NordenBladet — Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni liikmed viibivad uuel nädalal Strasbourgis Prantsusmaal assamblee tänavusel teisel osaistungil, kus tähelepanu keskmes on inimõigustega seotud teemad.
Eesti delegatsiooni esimehe ja ENPA asepresidendi Marianne Mikko sõnul tuleb tõsine töönädal. „Arutleme teemadel, nagu kuivõrd Euroopa ajakirjanikel on võimalus töötada demokraatia valvurina, kuivõrd erakorralise olukorraga riigid nagu Ukraina, Türgi ja Prantsusmaa järgivad õigusriigi printsiipe, ning kolmandaks, kuidas järgitakse kübersõjas inimõigusi,“ ütles Mikko.
Istungil on arutelu all veel kliimamuutusi käsitlev Pariisi kokkulepe, ravimitele mittealluv tuberkuloos Euroopas, olukord Liibüas, terroristliku rühmituse ISIS rahastamine, riigisiseste migrantide humanitaarsed vajadused ning migreerunud laste integreerimine, toetamine ja kaitsmine läbi kohustusliku hariduse.
Kammertooni nädalale annab Mikko sõnul aga sõltumatu komisjoni raport korruptsioonist ehk nn kaaviaridiplomaatiast, mis avalikustatakse täna õhtul ENPA kodulehel.
Eesti delegatsioon on ENPA istungil koosseisus Marianne Mikko, Tiit Terik ja Jaak Madison.
NordenBladet —Soomes on praegu lasteaiaõpetajate miinimumpalk 2300 eurot. Seda peetakse liiga väikseks, kui arvestada, et teiste kõrgharidusega spetsialistide keskmine sissetulek on 4000-5000 eurot. Nüüd nõutakse lasteaiaõpetajate palga tõstmist vähemalt 3000 euroni.
Lasteajatöötajate palgad on püsinud muutumatuna ligi 30 aastat, samas kui töö hulk ja vastutus on kasvanud.
Lasteaiaõpetajate palgatõusu toetuseks on loodud rahvaliikumine #Eileikkirahaa (Eimänguraha). Täna kogunesid liikumise esindajad, ligi 3000 inimest Helsingi kesklinna meelt avaldama.
Rahvaliikumisega on liitunud kokku ligi 16 000 inimest. Rahvaliikumine sai alguse sellest, kui Yle avalikustas kuu aega tagasi, et Helsingi piirkonna omavalitsused on omavahel mitteametlikult kokku leppinud õpetajate palkade külmutamise. Omavalitsuste esindajad lükkasid selle väite hiljem ümber.
NordenBladet — Soomes Savonlinnas pannakse kevadel kinni õpetajate kõrgkool ja see tähendab ülikoolihariduse lõppu linnas. Minema läheb ligi 800 tudengit, lisaks õppejõud, kokku tuhande inimese ringis. Rahas tähendab see ligi 13 miljoni eurot kadumist.
Alates sügisest tegutseb Ida-Soome ülikooli õpetajakoolitus ainult Joensuus.
Savonlinna niigi väikest elanike arvu 34 600 arvestades on löök päris suur. Savonlinnast on juba palju inimesi lahkunud, nüüd lahkub veel ja see tähendab suurt survet kinnisvara hindadele. Lisaks ühiselamutele jääb korraga tühjaks 500-600 korterit. Ühiselamud, 15-20 korrusmaja on kavas viie aasta jooksul lammutada.
Linna 1500 üürikorterist seisavad juba praegu tühjalt 250. Ühiselamute täituvus on olnud 70 protsenti. Kolm ühiselamut on päris tühjad.
Savonlinnast on juba läinud mitmeid ülikooli asutusi nagu rahvusvahelise meedia osakond, samuti kutsekoolituse müügi, disaini ja turismi erialad. Asemele on tulnud tervishoiu erialad, aga mitte nii palju. Kokku on Savonlinnast kadunud ligi 1500 õppekohta, asemele on tulnud mõnikümmend.
Noorte inimeste lahkumine tähendab ka seda, et vanurite osakaal tõuseb kiiresti. Noorte inimeste lahkumisega pannakse kinni meelelahutusasutused nagu klubid.
Savonlinnas paistab hästi terve Soome ebaühtlane areng: mõned piirkonnad arenevad, teised hääbuvad. Lõuna-Savo on eriti kehvas seisus. Statistika järgi kaotas see piirkond möödunud aastal kõige rohkem elanikke. Koos inimeste lahkumisega väheneb ka töökohtade arv.
Savonlinna on suveperioodil populaarne turismisihtkoht, kus käib ligi 500 000 inimest. Kõige kuumem aeg on juulikuu. Savonlinnat tuntakse Saimaa järvede ja ooperipäevade järgi, aga seal on ka arenenud tööstust.
NordenBladet — Soomes on eurotsooni odavaimad kodulaenud, intress vaid 0,92 protsenti, selgub Euroopa keskpanga värskest ülevaatest. Odavuselt teisel kohal on Portugal, aga sealgi on intress pool protsendipunkti kõrgem kui Soomes.
Kõige kõrgemat intressi, üle 3 protsendi makstakse Kreekas ja Iirimaal, kus majandused toibuvad suurest kriisist. Intress on suhteliselt kõrge, üle 2 protsendi ka Baltimaades. Eestis on kodulaenude intress mitu korda kõrgem kui Soomes – 2,36 protsenti.
Soome madalad intressid tulevad sellest, et intress seotakse euriboriga, samas kui mujal, näiteks Saksa- ja Prantsusmaal eelistatakse fikseeritud intressi. Euriboriga seotuse tõttu on Soomes suurem risk, et intressid tõusevad.
Soomes Nordea analüütikud ei usu, et Euroopa keskpank intresse veel niipea tõstma hakkab. Nordea prognoosib esimest intressitõusu alles 2019. aasta detsembris. Kodulaenude intressides avaldub see tõus aasta varem, kuna euribor hakkab tõusma arvatavalt käesoleva aasta lõpus.
Praegu on 12 kuu euribor veel miinuses ehk oli reedel -0,189 protsenti.
NordenBladet — 17. aprillil kell 12 kaitses Tallinna Ülikoolis doktoritööd loodus- ja terviseteaduste instituudi doktorant Kadri Vilumaa, kes uuris vallistikega rannikumaastike kujunemist ja arengut. Autor leidis, et tormi-ajuveest mõjutatud rannikud on ideaalsed alad mineviku sündmuste, sealhulgas tormisuse, detailseks uurimiseks. Olulisemate sündmuste jäljed on vanades vallides hästi säilinud tänu pidevale maakerkele ja tõusu-mõõna puudumisele.
Uurimistöö peamine eesmärk oli leida olulisemad tegurid ja analüüsida protsesse, mis rannikumaastike kujunemist ja arengut mõjutasid. „Leidsin, et lainetuse ja tuule koosmõjul tekkinud vallide ja nõgude siseehituses on salvestunud informatsioon minevikus aset leidnud rannaprotsesside ja maastikus toimunud muutuste kohta. Selle uurimine annab suurepärase võimaluse vallistikega rannikumaastike kujunemise ja arengu mõistmiseks,“ selgitas töö autor ja lisas, et vallistike arengus on omanud olulist tähtsust nii eoolsed protsessid (ehk tuulekuhje) kui ka tormisemate ja vaiksemate perioodide vaheldumine.
Uuringutulemuste põhjal selgus, et alade soostumine on alanud erinevatel aegadel. See on sõltunud hüdroloogilisest režiimist, sealhulgas põhjavee taseme muutustest. ”Turbakihi alumises osas esinevad söeosakesed näitavad aga seda, et põlengud on olnud sageli olulised niiskusrežiimi muutjad, millele on sageli järgnenud alade soostumine,” selgitas Vilumaa. Tööst selgub, et turba kasv sõltub pigem vallide mõõtmetest ja veerežiimist, kui pinnavormide vanusest. Autori sõnul võib üldjoontes järeldada, et turba tekkimine on enamasti alanud nõgude moodustumisest üle 1000 aasta hiljem.
Vallistike ja nendevaheliste nõgudega rannikumaastikele on tänapäeval iseloomulik intensiivse soostumise jätkumine, mille kohta annavad tunnistust turba alla mattunud madalamad vallid. Võime eeldada, et ilmselt kattuvad tulevikus kõik vallid turbaga, misläbi seesugused maastikud kaotavad oma heterogeensuse ja muutuvad üsna ühetaolisteks sootasandikeks.
„On oluline õppida tundma minevikus toimunud protsesside mõju rannikute arengule, et prognoosida kliima soojenemisega kaasneva tormisuse kasvu võimalikku mõju tulevikus,“ selgitas autor töö olulisust. Esmakordselt on töös kasutatud erinevaid uurimisvaldkondi hõlmavat metoodilist mitmekülgsust (georadari, geoloogilis-geomorfoloogilised, mullastiku, taimkatte, veerežiimi uuringud, radiosüsiniku dateeringud, turba analüüs), mis võimaldas koguda uusi andmeid maastike struktuuri, kujunemise ja arengu kohta erivanuselistel rannikutel. Saadud tulemused annavad väärtusliku sisendi maakasutuse planeeringuteks, looduskaitseks, maavarade kasutamise planeerimiseks, prognoosideks ja riskianalüüsideks kliimamuutuste valguses (sh surve rannikutele – purustused, üleujutused). Uurimistöö tulemused on kasutatavad ka rannikumaastike arengu võimalike tulevikustsenaariumide pikemaajalisel prognoosil.
Doktoritöö pealkiri on “Formation and evolution of coastal plains with ridge-swale systems in Estonia” (“Vallistikega rannikumaastike kujunemine ja areng Eestis”) ja selle avalik kaitsmine toimu 17. aprillil Tallinna Ülikoolis. Doktoritöö juhendaja on TLÜ vanemteadur Are Kont, oponendid Klaipeda Ülikooli juhtivteadur Albertas Bitinas ja Tartu Ülikooli vanemteadur Alar Rosentau.
