NordenBladet — Soome päevalehe Helsingin Sanomat uus inforubriik „Aamusauna” (Hommikusaun) vahendab uudiseid otse saunast.
Soomes on väga populaarne hommikusaun, kus saab päevaks sooja sisse. Ajakirjanikud edastavad hommikuti saunast infot päeva kõige olulisemate sündmuste kohta.
Tegemist on rubriigiga, kus ajakirjanikud saavad vabamas vormis rääkida asjadest nagu nad tegelikult on.
NordenBladet — Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski vastas Riigikogu liikmete Raivo Põldaru, Martin Helme, Henn Põlluaasa, Mart Helme, Uno Kaskpeiti, Jaak Madisoni ja Arno Silla 5. märtsil esitatud arupärimisele kindlustusmeditsiini printsiipide kehtivuse kohta (nr 420).
Arupärijate hinnangul rikutakse Eestis kindlustusmeditsiini printsiipi, mille kohaselt raviteenuste rahastamine lähtub kindlustatute huvidest. Pigem kasutatakse nn riigihaiglates ravikindlustuse raha vaatamata kehtivale raviteenuste hinnakirjale ebaproportsionaalselt suurteks investeeringuteks, mille tõttu lõppeesmärk kaasaegse ravi osutamise ja diagnostikaga jääb raviasutuste suurte võlgade tõttu haigetele nii Põlvas kui Hiiumaal, aga ka aasta lõpus Tallinna ja Tartu elanikele kättesaamatuks.
Arupärijad tahtsid teada, kuidas mõjutas rahanappus, sealhulgas kõrge laenukoormus, haiglates diagnostiliste ja raviteenuste osutamist 2017. aasta detsembrikuus. Nad soovisid ministrilt kommentaari olukorra kohta, et ehitatakse, aga ei ravita.
Ossinovski möönis, et tervikuna on rahanappus tervishoiuvaldkonnas kindlasti objektiivne mure. Sellest tulenevalt on ta oma poliitiliseks prioriteediks seadnud, et tervishoidu tuleks lisaraha. Vastav seadus on jõustunud selle aasta alguses, mis tähendab, et haigekassale tuleb vahendeid juurde.
„Haigekassa ei eralda raha haiglate ehitamiseks, ta eraldab raha inimeste ravimiseks. Ja selle raha sees on üks komponent, mis puudutab infrastruktuuri ülalpidamist ja parendamist,“ ütles minister. Ta selgitas, et haiglad saavad langetada otsuseid, mis puudutab oma infrastruktuuri uuendamist, mis on aeg-ajalt kindlasti ka vajalik.
Ossinovski tunnistas, et arupärijad juhivad tähelepanu tõsisele probleemile. „Tõepoolest, rahanappuse tingimustes – ja mitte tulenevalt sellest, et ehitatakse või ei ehitata, makstakse laenu või ei maksta, vaid tulenevalt sellest, et haigekassa leping on olnud aastate jooksul ebapiisav selleks, et kõik inimesed ära teenindada,“ märkis minister. Ta viitas olukordadele, kus detsembriks planeeritud plaanilised protseduurid-vastuvõtud lükatakse järgmisse aastasse, kuna lepingut selleks kuuks ei ole. „See ei ole seotud mitte sellega, et ehitatakse, vaid sellega, et haigekassal ei ole olnud piisavalt raha selleks, et raviteenuseid sellel kuul rahastada,“ nentis Ossinovski. Ta märkis veelkord, et alarahastatus tervishoius on tõsine järelevalve probleem, aga järk-järgult, tulenevalt lisarahastuse otsustest hakkab see olukord lähiaastatel kindlasti ka leevenema.
Ossinovski selgituste kohaselt on ette nähtud, et haigekassa oma hinnakujundusmetoodika järgi tegelikult arvestab samuti infrastruktuuri kulusid. „Ehk ravikindlustusrahast on algusest peale ette nähtud ka infrastruktuuri kulude katmine kui tervishoiuteenuse osutamiseks hädavajalik eeldus. Seda on ta siiamaani ja jääb nii ka edaspidi,“ ütles minister.
Siseminister Andres Anvelt vastas arupärimisele päästeteenuste osutamise katkemise ohu kohta lähitulevikus (nr 425) ja arupärimisele narkopoliitika olukorra kohta (nr 428).
Haridus- ja teadusminister Mailis Reps vastas neljale arupärimisele. Need olid arupärimine Narva linna riigigümnaasiumi rajamise ja eksperimentide kohta vene emakeelega laste hariduskorralduses (nr 421); arupärimine Eesti kõrghariduses toimuva kohta (nr 427); arupärimine Eesti kõrgkoolide rahvusvahelistumise ja eestikeelse kõrghariduse kohta (nr 429) ja arupärimine eestikeelse õppe- ja kasvatustöö kohta alushariduses (nr 430).
Istung lõppes kell 20.28.
Allikas: Eesti Riigikogu
NordenBladet —Riigikogu sotsiaalkomisjon arutas eilsel istungil valitsuse algatatud eelnõu, mis seob pensioniea eeldatava elueaga, muudab pensionile jäämise paindlikumaks ja vähendab pensioni sõltuvust palga suurusest.
Komisjoni esimees Helmen Kütt ütles, et praeguse pensionisüsteemiga jätkata ei saa, sest see tähendaks tulevikus suurt hulka väga väikese pensioni saajaid. „Selleks, et tulevaste pensionäride vaesusriski vältida, tuleb süsteemi muuta,“ lausus Kütt. Tänane kuulamine oli esimehe sõnul plaanitava pensionireformi arutelus esimene. Ta lisas, et tegu on väga suure reformiga ja põhimõtteliste muudatustega praegusesse süsteemi, mistõttu plaanib komisjon aruteludesse kindlasti ka erinevaid huvigruppe kaasata.
Komisjoni liikme Maris Lauri sõnul saab põhimõtteliselt nõustuda pensioniea paindlikuks muutmisega, kuid lisas, et süveneda tuleb detailidesse. „Ei saa nõustuda esimese samba pensioni sõltuvusse seadmisega üksnes töötatud aastatest,“ ütles Lauri. Tema sõnul ei ole tõene väide, et teise samba kaudu on pensioni suurus sõltuvuses tuludest. „Teame, et paljudel ei ole teist sammast,“ lausus Lauri. „Veelgi enam, nad ei saa sellega liituda ning isegi liitumise võimaldamine osadele ei pruugi neile erilist pensionikasvu tuua, sest kogumispensioni suurus sõltub väga palju sellest, kui palju suudetakse koguda ja kaua. Keskmisest enam teenivatele võib see olla kasulik, kuid väikesepalgalistele mitte.“
Istungil märgiti, et kavas on avada teise sambaga liitumise võimalus uuesti 1970.–1982. aastal sündinud isikutele. Eelnõuga kavandatud muudatused puudutavad peamiselt neid, kes on sündinud 1962. aastal või hiljem ja jõuavad pensioniikka pärast 2026. aastat.
Eelnõu seob pensioniea muutuse alates 2027. aastast 65-aastaste inimeste keskmise eeldatava elueaga. Alates 2021. aastast on eelnõu järgi võimalik minna pensionile sõltuvalt staažist kuni viis aastat enne pensioniiga või lükata pensioni saamist edasi nii kaua, kui soovi on.
Eelnõuga muudetakse pensionivalemit. Töötasu suurusest sõltuva kindlustusosa asemel koguvad inimesed eelnõu järgi aastatel 2021–2036 ühendosa, mis koosneb pooles ulatuses kindlustusosast, mis sõltub töötasust, ja pooles ulatuses staažiosast. Alates 2037. aastast sõltub esimese samba pensioni suurus üksnes töötatud aastatest.
Komisjonile tutvustas eelnõu sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. Istungil osalesid veel Sotsiaalministeeriumi pensionipoliitika juht Agne Nettan-Sepp, sotsiaalkindlustuse osakonna peaspetsialist Liidia Soontak ja Rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna peaspetsialist Tõnu Lillelaid.
Komisjon otsustas saata riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (613 SE) Riigikogu täiskogu istungile esimesele lugemisele 2. mail.
Allikas: Eesti Riigikogu
NordenBladet — Helsingis tahetakse suure lasteaiakohtade põua leevendamiseks kasutusele võtta buss-lasteaiad, kus lapsed koos hoidjatega päev läbi ringi sõidavad.
Selliseid buss-lasteaedu on mitmel pool Põhjamaades ja ka Soomes katsetatud ja nad on end õigustanud. Lapsed saavad bussis mängida ja ühtlasi aknast välja vaadata ning laiendada silmaringi. Kouvolas võeti buss-lasteaiad kasutusele 2017. aastal.
Lisaks on kaalutud metsas asuvaid lasteaiarühmi ja ka merele rajatavaid ujuvaid lasteaedu, vahendab Helsingin Sanomat.
Ujuvlasteaedade puhul on aga probleemiks nende hind ja turvalisus, mistõttu busse peetakse kõige paremateks. Bussiga on võimalik korraldada lastele väljasõite erinevatesse kohtadesse.
NordenBladet — TTÜ 2017. aasta parima teadusartikli tiitliga loodus-, täppis- ja terviseteaduste valdkonnas tunnustati keemia ja biotehnoloogia instituudi teadlaste Mari Sepa ja Tõnis Timmuski eestvõttel publitseeritud teadusartikkel, mille keskseks tulemuseks on avastus, et TCF4 transkriptsiooniteguri toimimist närvirakkudes mõjutab aju aktiivsus. See on suur samm edasi selgitamaks TCF4 rolli vaimse arenguga seotud haiguste kujunemises.
TTÜ neurobioloogia töögrupi üheks uurimisvaldkonnaks on raku- ja loomamudelite abil välja selgitada närvisüsteemi haiguste, seehulgas ka harvikhaiguste, nagu Pitt-Hopkinsi sündroomi, põhjuseid. TTÜ neurobioloogia töögrupi juht, geenitehnoloogia osakonna professor Tõnis Timmusk: „Pitt-Hopkinsi sündroom on vaimse alaarengu vorm, mis tekib geeni TCF4 mutatsiooni tõttu ja kogu maailmas on seda diagnoositud ligikaudu 500 inimesel“.
Pitt-Hopkinsi sündroomi põhjustab nii-öelda uuena tekkiv mittepärilik geneetiline mutatsioon. Seda häiret iseloomustab tõsine vaimne alaareng, autistlik käitumine, näo moonutus, epilepsia, kõhukinnisus ja hingamishäired. Laiemat huvi on TCF4 geen pälvinud suuresti seetõttu, et sama geeni mõnede vormide puhul on tuvastatud seos skisofreeniaga.
„Skisofreenia pole seotud vaid ühe geeniga, vaid soodumuse haiguse tekkeks annavad mitmete geenide järjestuste väikesed erinevused, n.ö polümorfismid. Meie neurobioloogia töögrupi meeskond uurib, mis täpsemalt TCF4 geeni ja selle kodeeritud valguga nendes haigustes juhtub ning kuidas oleks võimalik geeni puudulikkust kompenseerida“, selgitab professor Timmusk.
Mainekas neuroteaduslikus väljaandes Journal of Neuroscience ilmunud artiklis „The intellectual disability and schizophrenia associated transcription factor TCF4 is regulated by neuronal activity and protein kinase“ kirjeldatud tulemused näitavad, et neuronitevaheliste ühenduste põhjustatud kaltsiumi sissevool rakku viib TCF4 valgu kindlate aminohappejääkide modifitseerimisele ja valgu aktiivsuse suurenemisele.
„Seega võiks TCF4 regulatsiooni häiretega haiguste üheks ravimiarenduse strateegiaks olla TCF4 valgu modifitseerimise mõjutamine, et selle valgu aktiivsust soovitud suunas muuta“, lisab Tõnis Timmusk.
Viide artiklile: Mari Sepp, Hanna Vihma, Kaja Nurm, Mari Urb, Stephanie Cerceo Page, Kaisa Roots, Anu Hark, Brady J. Maher, Priit Pruunsild, Tõnis Timmusk „The intellectual disability and schizophrenia associated transcription factor TCF4 is regulated by neuronal activity and protein kinase“ A. J. Neurosci., 2017 http://www.jneurosci.org/content/early/2017/09/26/JNEUROSCI.1151-17.2017
Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
