NordenBladet – Taani peaminister Mette Frederiksen ütles teisipäeval, et Kopenhaagen võib Balti riikidesse saata juurde 800 sõdurit.
Frederiksen rõhutas, et NATO peab tegema kõigepealt taotluse ja siis saab Taani oma sõdurid saata Baltikumi. Sõdurite saatmine vajab ka Taani parlamendi heakskiitu.
Praegu on Eestis umbes 200 Taani sõdurit. Frederiksen külastab sel nädalal ka Eestit, Lätit ja Leedut, teatas Taani telekanal TV2.
“Oleme juba seal kohal, kuid oleme valmis tegema märkimisväärselt rohkem,” ütles Frederiksen.
NordenBladet – KredEx tõi uue teenusena turule regionaallaenu, et ettevõtjad väljaspool Tallinna ja Tartut saaksid investeeringute finantseerimiseks pankadest lihtsamalt laenu. Regionaallaen võimaldab vajaliku omaosaluse osalist või täielikku finantseerimist.
Regionaallaenu saavad pankadest taotleda väljaspool Tallinna ja Tartut asuvad väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted, kes ei tegutse põllumajanduse, metsanduse või vesiviljeluse valdkonnas. Laen aitab neid ettevõtteid, kellel puuduvad vahendid pankade nõutavaks omaosaluseks.
NordenBladet – Leedus registreeriti viimase 24 tunniga 2823 uut koroonaviirusesse nakatumist ja seitse Covid-19 surma, ilmnes teisipäeva hommikul ametlikust statistikast.
Umbes 2618 uutest juhtumitest olid esmased, 200 inimest nakatusid teist ja viis kolmandat korda.
Covid-19 patsientide arv haiglates on vähenenud ligikaudu 50 võrra 1215-ni, sealhulgas 45 intensiivravijuhtumit.
Kahe nädala esmase nakatumise määr on nüüd 1772,4 100 000 inimese kohta, viimase seitsme päeva positiivsete testide protsent on 39,1 protsenti.
Uute nakatumiste igapäevane arv oli alates 2021. aasta lõpust kiires tempos tõusnud, kuid veebruari alguses pööras see langusse, pärast seda, kui ühel päeval oli tuvastatud rekordilised enam kui 14 000 juhtumit.
Ligikaudu 69,7 protsenti Leedu elanikest on seni vaktsineeritud vähemalt ühe korra.
Kõik viimased surnud olid enam kui 60-aastased ja kolm täielikult vaktsineeritud.
NordenBladet – Venemaa rünnak ukrainlaste vastu on pannud eestlased relvi soetama – kui mullu märtsis sai politsei- ja piirivalveamet kokku 128 relvaloataotlust, siis sel kuul esitati ainuüksi kolme esimese nädalaga 225 taotlust ja tänaseks on relvatahtjate hulk kindlasti suurem.
Võrdluseks – veel jaanuaris, kui Ukraiba sõda polnud alanud, sai politsei 107 taotlust, veebruaris, mille lõpus sõda algas, aga 125 taotlust. PPA juhtivkorrakaitseametnik Riita Proosa ütles, et taotluste hulk hakkas suurenema 28. veebruarist ehk vabariigi aastapäeval käivitunud sõja algusele järgnenud esmaspäevast. Taotleja peab ka põhjendama, miks ta relvaluba soovib. Proosa sõnul on selgitused napisõnalised, kuid leidub ka pikemaid põhjendusi.
NordenBladet – Koroonapiirangud on muutnud inimeste ostutrende ning paljud soomlased on hakanud alkoholi ostma veebipoodidest. See aga jätab riigi ilma kümnetest miljonitest eurodest maksutulust, kirjutab ajaleht Iltalehti.
Eelmisel aastal tellisid soomlased välismaa veebipoodidest kümneid miljoneid liitreid alkoholi, kuid Soome maksu- ja tolliamet ei ole suutnud neilt saadetistelt praktiliselt üldse makse kätte saada, tõdes Iltalehti. Väljaande hinnangul on riik kaotanud kümneid miljoneid eurosid.
Maksude tasumine kaob juriidilistesse segadustesse, kus alkoholi müüja püüab oma tegevuse organiseerida selliselt, et ostja oleks kohustatud maksud Soome riigile tasuma, maksuamet soovib aga enamikul juhtudel käsitleda maksude tasujana müüjat. Lisaks leiab Soome alkoholipoliitikat kujundav terviseamet, et alkoholi kaugmüük on üldse seadusevastane, kirjeldas leht olukorda.
Lõppkokkuvõttes on aga kujunenud olukord, kus Soome tarbijad saavad internetist alkoholi tellida ilma makse tasumata ning riskimata selle eest ka mingisugusegi karistusega.
Soome maksuameti andmeil deklareerisid 15 kaugmüüjat eelmisel aastal 120 000 liitri alkoholi müügi ning tasusid sellelt umbes pool miljonit eurot makse. See on aga köömes riigi alkoholi kogutarbimisest, tõdeb leht. Alkoholi kaugmüügiga tegeleb Soomes mitukümmend ettevõtet.
Soome tolliametniku Anna Kallio sõnul avastati koos maksuametiga eelmisel aastal 556 alkoholi kaugmüügi juhtumit, kus makse ei makstud. See puudutas kokku 78 000 erinevat ostu, millega soetati üle viie miljoni liitri erinevaid alkohoolseid jooke. Seda on viis korda rohkem kui 2020. aastal. Nende ostude eest oleks pidanud riik saama maksudena umbes 16 miljonit eurot.
Kuna aga alkoholi saabub netipoodide kaudu Soome nii palju, siis tolli hinnangul avastavad nad ainult 10–20 protsenti sellistest juhtumitest. Hinnanguliselt toodi eelmisel aastal Soome 26–51 miljonit liitrit erinevaid joovastavaid jooke, millelt ei tasutud mingeid makse. Et eri kangusega alkoholile kehtivad erinevad maksumäärad, on raske hinnata täpselt saamata jäänud maksuraha, kuid Soomes ostetud alkoholi struktuuri arvestades, arvestades, et nende eest korjatakse kokku 3,12 eurot makse, jäi riigil saamata 81–161 miljonit eurot.
