NordenBladet — Riigikogu aseesimees Kalle Laanet osales jüripäeva oikumeenilisel mälestusteenistusel Eesti sõjameeste mälestuskirikus Toris, kus asetas pärja Püha Jüri ratsamonumendi jalamile.
Teenistusel süüdati veteranide ja vabadusvõitlejate mälestuseks küünlad. „Jüriöö tuled on eestlasi südames saatnud läbi aastasadade. Meie esiisade süüdatud tuli innustas Eesti rahvast võitlema vabaduse ja oma riigi eest. Tänagi vaatame jüriöö tuld erilise austusega, sest see oli üheks teenäitajaks sada aastat tagasi loodud iseseisvale Eesti riigile,“ ütles Laanet.
Mälestusteenistusest võttis osa ka Poola Senati esimees Stanis?aw Karczewski. Teenistusel avati mälestustahvel 40-le Eesti Vabadusristi ordeni kavalerist poolakale. Laanet ja Karczewski avasid kiriku näituse- ja vastuvõtu osas väljapaneku „Józef Pi?sudski – Poola ja Euroopa riigimees”. Laaneti sõnul on ajalugu näidanud, et Eesti ja Poola koostöö on olnud tugev ja edukas. Ta lisas, et koostööga jätkamine on meie julgeoleku ja turvalisuse võti.
Teenistusel esines sõnavõtuga kaitseminister Jüri Luik ja pärgade asetamisel Kaitseväe juhataja Riho Terras. Õnnistussõnad ütles EELK peapiiskop Urmas Viilma. Pärjad asetasid monumendi jalamile ka Vabariigi Valitsus, Kaitsevägi, Kaitseliit ja Poola Senat.
NordenBladet — Soome tselluloosiprojekte juhitakse nüüd Hiina rahaga ja Hiina vajadusi arvestades. Hiinast on saanud Soome metsatööstuse vedur. Hiinlased on sees kõigis Soome suuremates metsaprojektides pärast seda, kui tuli teade suure Hiina investeeringu kohta Kuopiosse rajatavasse maailma suurimasse Finnpulpi tselluloositehasesse. Nüüd küsitakse, kas Soomele on sellest üldse midagi kasu, vahendab Yle.
Kolm ülejäänud Hiina osalusega projekti on Kemijärvile ja Paltamosse planeeritavad Boreal Biorefi ja KaiCelli tselluloositehased ning Kemisse planeeritav Kaidi biotehas.
Boreal Bioref teatas märtsikuu lõpus, et Hiina paberifirma Shanying on selle peaomanik. KaiCell on sõlminud eelleppe Hiina tekstiiligigandi CHTC-ga. Kaidi biotehas on olnud hiinlaste kontrolli all algusest peale.
Soomes on hakatud nüüd mõtlema, miks ründavad hiinlased Soome metsatööstust.
Üks põhjus on selles, et Hiinal pole piisavalt puitu, et rahuldada kodumaist nõudlust paberi järele, räägib Soome loodusvarakeskuse teadur Matleena Kniivilä. Kuigi Hiina on pindalalt suur, on metsa seal väga vähe. Pikakiulist tselluloosipuud ei ole piisavalt, mistõttu otsib Hiina toorainet põhja poolt.
Lühidalt on Soomes olemas tooraine, mida Hiina vajab. Maailmas pöörlevad paljud asjad nüüd Hiina raha abil.
Aalto ülikooli keskkonnatehnika professor Olli Dahl hoiatab, et hiinlased ei osta toorainet sugugi iga hinnaga. Soomest otsitakse haavapuitu soodsa hinnaga, mis tähendab, et seda hangitakse tehasest kõige rohkem 100 kilomeetri raadiusest. Seetõttu peab Dahl võitjateks eelkõige kohalikke metsaomanikke.
Finnpulpi uue tehase territoorium kattub osaliselt Metsä Groupi uue tehasega Äänekoskis ja olukorras, kus mõlemad tehased vajavad 6,5 miljonit kantmeetrit puitu aastas, toob see kaasa nõudluse järsu kasvu. Kokku tarbivad kaks tehast aga viiendiku Soome puidukogusest.
Kohalikele piirkondadele on Hiina investeering suur võit, seda nii töökohtade kui maksutulu mõistes. Tervikuna aga pilt nii ilus pole, kuna keegi ei taha, et Soomest saab tulevikus üks suur tselluloosivabrik. Ekspordiks soovitakse kõrgtehnoloogilisi tooteid, mitte suurtes kogustes odavat tselluloosi – seda isegi vaatamata heale tootlusele.
Tselluloos on isegi paberiga võrreldes madalama kategooria toode, mistõttu on selle tootmise kasv murettekitav. Professor Dahli arvates näitab järeleandmine Hiina rahale Soome metsatööstuse au puudumist. Metsatööstus saab selles süüdistada ainult ennast, kuna pole suutnud arendada piisavalt uusi tooteid. Soome vajaks hädasti rohkem kõrgtehnoloogilist tootmist.
Puude raiumine kujutab endast lisaks muule suurt keskkonnariski. Keskkonna teema on jaganud teadlased kahte leeri: riigi palgatud teadlased räägivad, et metsa raiuda on hea, samas kui kriitikud viitavad metsa raiumisega seotud ohtudele. Helsingi ülikooli rahvamajandusliku metsaökonoomika professor Olli Tahvonen tõstatab küsimusele, milleks Soome metsi kasutatakse ja mis hinnaga. Küsimus ei puuduta siin ainult hiinlasi. Seda tuleks arutada, kui metsapoliitikat kujundatakse. On selge, et investorid raiuvad nii palju kui suudavad, aga Soome avalik võim peaks jälgima, et jääks midagi järele ka süsinikoksiidi sidumiseks.
NordenBladet — Soome valitsus otsustas mitte pikendada palju rahvusvahelist tähelepanu äratanud kodanikupalga eksperimenti, mis kestab käesoleva aasta lõpuni.
Praegu teenivad 2000 töötut Soomlast sotsiaalse eksperimendi raames 560 eurot kuus tingimusteta põhisissetulekut, mis peaks projekti eestvedajate sõnul pakkuma neile majanduslikku turvavõrku ja motiveerima neid seeläbi proovima erinevaid töökohti, suurendades nii tööturu üldist mobiilsust.
Kahe-aastane pilootprojekt algas 2017. aasta jaanuaris, kui loosi teel valiti välja 2000 töötut. Soomest sai nii esimene kodanikupalka maksev Euroopa riik. Projekti ühe eestvedaja, professor Olli Kangase sõnul on valitsus aga projekti vastu huvi kaotanud ja ei finantseeri seda enam.
„Ma olen natuke pettunud, et nad ei otsustanud seda laiendada,” möönis Kangas, kellel ei õnnestunud saada täiendavat 40-70 miljonit eurot, et haarata projekti ka grupp töötavaid soomlasi. Nii piirdubki eksperiment ainult 2000 töötu katsealusega. Pilootprojekti tulemused avaldatakse millalgi 2019. aasta lõpus.
Selle aasta veebruaris väljastatud OECD uurimisrühma raporti järgi peaks Soome tõstma kodanikupalga ellu viimiseks makse ligemale 30 protsendi võrra. Samuti kasvataks kodanikupalk Soomes sissetulekute ebavõrdust ja tõstaks vaesuspiirist allpool elavate inimeste arvu.
NordenBladet — Soomes tahetakse midagi ette võtta üha pikemaks venivate toiduabi järjekordade ehk nn leipäjonodega. Nüüd on plaan panna vaesed koos suppi sööma ja kaotada järjekorrad üldse ära. Leivajärjekordade asemele tulevad Helsingi piirkonnas ühissööklad, kus senine leivajärjekordade seltskond pannakse koos sööma.
Uus korraldus hakkab plaanide kohaselt järk-järgult kehtima 2019. aasta algusest. Järjekorrad kaovad, aga toiduabi on võimalik edasi saada. Toiduabi kottide jaotamine toimub tulevikus ühissööklate kaudu.
Toiduabi arendamist juhib Helsingis ja Espoos Helsingi diakooniakeskus. Eeskujuks on võetud Vantaa ühise laua mudel.
Helsingi linn kavatseb toiduabi koomale tõmmata. Helsingi linnavalitsus toetab toiduabi jagajaid, Veikko ja Lahja Hurstin laupeudentyö ry-d 100 000 euroga ja Myllypuron elintarvikeapu ry-d 180 000 euroga aastas. Mõlemas kohas seistakse järjekorras tänaval ja välitingimustes. Nüüd tahetakse jagada raha ümber nii, et osa rahast läheb näiteks söögikohtadele, mis pakuvad äravisatavat toitu. Need kohad oleks edaspidi inimestele tasuta.
Vantaal juba on toiduabi jagamine ära muudetud. Vantaal teevad koostööd linn, seltsingud ja koolid. Eeskuju on võetud Berliinist. Äraviskamisele minev toit kogutakse Vantaal kokku ühte keskusse ja sealt veetakse see laiali toiduabi jagajatele. Koostööpartnereid on sadu. Projekt on juba saanud parima köögiteo auhinna. Ühise laua toidukohti on Vantaal praegu 20 ringis. Ühise laua positiivne külg on see, et see aitab inimestel koos olla ja sotsialiseeruda. Paljud aga seda ei kasuta, kuna rongipilet on kallis. Inimesed käivad pigem toiduabi järel, kuna see on parem lahendus kui poest varastamine.
NordenBladet —Euroopa Liidu parlamentide esimehed rõhutasid Tallinnas toimuval kohtumisel liikmesriikide ühtsust, rahvusparlamentide rolli ja kodanike edukama kaasamise vajadust ühenduse tuleviku kujundamisel.
Riigikogu esimehe Eiki Nestori sõnul saavad nii suured kui väikesed riigid kasvada, areneda ja uusi ideid ellu viia ainult tugevas ja stabiilses rahvusvahelises keskkonnas. „Euroopa Liit ei ole ainult umbisikuline organisatsioon, mis tegeleb vaid teatud probleemidega,“ rääkis Nestor. „See on osa sellest, kes me oleme eurooplastena ja sellepärast on ühenduse lähendamine kodanikele kriitilise tähtsusega. Oluline roll ja võimalus on siin rahvusparlamentidel, kes toovad kokku kohalikud kogukonnad.“
Euroopa Parlamendi presidendi Antonio Tajani sõnul kujundavad Euroopa tulevikku poliitika ja poliitikud. „Kodanikud soovivad demokraatlikumat ja efektiivsemat ühendust, mis oleks suunatud nende põhiliste murede – turvalisuse, migratsiooni ja parema tööhõive – lahendamisele,“ ütles Tajani oma kõnes ja kutsus poliitikuid üles tihedamale koostööle kodanikega. Tajani pidas oluliseks kodanike valimisaktiivsuse tõusu, mille eest vastutavad tema hinnangul eelkõige poliitikud.
Rääkides Euroopa Liidu majandusest ütles Tajani, et Euroopa Liidu turg on küll suur, kuid üksnes koos tegutsedes suudavad liikmesriigid olla tugevad. „Oleme rohkemat kui poliitiline ühendus, me oleme väärtuste kogukond,“ lausus Tajani.
Poola Seimi marssal Marek Kuchci?ski rääkis oma kõnes vajadusest suurendada Euroopa Liidu tasandil rahvusparlamentide rolli, kes on ühendavaks lüliks kodanike ja rahvusvaheliste esindajate vahel. „Selleks, et Euroopa Liidu tulevik oleks edukas, on vaja taastada kodanike usaldus,“ ütles Kuchci?ski.
Slovakkia Rahvusnõukogu spiiker Andrej Danko ja Prantsuse Rahvusassamblee president François de Rugy tõid oma ettekannetes välja Euroopa Liidu ühised probleemid, milleks on turvalisus, välispiiride kaitse, võitlus ebaseadusliku migratsiooniga ja riikidevahelise dialoogi süvendamine.
Homme jätkuv arutelu keskendub Euroopa julgeoleku- ja kaitseküsimustele. Ettekande teevad Läti parlamendi spiiker In?ra M?rniece, Saksa Bundestagi esimees Wolfgang Schäuble ning Austria Rahvusnõukogu esimees Wolfgang Sobotka.
Kohtumisel osalevad ka Albaania, Makedoonia, Montenegro, Serbia, Türgi, Norra, Islandi ja Šveitsi delegatsioonid.
Hilton Park Hotellis toimuva konverentsi otseülekannet saab jälgida parleu2017.ee veebilehelt, kust leiab ka konverentsi programmi.
