Teisipäev, aprill 16, 2024

Monthly Archives: märts 2022

Eesti: Reisimine mullu elavnes, sisereisid on läinud kallimaks

NordenBladet – Eesti elanikud tegid 2021. aastal 575 000 ööbimisega välisreisi, mis on aasta varasemaga võrreldes kolm protsenti rohkem. Ööbimisega sisereise oli ligi 2,3 miljonit ehk kuus protsenti rohkem kui 2020. aastal, kuid need on läinud kallimaks, näitavad statistikaameti andmed.

Välisreisidele kulutasid eestlased möödunud aastal üle 495 miljoni euro ja sisereisidele üle 402 miljoni euro.

Keskmiselt kulutasid inimesed ööbimisega välisreisile 862 eurot ja kodumaal 177 eurot inimese kohta.

Võrreldes eelnenud aastaga tõusis ööbimisega sisereisi keskmine hind rohkem kui majutusega välisreisi maksumus.

Keskmine kodumaise puhkusereisi hind oli 213 eurot.

Reiside arvu suurenemisega kasvas reisimisele kulutatud raha hulk 98 miljoni võrra. Võrreldes Covidi-eelse, 2019. aastaga säästsid eestimaalased reisikuludelt ligikaudu 980 miljonit eurot.

Kahe viimase aasta reisisihtkohti on tugevasti mõjutanud riikides kehtestatud koroonaviirusest tingitud piirangud.

Eesti: Raske Covidiga on haiglas 160 patsienti, suri neli inimest

NordenBladet – 29. märtsi hommikuse seisuga on haiglas 355 koroonaviirusega nakatunud patsienti kellest 160 vajab haiglaravi raskeloomulise COVID-19 tõttu. Ööpäeva jooksul suri neli koroonaviirusega nakatunud inimest.

Raske Covidiga haiglas viibijatest omakorda 95 ehk 59,4 protsenti on vaktsineerimata ja 65 ehk 40,6 protsenti on lõpetatud vaktsineerimiskuuriga, teatas terviseamet.

Ööpäeva jooksul avati haiglates 37 uut haigusjuhtu, millest 14 juhul vajasid patsiendid hospitaliseerimist sümptomaatilise COVID-19 tõttu. Viimase kümne päeva jooksul on haiglaravile lisandunud keskmiselt 19,1 sümptomaatilist COVID-19 patsienti päevas.

Ööpäevaga suri neli koroonaviirusega nakatunud inimest, kellest kaks olid vaktsineerimata: 67-aastane mees, 82-aastane naine, 92-aastane naine ja 94-aastane mees.

Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti 4558 testitulemust, millest 1451 osutus positiivseks. Viimase seitsme päeva jooksul on 100 000 täielikult vaktsineeritud elaniku kohta nakatunud keskmiselt 83 vaktsineeritud inimest päevas ja 100 000 vaktsineerimata inimese kohta nakatunud keskmiselt 93 vaktsineerimata inimest päevas.

Viimase seitsme päeva jooksul on 100 000 täielikult vaktsineeritud elaniku kohta haiglasse sattunud keskmiselt 0,8 vaktsineeritud inimest päevas ja 100 000 vaktsineerimata inimese kohta haiglasse sattunud keskmiselt 2,9 vaktsineerimata inimest päevas.

Ööpäeva jooksul manustati 455 vaktsiinidoosi, neist uusi vaktsineerimisi alustati 59.

Eesti: Eluaseme hinnaindeks kasvas mullu 15,1 protsenti

NordenBladet – Statistikaameti andmetel tõusis eluaseme hinnaindeks 2021. aastal eelneva aasta keskmisega võrreldes 15,1 protsenti, mis on ühtlasi viimaste aastate suurim aastane kasv.

Statistikaameti analüütiku Egne Säinasti sõnul tõusis aastaindeks, mida arvutatakse nelja kvartali keskmisena, viimati sellest rohkem 2007. aastal, kui kasv oli 20,8 protsenti. “Möödunud aastal tõusid korterite hinnad 14,8 protsenti ja majade hinnad 15,9 protsenti,” täiendas Säinast pressiteates.

Eluaseme hinnaindeks näitab kodumajapidamiste poolt eluaseme soetamiseks tehtud tehingute ruutmeetrihindade muutust ning seda arvutatakse korterite ja majade kohta.

Möödunud aasta neljandas kvartalis tõusis eluaseme hinnaindeks võrreldes 2020. aasta sama kvartaliga 20,4 protsenti, seejuures majade hinnad tõusid 21,7 protsenti ja korterite hinnad 19,8 protsenti. Võrreldes kolmanda kvartaliga tõusis eluaseme hinnaindeks 6,6 protsenti, seejuures majade hinnad tõusid 11,4 protsenti ja korterite hinnad 4,3 protsenti.

Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeks tõusis 2021. aastal võrreldes 2020. aasta keskmisega 11 protsenti. Neljandas kvartalis oli muutus võrreldes 2020. aasta sama kvartaliga 15,8 protsenti.

Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeks iseloomustab kodumajapidamiste seisukohast uute eluasemete soetamise ning eluaseme ostja ja kasutajana tehtavate muude kulutuste hindade muutust. Indeks koosneb neljast osast: eluaseme ost, muud eluaseme ostmisega seotud teenused, eluaseme kapitaalremont ja eluaseme kindlustus.

Avafoto: Pexels

Eesti: Terviseamet prognoosib: nädalaga lisandub 9000 nakatunut, haiglaravi langeb alla 500

NordenBladet – Terviseameti prognoosi kohaselt võib sel nädalal oodata veidi alla 9000 nakatunu, haiglaravi näitaja peaks minema alla 450. Terviseameti nakkushaiguste osakonna juhataja Hanna Sepa sõnul lisandus eelmisel nädalal 10 000 nakatunutut ning võrreldes üle-eelmise nädalaga on registreeritud nakatunute arv 26% võrra langenud. „Nakatamiskordaja R püsib 0,75 piires, kuid piirangute kadumisega võib R tõusta taas üle 0,8,“ sõnas Sepp.

Sepa sõnul on viimase 14 päeva haigestumus langustrendis kõikides maakondades, suurimat langust täheldati Lääne-Virumaal. „Haigestumine vähenes kõikides vanusrühmades, sealhulgas ka üle 60aastaste hulgas,“ selgitas Sepp ja lisas, et lähinädalatel saame hinnata, kuidas senised leevendused on haigestumisele mõju avaldanud.

Eelmisel nädalal hospitaliseeriti ligi 350 inimest, hospitaliseerimiste arv langes nädalaga kolmandiku võrra. Haiglaravi vajab veidi üle 500 inimese, prognoosi põhjal on järgmisel nädalal oodata haiglaravi langust kuni 450 patsiendini. Haiglaravi vajavad peamiselt üle 60aastased.

Eelmisel nädalal kaotas valitsus COVIDi tõendi kontrollimise kohustuse ja kella 23 sulgemispiirangu, avalikes siseruumides kehtib endiselt maskikandmise kohustus. Terviseamet soovitab vaatamata leevendustele ettevaatlikuks jääda. „Praegu on aeg võtta vastutus enda tervise eest, minnes vaktsineerima ja jälgides teisi juba tuttavaks saanud ennetusmeetmeid: hoida teiste inimestega distantsi, kanda meditsiinilist maski, tuulutada siseruume, vältida rahvarohkeid kohti, desinfitseerida ja pesta käsi,“ sõnas Sepp.

Täna avaneb Moskva börs, keskpank keelas Venemaa ettevõtete lühikeseks müügi

NordenBladet – Eile, 23. märtsil teatas Venemaa keskpank, et Moskva börsil saab neljapäevast taas kaubelda Venemaa firmade aktsiatega. Keskpank keelas aga Venemaa suurimate ettevõtete lühikeseks müügi. Kaubelda saab Moskva börsil uuesti selliste suurfirmade aktsiatega nagu Gazprom, Lukoil, VTB, Sberbank, Rusal ja Rosneft.

Keskpank teatas, et nende aktsiate puhul kehtestatakse lühikeseks müügi keeld. Seetõttu ei või investorid enam panustada nende firmade aktsiate langusele.

24. veebruaril alustas Venemaa sõda Ukraina vastu. Moskva börsi aktsiaindeks langes siis 33 protsenti. 25. veebruar oli börsil viimane aktsiatega kauplemise päev. Pärast seda laiendasid lääneriigid Moskva-vastaseid sanktsioone, riiki tabas majanduskriis.

Pärast kauplemise taastamist võib Venemaa aktsiaturg välja näha hoopis teistsugune kui kuu aega tagasi. Asjaga kursis inimeste sõnul kaaluvad võimud nüüd jagada Moskva börsi kaheks eraldi turuks. Üks oleks välisinvestoritele ja teine kohalikele investoritele, vahendas The Wall Street Journal.

Venemaa keskpank teatas hiljuti, et turud avanevad järk-järgult. Esmaspäeval taastas keskpank kauplemise valitsuse võlakirjadega.

28. veebruaril võttis keskpank vastu meetmed, mis piirab välisinvestoritel Venemaa väärtpaberite kiire mahamüümise. Seetõttu pole välisinvestoritel aktsiaturu taasavamisel seal enam suurt midagi teha.

Tekib illusioon toimivast ja taastuvast aktsiaturust, kuigi suurel turul tegutsevatel investoritel pole võimalust aktsiaid müüa,” ütles Moskvas asuva konsultatsioonifirma ETF Consulting juht Vladimir Kreindel.

Asjaga kursis isik ütles, et Venemaa ametnikud kaaluvad nüüd plaani, mis jagaks riigi väärtpaberituru kaheks osaks. Sellise kokkuleppe korral võivad välisinvestorid müüa oma aktsiaid, kuid neil on piirangud tulu väljaviimisel.

Selline turg võib kaasa tuua omapärased nähtused. Ühe firma aktsia võib siis olla kahe erineva hinnaga.

Avafoto: Pexels