogiliste relvade uurimisasutus Damaskuses ja kaks keemiarelvade ladu Homsi ligidal.

Süüria televisiooni andmetel tulistati alla 12 raketti ja kannatada sai ainult uurimisasutus Damaskuses. Süüria valitsuse andmetel tulistati kokku 110 raketti.

Pärast rünnakut on suur küsimus, kuidas reageerib sellele Venemaa. Vene välisminister Sergei Lavrov hoiatas võimalike rünnaku tagajärgede eest juba reedel ja ütles, et see võib kaasa tuua järjekordse põgenike laine Euroopasse.

Soome Aleksandri instituudi juht Markku Kangaspuro ütles, et ilmselt pidas Lavrov silmas seda, et kui Liibüas tõugati võmult Muammar Gaddafi, siis tuli võimule Isis ja äärmusislamistid ning kogu senine kord kukkus kokku. Liibüast hakkas pärast seda Euroopasse voolama pagulasi, tekkis pagulaste laine, mis kestab tänaseni, vahendab Iltalehti.

Venemaa loogika on selline, et kui nüüd Süürias kukutada Bashar al-Assad, siis juhtub sama Süürias ning sealt saab alguse uus põgenike laine.

Washington Posti kirjasaatja Moskvas Anton Troianovski aga loeb Putini läkituse ridade vahelt välja, et rünnak polnud piisavalt suur selleks, et Venemaa vastaks omapoolsete sõjaliste meetmetega. See oli suur kergendus neile, kes juba kartsid kolmanda maailmasõja puhkemist.

Kangaspuro väitel aga on Venemaa ja USA väga lähedal Süürias olukorrale, kus nad on vastamisi. Nüüd on küsimus, kuidas reageerib Venemaa, et säilitada oma mainet. Kangaspuro nimetab olukorda Venemaa vaatevinklist vaadatuna katastroofi lähedaseks.

Venemaa on arvatavalt hirmul, et liitlased võivad tahta Süürias maale tulla ja see muudab Venemaa olukorra ebakindlaks. Ilma venelasteta poleks al-Assad suutnud Isist alistada, aga nüüd võivad olla venelased hirmul, et kõik saavutatu võib kaduda.

Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni väitel kasutati Süüria keemiarünnakutes vähemasti kloori ja et seda tegi president al-Assad. Briti välisminister Theresa May ütles, et keemiarelva kasutamist ei saa lubada.

Venemaa on lükanud ümber väited võimaliku keemiarelva kasutamise kohta Süüria valitsuse poolt.

Kangaspuro sõnul oleks pidanud laskma Süüriasse kohale läinud keemiarelva ekspertidel oma töö lõpetada. Tema väitel oleks pidanud raketirünnakutele eelnema mingid kindlad tõendid. Lääneriikide rahvusvaheliste põhimõtetega vastuollu minevasse rünnakusse tuleb seetõttu suhtuda väga kriitiliselt.

Kangaspuro väitel ei saa siin rääkida ka mingitest Euroopa Liidu riikide ühistest väärtustest ja välispoliitikast, kuigi Prantsusmaa on Euroopa Liidu liige. Pigem on tegemist USA eraviisilise initsiatiiviga nagu olid Iraagi sõda ja osaliselt ka Gaddafi kukutamine Liibüas. Euroopa Liit on jäetud siin otsustamisest kõrvale ja Soomel pole samuti mingit sõnaõigust. Maailmas ülemvõimu pärast võitlemisel pole väikeriikidel võimalust kaasa rääkida.

1...1,4751,4761,477...1,937Page 1,476 of 1,937