NordenBladet — 17. aprillil kell 12 kaitses Tallinna Ülikoolis doktoritööd loodus- ja terviseteaduste instituudi doktorant Kadri Vilumaa, kes uuris vallistikega rannikumaastike kujunemist ja arengut. Autor leidis, et tormi-ajuveest mõjutatud rannikud on ideaalsed alad mineviku sündmuste, sealhulgas tormisuse, detailseks uurimiseks. Olulisemate sündmuste jäljed on vanades vallides hästi säilinud tänu pidevale maakerkele ja tõusu-mõõna puudumisele.

Uurimistöö peamine eesmärk oli leida olulisemad tegurid ja analüüsida protsesse, mis rannikumaastike kujunemist ja arengut mõjutasid. „Leidsin, et lainetuse ja tuule koosmõjul tekkinud vallide ja nõgude siseehituses on salvestunud informatsioon minevikus aset leidnud rannaprotsesside ja maastikus toimunud muutuste kohta. Selle uurimine annab suurepärase võimaluse vallistikega rannikumaastike kujunemise ja arengu mõistmiseks,“ selgitas töö autor ja lisas, et vallistike arengus on omanud olulist tähtsust nii eoolsed protsessid (ehk tuulekuhje) kui ka tormisemate ja vaiksemate perioodide vaheldumine.

Uuringutulemuste põhjal selgus, et alade soostumine on alanud erinevatel aegadel. See on sõltunud hüdroloogilisest režiimist, sealhulgas põhjavee taseme muutustest. ”Turbakihi alumises osas esinevad söeosakesed näitavad aga seda, et põlengud on olnud sageli olulised niiskusrežiimi muutjad, millele on sageli järgnenud alade soostumine,” selgitas Vilumaa. Tööst selgub, et turba kasv sõltub pigem vallide mõõtmetest ja veerežiimist, kui pinnavormide vanusest. Autori sõnul võib üldjoontes järeldada, et turba tekkimine on enamasti alanud nõgude moodustumisest üle 1000 aasta hiljem.
Vallistike ja nendevaheliste nõgudega rannikumaastikele on tänapäeval iseloomulik intensiivse soostumise jätkumine, mille kohta annavad tunnistust turba alla mattunud madalamad vallid. Võime eeldada, et ilmselt kattuvad tulevikus kõik vallid turbaga, misläbi seesugused maastikud kaotavad oma heterogeensuse ja muutuvad üsna ühetaolisteks sootasandikeks.

„On oluline õppida tundma minevikus toimunud protsesside mõju rannikute arengule, et prognoosida kliima soojenemisega kaasneva tormisuse kasvu võimalikku mõju tulevikus,“ selgitas autor töö olulisust. Esmakordselt on töös kasutatud erinevaid uurimisvaldkondi hõlmavat metoodilist mitmekülgsust (georadari, geoloogilis-geomorfoloogilised, mullastiku, taimkatte, veerežiimi uuringud, radiosüsiniku dateeringud, turba analüüs), mis võimaldas koguda uusi andmeid maastike struktuuri, kujunemise ja arengu kohta erivanuselistel rannikutel. Saadud tulemused annavad väärtusliku sisendi maakasutuse planeeringuteks, looduskaitseks, maavarade kasutamise planeerimiseks, prognoosideks ja riskianalüüsideks kliimamuutuste valguses (sh surve rannikutele – purustused, üleujutused). Uurimistöö tulemused on kasutatavad ka rannikumaastike arengu võimalike tulevikustsenaariumide pikemaajalisel prognoosil.

Doktoritöö pealkiri on “Formation and evolution of coastal plains with ridge-swale systems in Estonia” (“Vallistikega rannikumaastike kujunemine ja areng Eestis”) ja selle avalik kaitsmine toimu 17. aprillil Tallinna Ülikoolis. Doktoritöö juhendaja on TLÜ vanemteadur Are Kont, oponendid Klaipeda Ülikooli juhtivteadur Albertas Bitinas ja Tartu Ülikooli vanemteadur Alar Rosentau.

Doktoritöö täistekst on kättesaadav TLÜ Akadeemilise Raamatukogu keskkonnas ETERA.

 

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT