NordenBladet – Sel nädalal toimuvalt Euroopa Liidu tippkohtumiselt oodatakse kokkulepet uutes sanktsioonides. Rootsi ja Taani on avaldanud survet, et sadamakeeld vene laevadele oleks osa sellest. Nii Vene lipu all sõitvad kui Venemaa sadamatest tulnud laevad jätkavad sõitu Läänemere, sealhulgas Rootsi ja Taani sadamatesse.
Teisipäeva varahommikul ilmus Oxelösundi saarestikku Vene laev Nephrite, pardal mitu tuhat tonni alumiiniumi.
“Sel lubatakse meie sadamasse siseneda, “ütleb Douglas Heilborn, Oxelösundi sadama tegevjuht.
SVT tehtud uuring näitab, et teisipäeva pärastlõunal oli Läänemerel umbes 50 laeva, mis tulid Venemaa sadamatest. Vaatamata muidu karmidele Venemaa-vastastele sanktsioonidele ei keelata neil laevadel Rootsi sadamatesse siseneda.
Sel nädalal toimuvalt Euroopa Liidu tippkohtumiselt oodatakse kokkulepet uutes sanktsioonides. Muuhulgas on Rootsi ja Taani avaldanud survet, et sadamakeeld oleks osa sellest.
“On oluline, et see ei sõltuks igast liikmesriigist eraldi. EL-il peab Venemaa suhtes olema ühine suhtumine,” ütles Rootsi taristuminister Tomas Eneroth SVT-le.
Rootsi sadamatöötajate ametiühing on aga juba iseseisvalt otsustanud kehtestada blokaadi laevadele, millel on ühendus Venemaaga. Alates 28. märtsist neid aluseid ei teenindata.
Taani puksiiroperaator Svitzer teatas, et alates 3. märtsist on peatatud kõik tegevused, mida saab seostada Venemaa gaasi- ja naftakaubandusega.
NordenBladet – Trükitud ajalehtede ilmumine võib lähinädalatel olla ohus, leiab Soome meedialiidu tegevjuht Jukka Holmberg. Põhjuseks on terav ajalehepaberi puudus, metsatööstusettevõtte UPM pikaleveninud streik ja Venemaa invasioon Ukrainasse. Holmbergi sõnul on mitmed meediamajad vajanud tavapärasest rohkem Venemaa ajalehepaberit, et täita UPM-i paberitootmises tekkinud tühimikku.
Pärast Venemaa invasiooni Ukrainasse on meediaettevõtted aga lõpetanud Venemaa paberi kasutamise. Holmbergi sõnul trükiti enne UPM-i streigi algust Vene paberile umbes viiendik Soome ajalehtedest.
Helsingin Sanomat teatas 11. märtsil, et vähendab nädalavahetuse numbrite mahtu ning Nyt-lisa asendatakse ajutiselt väiksema telenädalaga.
Paberipuudus mõjutab ka kohalikke ajalehti. Edela-Soomes ilmuv Laitilan Sanomat teatas märtsis, et ajakirja suurust tuleb vähendada.
OP analüütiku Henri Parkkineni sõnul on ajalehepaberi hind tõusnud juba ammu enne UPM-i streiki ja Venemaa sissetungi Ukrainasse. Kui aasta tagasi maksis ajalehepaber Euroopa turul umbes 390 eurot tonn, siis praegu on tonni hind üle 670 euro.
Parkkineni sõnul uut tootmisvõimsust tulemas ei ole ja Euroopas pole umbes 15 aastat uusi paberimasinaid käima pandud. Ka Soomes on vanad paberimasinad suletud või muudele toodetele ümberseadistatud. Parkkineni hinnangul ei ole paberit ka laos.
Kõigi meediamajade paberivarud pole siiski otsas. Äridirektor Erkki Summaneni sõnul on Keskisuomalaineni meediakontsernil paberit varasuveni. Ettevõte varus paberit eelmise aasta lõpus UPM-i streigi eel.
Keskisuomalaineni meediakontserni kuuluvad näiteks päevaleht Keskisuomalainen ning arvukalt piirkondlikke, kohalikke ja linnalehti.
Summaneni sõnul on kontsernis toimunud arutelud lehtede arvu vähendamise või leviala vähendamise üle.
Kasu üksiku kohaliku ajalehe sulgemisest paberi kokkuhoiu mõttes on väike, kuna selle tiraaž ja lehtede arv on niigi madal. Ühe kohaliku ajalehe ilmumise peatamine kataks vaid väikese osa suure provintsilehe kirjastamisvõimsusest, ütles Suummanen.
OPi analüütik Parkkinen ei oska öelda, kui kaua ajalehepaberi ebakindel kättesaadavus veel kestab. “Kogu olukord on väga ebatavaline, mistõttu on selle kestuse hindamine keeruline.”
Meedialiidu tegevjuhi Holmbergi sõnul oleks probleemi olulisim lahendus UPM-i streigi lõpetamine.
NordenBladet – Läti valitsus otsustas teisipäeval toimunud kabinetinõupidamisel, et alates reedest, 1. aprillist leevendatakse maskikandmise ja koroonatõendi küsimise nõudeid.
Riigikantselei direktor Jānis Citskovskis ütles, et alles jääb Covid-19 sertifikaadi nõue tervishoiu-, haridus- ja vanglatöötajatele. Muudes valdkondades on tööandjal õigus otsustada, kas nõuda töötajatelt koroonatõendit.
Alates 1. aprillist kaotatakse enamikus kohtades maskikandmise nõue. Maskikohustus jääb ühistranspordis, sotsiaalhoolekandes ja tervishoius.
Mujal, sealhulgas kauplustes ja koolis, ei nõuta maske.
Ürituste korraldajatel on soovi korral õigus nõuda maski, koroonatõendit või turvalise vahemaa hoidmist.
Alates 1. aprillist kaob Lätis Covid-19 sertifikaadi esitamise nõue EL-ist, Schengeni alalt, Šveitsist või Ühendkuningriigist saabudes. Muudest kolmandatest riikidest reisimise tingimused jäävad muutumatuks.
Lähikontaktsena peab FFP2 maski kandma seitse päeva alates kokkupuutest nakatunuga.
Terviseminister Daniels Pavļuts ütles pärast kabinetinõupidamist, et meetmed kujutavad endast “isikliku vastutuse suurenemist”, kuid hoiatas, et Covid-19 edasine kulg sügisel ja pärast seda on alles ees.
NordenBladet – 23. märtsi hommikuse seisuga on haiglas 452 koroonaviirusega nakatunud patsienti. Neist 192 vajab haiglaravi raskeloomulise Covid-19 tõttu, nendest omakorda 118 ehk 61,5% on vaktsineerimata ja 74 ehk 38,5% on lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.
Viimase 7 päeva jooksul on 100 000 täielikult vaktsineeritud elaniku kohta haiglasse sattunud keskmiselt 1,1 vaktsineeritud inimest päevas ja 100 000 vaktsineerimata inimese kohta haiglasse sattunud keskmiselt 3,6 vaktsineerimata inimest päevas.
Ööpäeva jooksul avati haiglates 97 uut haigusjuhtu, millest 66 juhul vajasid patsiendid hospitaliseerimist sümptomaatilise Covid-19 tõttu. Viimase 10 päeva jooksul on haiglaravile lisandunud keskmiselt 23,9 sümptomaatilist Covid-19 patsienti päevas. Suri 19 koroonaviirusega nakatunud inimest vanuses 63-96 aastat, kellest 12 olid vaktsineerimata. Ööpäeva jooksul registreeritud surmadest 10 juhtu on lisatud tagantjärele.
Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti 4268 testitulemust, millest 1830 osutus positiivseks. Viimase 7 päeva jooksul on 100 000 täielikult vaktsineeritud elaniku kohta nakatunud keskmiselt 99 vaktsineeritud inimest päevas ja 100 000 vaktsineerimata inimese kohta nakatunud keskmiselt 109 vaktsineerimata inimest päevas.
Ööpäeva jooksul manustati 560 vaktsiinidoosi, neist uusi vaktsineerimisi alustati 66. Tänahommikuse seisuga on lisa- või tõhustusdoosi saanud 441 350 inimest. Kogu Eesti elanikkonna hõlmatus kahe vaktsiinidoosiga on 63,3%.
NordenBladet — Riigikogu rahanduskomisjon toetas investeerimisfondide seaduse muutmist, et ühtlustada jaeinvestoritele suunatud eurofondide ning riskikapitali- ja kinnisvarafondide (alternatiivfondide) piiriülese pakkumise reegleid ja võtta selleks üle ELi vastavad direktiivid.
Rahanduskomisjoni aseesimees Aivar Kokk selgitas, et eelnõuga lisatakse võimalus investeerimisfondi eelturustamiseks, millega antakse fondivalitsejatele võimalus nö kompida investorite huvi fondi investeerimise vastu ilma, et fondivalitseja peaks tegema siduvat pakkumist.
„Eelnõu kohaselt ei pea fondi piiriülesel pakkumisel fondivalitseja omama teises riigis enam püsivat asu- või tegevuskohta, näiteks omama selles riigis esinduskontorit, või määrama seal kohapeal olevat esindajat. Suhtlus investorite ja fondide vahel toimub elektrooniliste kanalite kaudu,“ ütles Kokk. Ta lisas, et Eestis on asutatud 11 Finantsinspektsiooni (FI) loaga fondivalitsejat. FI on registreerinud 51 piiriüleselt tegutsevat fondivalitsejat.
Eelnõuga muudetakse väiksemahuliste fondide valitsejate registreerimise tingimusi FIs. Väikefondi puhul jääb fondi varade maht alla 100 miljoni euro, nende üle FI üldjuhul järelevalvet ei tee, vaid registreerib üksnes nende tegevuse. Kokku on FI tänaseks registreerinud 55 väikefondivalitsejat.
Kokk selgitas, et eelnõuga võimaldatakse pensionifondidel investeerida väärtpaberitesse, mille alusvaraks on toore või mille hind sõltub toormest. „Seni ei ole sellistesse instrumentidesse investeerimine lubatud olnud. Eelnõu kohaselt võib seda edaspidi teha kuni 25 protsendi ulatuses pensionifondi vara väärtusest. Selliseks väärtpaberiks võiks olla nt tuletisväärtpaber, eelkõige futuurid, mille alusvaraks on nafta, erinevad põllumajandussaadused,“ ütles Kokk.
Rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd ütles, et investeerimisfondid on viimastel aastatel teinud märkimisväärse kasvuspurdi ja nende mahud on kiiresti kasvanud. „Samas vaatamata edusammudele, ei ole Euroopa Liidu kapitaliturgude liit saavutanud veel täit potentsiaali ja turgude jätkuv killustatus takistab kapitali vaba liikumist,“ märkis Sõerd. Ta lisas, et Euroopa Liidu kapitaliturge iseloomustab jätkuvalt koduriigipõhisus, 70 protsenti kõigist valitsetavatest varadest on investeerimisfondides, mida pakutakse vaid fondi päritoluriigis.“ Fondide piiriülene pakkumine on jäänud loodetust tagasihoidlikumaks,“ selgitas Sõerd.
Ta märkis, et seadusemuudatuse eesmärk on senisest lihtsamini võimaldada investeerimisfondide pakkumisi erinevatele Euroopa Liidu liikmesriikide investoritele. Seadusemuudatusest võidavad näiteks investorid, kes saavad kergema ligipääsu teiste Euroopa Liidu liikmesriikide investeerimisfondidele.
Eelnõuga nähakse ette, et eurofondi fondivalitsejad peavad oma tegevuses, näiteks riskijuhtimises, arvesse võtma jätkusuutlikkusriske. Jätkusuutlikkusriskid on sotsiaalsed, mis on seotud üldjuhtimisega (corporate governance) ja keskkonnaalased tingimused ning mis võivad negatiivselt mõjutada investeeringute väärtust.
Muudatuste kohaselt võib FI keelduda väikefondi valitseja registrisse kandmisest kui fondivalitseja asukoht ja tegevuskoht ei ole Eestis või fondivalitseja ei valitse reaalselt ühtegi fondi, samuti juhul kui FIile esitatud andmed või dokumendid on ebaõiged või eksitavad. Samuti laiendatakse FI õigust fondivalitseja registrist kustutada juhul kui registreeringu taotlemisel on FIile esitatud valeandmeid.
Rahanduskomisjon otsustas saata valitsuse algatatud investeerimisfondide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (551 SE) täiskogu istungile 6. aprillil ettepanekuga esimene lugemine lõpetada.
