NordenBladet — Elektriga kodu kütjatele pakuti eelmisel aastal üle 100 protsendi võrra kallimaid lepinguid. Ametivõimudel aga puudub võimalus sekkuda. Kuigi elektri ülekandetasud eelmisel, 2021. aastal langesid, kerkis elektriga kütjate elektriarve aastas 993 euro võrra, vahendab Yle.

Hind on arvestatud 18 000 kWh aastase tarbimise põhjal. Need, kes tarbisid 5000 kWh aastas, pidid maksma juurde 241 eurot.

Varasematel aastatel jagunes elektriarve enam vähem võrdselt kolme komponendi vahel: elektri hind, ülekandetasu ja maksud. Möödunud aastal aga olukord muutus. Elektrienergia osakaal tõusis 44 protsendini neis majapidamistes, kus tarbimine on 5000 kWh aastas.

Kodutarbijate hinnatõus tuleneb elektri hulgihinna tõusust nii Soomes kui mujal Euroopas. Tõus oli põhiliselt aasta lõpus.

Möödunud aastal kõikus elektri hulgihind suures vahemikus. 7. detsembril oli hind 1000 eurot MWh eest. 5. aprillil oli hind aga 1,4 euroga miinuses. Hind kõikus palju ka ööpäeva jooksul.

Hinda kergitasid saastekvootide kallinemine, maagaasi ja kivisöe hinnatõus ning tavapärasest väiksemad veevarud Põhjamaades. Hind poleks nii kõrgele tõusnud, kui tarbimine oleks olnud paindlikum. Tulevikus on ilmselt tarbimine paindlikum aja elektrit õpitakse rohkem varuma.

Uus jaam Olkiluoto 3 hakkab elektrit tooma ilmselt juunikuus. Selle võimsus on 1600 megavatti ehk samas suurusjärgus kui Olkiluoto 1 ja 2 kokku. Pärast reaktori käivitamist kasvab tuumaenergia osakaal Soome elektritootmises 27 protsendi pealt 40 peale.

Erinevalt tuule-energiat toodab tuumajaam energiat ühtlaselt kogu aasta vältel. See võib mõjutada tarbijate elektriarveid, aga see pole kindel. Olkiluoto 3 toimib põhimõttel, et osanikud saavad elektri omahinnaga ja otsustavad ise, mis sellega teevad. Jaama osanikud on suured tööstus- ja energiaettevõtted. Nad võivad elektrit kasutada ise või müüa edasi hulgiturule. See sõltub ettevõtetest, palju nad müüvad. Seetõttu on võimatu prognoosida hinna kujunemist.
Küll aga aitab tuumajaama lisandumine ühtlustada energia tootmist, mis peaks hinda muutma stabiilsemaks. Kõikumisi aga täielikult ära kaotada ei saa. Hulgiturul sõltub hind tootjast, kes teeb viimase pakkumise.

Prognoositakse, et elektri hind hakkab langema suve algul. Aastatel 2023-2025 prognoositakse madalamat hinda kui aastal 2022.

NordenBladet — Reisijate arv on pidevalt vähenenud pärast piirikontrolli kehtestamist Soomes, edastas piirivalve nädala ülevaates eelmise, 3. nädala kohta.

Helsingi sadama kaudu liigus eelmisel nädalal 23 589 reisijat (eelneval nädalal 23 930). Välismaalaste osakaal oli piiriületajate hulgas 71 protsenti (eelneval nädalal 76 protsenti).

Eelmisel nädalal saadeti sadamast tagasi 52 isikut (eelneval nädalal 103). Piiriületuse tõkestamisi tehti 11 (eelneval nädalal 18). Tagasisaatmiste ja piiriületuse tõkestamise põhjuseks olid puudused terviseohutusega seotud tõendites. Varjupaigataotlusi võeti vastu 10 (eelneval nädalal 7).

Piirivalve alustas eelmisel nädalal 16 menetlust seoses rikkumistega (eelneval nädalal alustati 12 menetlust). Rikkumisteks olid ebaseadusliku piiriületuse korraldamine, võltsimine, piirikuritegu, valede isikuandmete esitamine ja võltsitud esemete omamine.

Soome piirivalve on alates detsembrist nõustanud reisijaid Tallinna sadamas. Nõustamine toimub Soome piirivalve ning Eesti politsei- ja piirivalveameti koostöös. Nõustamise eesmärk on ära hoida reisimist, mis lõppeb tagasisaatmisega Helsingis puudulike eelduste tõttu. Koostööd tehakse ka Helsingi-Tallinna liinil opereerivate laevafirmadega.

NordenBladet — Sõjategevuse laienemise oht Ukrainas on reaalne ja NATO valmistub kaitsma Balti riike, ütles NATO peasekretär Jens Stoltenberg.

Stoltenbergi väitel pole diplomaatilised jõupingutused suutnud sõja ohtu ära hoida. Seetõttu on sõjategevuse puhkemise oht Euroopas reaalne, lisas ta intervjuus Yle-le.

Stoltenberg ütles, et sõja ärahoidmiseks tehakse kõik mis võimalik. Venemaale pakutakse selleks poliitilisi lahendusi.
Ühtlasi saadetakse tugev sõnum, et tagajärjed, nii majanduslikud kui muud saavad olema ulatuslikud, kui Venemaa peaks kasutama sõjalist jõudu.

USA pani esmaspäeval oma väeosad valmisolekusse seoses võimaliku Vene-Ukraina konflikti paisumise ohuga. Valmis on pandud 8500 sõjaväelast. Need üksused toetavad vajadusel USA kiirreageerimisüksusi.

Stoltenberg rõhutas, et NATO toetab eelkõige Rumeeniat ja Bulgaariat ning Balti riike. Ukraina puhul on olukord erinev, kuna Ukraina on partner, keda toetatakse eri viisidel. NATO liitlastel on aga julgeolekugarantiid.

Stoltenberg rõhutas ka Soome rolli tähtsust, kuna Soomel on Venemaaga pikem ühine piir kui kõigil NATO liikmesriikidel kokku. Stoltenbergi väitel kaitseb NATO riikide puutamust ja seetõttu ei toeta NATO ka Krimmi okupeerimist.