Ossinovski vastas arupärimisele raviteenuste osutamise kohta

NordenBladet — Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski vastas Riigikogu liikmete Raivo Põldaru, Martin Helme, Henn Põlluaasa, Mart Helme, Uno Kaskpeiti, Jaak Madisoni ja Arno Silla 5. märtsil esitatud arupärimisele kindlustusmeditsiini printsiipide kehtivuse kohta (nr 420).

Arupärijate hinnangul rikutakse Eestis kindlustusmeditsiini printsiipi, mille kohaselt raviteenuste rahastamine lähtub kindlustatute huvidest. Pigem kasutatakse nn riigihaiglates ravikindlustuse raha vaatamata kehtivale raviteenuste hinnakirjale ebaproportsionaalselt suurteks investeeringuteks, mille tõttu lõppeesmärk kaasaegse ravi osutamise ja diagnostikaga jääb raviasutuste suurte võlgade tõttu haigetele nii Põlvas kui Hiiumaal, aga ka aasta lõpus Tallinna ja Tartu elanikele kättesaamatuks.

Arupärijad tahtsid teada, kuidas mõjutas rahanappus, sealhulgas kõrge laenukoormus, haiglates diagnostiliste ja raviteenuste osutamist 2017. aasta detsembrikuus. Nad soovisid ministrilt kommentaari olukorra kohta, et ehitatakse, aga ei ravita.

Ossinovski möönis, et tervikuna on rahanappus tervishoiuvaldkonnas kindlasti objektiivne mure. Sellest tulenevalt on ta oma poliitiliseks prioriteediks seadnud, et tervishoidu tuleks lisaraha. Vastav seadus on jõustunud selle aasta alguses, mis tähendab, et haigekassale tuleb vahendeid juurde.

„Haigekassa ei eralda raha haiglate ehitamiseks, ta eraldab raha inimeste ravimiseks. Ja selle raha sees on üks komponent, mis puudutab infrastruktuuri ülalpidamist ja parendamist,“ ütles minister. Ta selgitas, et haiglad saavad langetada otsuseid, mis puudutab oma infrastruktuuri uuendamist, mis on aeg-ajalt kindlasti ka vajalik.

Ossinovski tunnistas, et arupärijad juhivad tähelepanu tõsisele probleemile. „Tõepoolest, rahanappuse tingimustes – ja mitte tulenevalt sellest, et ehitatakse või ei ehitata, makstakse laenu või ei maksta, vaid tulenevalt sellest, et haigekassa leping on olnud aastate jooksul ebapiisav selleks, et kõik inimesed ära teenindada,“ märkis minister. Ta viitas olukordadele, kus detsembriks planeeritud plaanilised protseduurid-vastuvõtud lükatakse järgmisse aastasse, kuna lepingut selleks kuuks ei ole. „See ei ole seotud mitte sellega, et ehitatakse, vaid sellega, et haigekassal ei ole olnud piisavalt raha selleks, et raviteenuseid sellel kuul rahastada,“ nentis Ossinovski. Ta märkis veelkord, et alarahastatus tervishoius on tõsine järelevalve probleem, aga järk-järgult, tulenevalt lisarahastuse otsustest hakkab see olukord lähiaastatel kindlasti ka leevenema.

Ossinovski selgituste kohaselt on ette nähtud, et haigekassa oma hinnakujundusmetoodika järgi tegelikult arvestab samuti infrastruktuuri kulusid. „Ehk ravikindlustusrahast on algusest peale ette nähtud ka infrastruktuuri kulude katmine kui tervishoiuteenuse osutamiseks hädavajalik eeldus. Seda on ta siiamaani ja jääb nii ka edaspidi,“ ütles minister.

Siseminister Andres Anvelt vastas arupärimisele päästeteenuste osutamise katkemise ohu kohta lähitulevikus (nr 425) ja arupärimisele narkopoliitika olukorra kohta (nr 428).

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps vastas neljale arupärimisele. Need olid arupärimine Narva linna riigigümnaasiumi rajamise ja eksperimentide kohta vene emakeelega laste hariduskorralduses (nr 421); arupärimine Eesti kõrghariduses toimuva kohta (nr 427); arupärimine Eesti kõrgkoolide rahvusvahelistumise ja eestikeelse kõrghariduse kohta (nr 429) ja arupärimine eestikeelse õppe- ja kasvatustöö kohta alushariduses (nr 430).

Istung lõppes kell 20.28.

Allikas: Eesti Riigikogu