NordenBladet â Soome Vene ekspert, Aleksandri instituudi juhataja Markku Kangaspuro peab praegust olukorda rahvusvaheliselt vĂ€ga plahvatusohtlikuks ning USA ja Venemaa omavaheline sĂ”jaline konflikt vĂ”ib olla vĂ€ga lĂ€hedal.
Donald Trump ĂŒtles eile varahommikul Soome aja jĂ€rgi, et rĂŒnnaku sihtmĂ€rke oli kolm: keemiliste ja bioloogiliste relvade uurimisasutus Damaskuses ja kaks keemiarelvade ladu Homsi ligidal.
SĂŒĂŒria televisiooni andmetel tulistati alla 12 raketti ja kannatada sai ainult uurimisasutus Damaskuses. SĂŒĂŒria valitsuse andmetel tulistati kokku 110 raketti.
PĂ€rast rĂŒnnakut on suur kĂŒsimus, kuidas reageerib sellele Venemaa. Vene vĂ€lisminister Sergei Lavrov hoiatas vĂ”imalike rĂŒnnaku tagajĂ€rgede eest juba reedel ja ĂŒtles, et see vĂ”ib kaasa tuua jĂ€rjekordse pĂ”genike laine Euroopasse.
Soome Aleksandri instituudi juht Markku Kangaspuro ĂŒtles, et ilmselt pidas Lavrov silmas seda, et kui LiibĂŒas tĂ”ugati vĂ”mult Muammar Gaddafi, siis tuli vĂ”imule Isis ja ÀÀrmusislamistid ning kogu senine kord kukkus kokku. LiibĂŒast hakkas pĂ€rast seda Euroopasse voolama pagulasi, tekkis pagulaste laine, mis kestab tĂ€naseni, vahendab Iltalehti.
Venemaa loogika on selline, et kui nĂŒĂŒd SĂŒĂŒrias kukutada Bashar al-Assad, siis juhtub sama SĂŒĂŒrias ning sealt saab alguse uus pĂ”genike laine.
Washington Posti kirjasaatja Moskvas Anton Troianovski aga loeb Putini lĂ€kituse ridade vahelt vĂ€lja, et rĂŒnnak polnud piisavalt suur selleks, et Venemaa vastaks omapoolsete sĂ”jaliste meetmetega. See oli suur kergendus neile, kes juba kartsid kolmanda maailmasĂ”ja puhkemist.
Kangaspuro vĂ€itel aga on Venemaa ja USA vĂ€ga lĂ€hedal SĂŒĂŒrias olukorrale, kus nad on vastamisi. NĂŒĂŒd on kĂŒsimus, kuidas reageerib Venemaa, et sĂ€ilitada oma mainet. Kangaspuro nimetab olukorda Venemaa vaatevinklist vaadatuna katastroofi lĂ€hedaseks.
Venemaa on arvatavalt hirmul, et liitlased vĂ”ivad tahta SĂŒĂŒrias maale tulla ja see muudab Venemaa olukorra ebakindlaks. Ilma venelasteta poleks al-Assad suutnud Isist alistada, aga nĂŒĂŒd vĂ”ivad olla venelased hirmul, et kĂ”ik saavutatu vĂ”ib kaduda.
Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni vĂ€itel kasutati SĂŒĂŒria keemiarĂŒnnakutes vĂ€hemasti kloori ja et seda tegi president al-Assad. Briti vĂ€lisminister Theresa May ĂŒtles, et keemiarelva kasutamist ei saa lubada.
Venemaa on lĂŒkanud ĂŒmber vĂ€ited vĂ”imaliku keemiarelva kasutamise kohta SĂŒĂŒria valitsuse poolt.
Kangaspuro sĂ”nul oleks pidanud laskma SĂŒĂŒriasse kohale lĂ€inud keemiarelva ekspertidel oma töö lĂ”petada. Tema vĂ€itel oleks pidanud raketirĂŒnnakutele eelnema mingid kindlad tĂ”endid. LÀÀneriikide rahvusvaheliste pĂ”himĂ”tetega vastuollu minevasse rĂŒnnakusse tuleb seetĂ”ttu suhtuda vĂ€ga kriitiliselt.
Kangaspuro vĂ€itel ei saa siin rÀÀkida ka mingitest Euroopa Liidu riikide ĂŒhistest vÀÀrtustest ja vĂ€lispoliitikast, kuigi Prantsusmaa on Euroopa Liidu liige. Pigem on tegemist USA eraviisilise initsiatiiviga nagu olid Iraagi sĂ”da ja osaliselt ka Gaddafi kukutamine LiibĂŒas. Euroopa Liit on jĂ€etud siin otsustamisest kĂ”rvale ja Soomel pole samuti mingit sĂ”naĂ”igust. Maailmas ĂŒlemvĂ”imu pĂ€rast vĂ”itlemisel pole vĂ€ikeriikidel vĂ”imalust kaasa rÀÀkida.











