Kolmapäev, aprill 24, 2024

Monthly Archives: jaanuar 2022

Soome koroona nädala ülevaade: 55 000 uut nakatumist, haiglaravi vajadus püsib kõrge

NordenBladet — Soomes diagnoositi aasta 2. nädalal hinnanguliselt ligi 55 500 uut koroonaviiruse juhtumit, võrreldes hinnanguliselt 57 400 uue juhtumiga eelneval nädalal. Haiglaravi koormus on jätkuvalt kõrge. Kiiresti kasvab ka esmatasandi arstiabi koormus. Vaktsiinid pakuvad väga head kaitset raske koroonahaiguse vastu ning vaktsiini kolmandate dooside võtmine on eriti oluline üle 60-aastastele ja riskirühmadele.

Viimase kahe kalendrinädala jooksul (3.–16. jaanuar 2022) esines uusi nakatumisi 100 000 elaniku kohta 2030. Kahe nädala jooksul enne seda oli 100 000 elaniku kohta 1190 nakatumist. Uute nakatumiste arv on seega peaaegu kaks korda suurem kui detsembri lõpus. 12. jaanuaril 2022 on hinnanguline efektiivne nakatumiskordaja 1,05–1,2 (90-protsendiline tõenäosus), mis on sama, mis eelneval nädalal, edastavad terviseamet ning sotsiaal- ja terviseministeerium nädala ülevaates.

Intensiivravi osakondades oli 19. jaanuari seisuga kokku 64 koroonapatsienti, nädal tagasi oli intensiivravi osakondades kokku 61 patsienti. 2. nädalal sattus intensiivravi osakonda kokku 60 uut COVID-19 patsienti, võrreldes 36–60-ga eelmisel neljal nädalal. Hinnanguliselt 20 protsenti kõigist haiglas olevatest koroonahaigetest olid seal peamiselt muudel põhjustel. See osakaal oli intensiivravi osakondades 17 protsenti.

Eilse, 19. jaanuari 2022 seisuga oli nakkushaiguste registrisse teatatud kokku 1762 koroona haigusega seotud surmajuhtumist. 14 ööpäeva jooksul (6.–19. jaanuar 2022) oli 138 surmajuhtumit, neist 87 protsenti olid üle 70-aastased.

Eilse, 19. jaanuari 2022 seisuga on Omikroni koroonaviiruse variandi põhjustatud nakatumised kinnitatud juba kõigis ravipiirkondades, kokku 784. Omikroni variant on enamikus piirkondades juba kujunemas või saanud peamiseks viiruseks. Nakatumiste arv on vaktsineeritud isikute hulgas endiselt kõrge, kuid vaktsineeritud isikute haiglaravi ei ole sama palju suurenenud.

Soomes oli 19. jaanuariks 2022 vähemalt esimese vaktsiinidoosi saanud 86,5 protsenti 18-aastastest ja vanematest, vähemalt kaks vaktsiinidoosi 83,6 protsenti ja kolm vaktsiinidoosi 44,7 protsenti. Viimase nädalaga (13.–19. jaanuar) on kolmanda doosiga vaktsineeritus kasvanud hinnanguliselt 9,2 protsendipunkti. Kolmas doos on eriti soovitatav üle 60-aastastele ja riskirühmadele.

Septembris-detsembris sattusid vaktsineerimata inimesed 14 korda suurema tõenäosusega haiglasse ja 27 korda suurema tõenäosusega intensiivravile kui kahe doosiga koroona vastu vaktsineeritud.

Koroonaviiruse testimine on endiselt laialt levinud ja positiivsete koroonatestide osakaal on suurenenud. 2. nädalal tehti ligikaudu 173 000 testi ja 32 protsenti kõigist testitud proovidest olid positiivsed. Eelneval nädalal oli positiivsete tulemuste osakaal 29 protsenti.

Koroona ulatuslik levik on üle terve Soome.

Epidemioloogilise olukorra kohta esitatakse aruanne kord nädalas. Terviseamet avaldab peamised koroonaepideemia seireandmed aruandluse veebisaidil.

 

Soome: Lisandus (20.01.2022) 8368 uut koroonaga nakatumist

NordenBladet — Soomes registreeriti täna neljapäeval, 20. jaanuaril viimase ööpäevaga 8368 uut koroonaviirusega nakatumist. Kokku on Soomes tuvastatud alates pandeemia algusest 416 079 koroonaga nakatumist.

Soomes on haiglaravil 718 koroonapatsienti, kellest 64 on raskes seisus intensiivis.

Soomes registreeriti 28 uut koroonasurma, kokku on Soomes registreeritud alates pandeemia algusest 1790 koroonasurma.

 

Balti Assamblee arutab julgeolekuküsimusi

NordenBladet — Balti Assamblee (BA) Eesti delegatsiooni ja riigikaitsekomisjoni esindajad osalevad täna ning homme Riias assamblee julgeoleku- ja kaitsekomisjoni istungil, mis keskendub Balti riikide piiriülesele koostööle ja võitlusele organiseeritud kuritegevusega.

Balti Assamblee Eesti delegatsiooni liige Anti Poolamets märkis, et Lukašenka režiimi hübriidrünnakud Lätile, Leedule ja Poolale on Balti riikide julgeolekut silmas pidades praegu üks olulisemaid välispoliitilisi küsimusi. „Valgevene ja Euroopa Liidu piiridel toimuvale ei ole veel toimivaid lahendusi leitud. BA julgeoleku- ja kaitsekomitee kohtumisel arutatakse ühiseid lahendusi, mis tagaksid regioonis julgeoleku ja stabiilsuse,“ ütles Poolamets.

Ta lisas, et olulise teemana on kõne all ka Balti riikide koostöö võitlusel organiseeritud kuritegevusega. „Organiseeritud kuritegevust peetakse üheks peamiseks julgeolekuohuks inimestele euroliidus, pealegi kasvab piirkonnas tegutsevate organiseeritud kuritegevuse rühmituste arv. Arutame, kuidas koostööd tõhustades kuritegevusele piir panna,“ selgitas Poolamets.

Riigikaitsekomisjoni esimees Enn Eesmaa sõnas, et Riia kohtumistel on ühe teemana päevakorras plaani koostamine Balti riikide piirikontrolli tõhusaks läbiviimiseks kriisiolukordades, samuti arutatakse varajase hoiatamise korra kehtestamist Balti riikide piiride sulgemise kohta, mis vähendab koordineerimata tegevuse ohtu ja tagab piirialadel kodanike igapäevaelu jätkumise. „Samuti kuulame istungil valitsuste esindajate aruandeid BA soovituste täitmisel – teemadeks on julgeolekuohud, ühiskonna valmisolek reageerida kriisidele ja piiriülene koostöö Poolaga,“ rääkis Eesmaa.

Istungil osalevad ka riigikaitsekomisjoni aseesimees Leo Kunnas ja komisjoni liige Mati Raidma.

 

 

Mart Võrklaev: pingutame eakatele väärika vanaduspõlve tagamise nimel

NordenBladet — Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni esimehe Mart Võrklaeva sõnul andis riigikogu täna tugeva sõnumi eakatele, et riik teeb jõupingutusi neile väärika vanaduspõlve tagamiseks.

Nimelt läbis täna Riigikogus teise lugemise eelnõu, mis tõstab 2023. aasta 1. jaanuarist pensione erakorraliselt 20 euro võrra. Eelnõu tulemusel jõuab keskmine pension prognooside kohaselt järgmisel aastal 654 euroni.

“Meenutan, et 2019. aastal enne Riigikogu valimisi oli meil keskmine pension 448 eurot. See tähendab, et nelja aastaga kasvavad pensionid üle 200 euro ehk pea kolmandiku võrra. Loomulikult on see märk ka sellest, et hoolimata meid tabanud mitmetest kriisidest on Eesti inimesed ja ettevõtjad teinud tubli tööd ja majandus on kasvanud. Ent ka riigi panus erakorraliste pensionitõusude kaudu on selles tulemuses näha,” ütles Võrklaev.

Ühtlasi toob Võrklaev välja, et riigikogu on otsustanud vabastada 1. jaanuarist 2023 keskmise pensioni tulumaksust, mis tähendab keskmise pensioni saajatele 370 lisaeurot aastas. Samuti tõuseb Reformierakonna sisse seatud üksi elava pensionäri toetus seniselt 115 eurolt 200 eurole.

Eesti: Riigikogu arutas pensioni baasosa suurendamist

NordenBladet — Riigikogu tänasel istungil läbis teise lugemise eelnõu, mis näeb ette suurendada alates 1. jaanuarist 2023 pensioni baasosa ja rahvapensioni 20 euro võrra.

Valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (466 SE) järgi oleks pärast 1. jaanuari 2023 baasosa suurendamist 44-aastase staažiga pensioni suurus ligi 611 eurot.

Alates 1. aprillist 2021 on sama pika staažiga pensioni suurus 552,38 eurot. Rahvapensioni määr on praegu 255,18 eurot. Rahvapension on mõeldud inimestele, kel ei ole vanaduspensionieas piisavalt pensionistaaži (15 aastat).

Pensioni baasosa suurus on praegu 235 eurot. See on kõikidel pensionäridel võrdne, baasosale lisandub staažiosa, kindlustusosa ja ühendosa, mis on igal inimesel erinev sõltuvalt tema tööstaažist ja sissetuleku suurusest.

Läbirääkimistel võtsid sõna Kersti Sarapuu (K), Helmen Kütt (SDE), Aivar Kokk (I), Peeter Ernits (EKRE) ja Urmas Reinsalu (I). Reformierakonna fraktsiooni nimel võttis sõna Mart Võrklaev.

Riigikogus ei leidnud toetust Isamaa fraktsiooni muudatusettepanek, mille kohaselt oleks pensioni baasosa ja rahvapensioni suurendamine 20 euro võrra toimunud juba 1. jaanuarist 2022. Ettepaneku poolt oli 26 ja vastu oli 40 Riigikogu liiget.