Laupäev, juuli 12, 2025

Monthly Archives: detsember 2021

Soome: Päästekeskus hoiatab Lapimaal ringi sõitvaid turiste: naviseadmed võivad juhtida ohtlike teede peale

NordenBladet — Päästekeskus hoiatab Lapimaal autoga ringi sõitvaid turiste naviseadmete eest, mis võiva juhtida ohtlike teede peale. Päästekeskus hoiatab autojuhte sotsiaalmeedia kaudu, eriti aga kaardirakenduse Google Maps eest. Nimelt võib rakendus juhtida autod teedele, mis on lumest lahti lükkamata.

Rakendus ei arvesta teede lumest lahti lükkamisega. Seetõttu võib rakendus juhtida juhid väiksematele teedele, mis on lumest puhtaks lükkamata.

Päästekeskus ja puksiirifirmad on viimastel päevadel pidanud aitama mitmeid hätta sattunud reisijaid. Probleem on näiteks Oulu ja Rovaniemi vahelise lõiguga.

Päästekeskus hoiatab, et Lapimaal ei lükata kõiki teid talvel lumest lahti. Seetõttu ei tasu keerata teedele, mis pole tuttavad. Kaardirakendusele lootmise asemel soovitatakse juhiseid küsida näiteks hotellist.

Päästekeskuse info kohaselt pole lühim tee alati kõige kiirem. Kaardirakenduses tasub eelistada suuremaid teid.

Lisaks soovitab päästekeskus laadida alla hädaabi rakenduse 112 ning soojade riiete kaasa võtmist, et autoga lumme kinni jäädes külm ei hakkaks. Lapimaal pole igal pool mobiilsidet, mistõttu võib abi kutsumine olla raskendatud.

 

Soome: Koroonapatsiendid ummistasid Helsingis erakorralise meditsiini

NordenBladet — Koroonapatsiendid ummistasid jõulude ajal Helsingis erakorralise meditsiini osakonnad. Nüüd soovitatakse inimestel püsida koroonaga kodus.

Inimestel soovitatakse püsida kodus, kuna kardetakse, et koroona võib levima hakata erakorralise meditsiini osakondades, kuhu inimesed on kogunenud. Eriti suur oli tung 26. detsembril Helsingis Jorvi haiglas ja Espoos Peijase haiglas, vahendab Helsingin Sanomat.

Haigla töötajad kurdavad, et koormus on meeletult suur. Terviseameti ja ka ravipiirkondade veebis on juhised, kuidas koroonat kodus ravida.

Paljudes omavalitsustes on kasutusel nõuandetelefon, kuhu peaks helistama, enne kui minna haiglasse. Erakorralise meditsiini numbrid pole koroonainfo numbrid, ka need võivad saada üle koormatud, kui neile liiga palju helistada.

Ummikud tekivad viiruse väga kiirest levimisest. Jõululaupäeval 24. detsembril Helsingi ja Uusimaa ravipiirkonnas HUS tehtud ligi 8000 testist olid positiivsed 21 protsenti. Vaid kolm päeva varem oli vastav number 10 protsendi ringis. Huslabi võimekus on teha päevas 12 000 testi.

Soomes karmistuvad koroonapiirangud veelgi 28. detsembril. Arvatakse, et neist piisab, et ei peaks riigis eriolukorda välja kuulutama. Kui olukord haiglates veelgi pingestub, siis jäetakse ära plaanilised lõikused.

 

 

Taanis on koroona väljunud täielikult kontrolli alt – ja ilmnenud on uus ohtlik trend

NordenBladet — Taanis, kus koroona levik on vaatamata kõrgele vaktsineeritusele väljunud täielikult kontrolli alt, on levinud ohtlik trend. Nimelt broneerivad inimesed vaktsineerimise aja, ent jätavad siis vaktsineerima minemata. Selline tegevus on omamoodi protsest valitsuse senisele koroonapoliitikale, mille suhtes inimesed on usalduse kaotanud.

Taanis on purunenud iga päev koroonaga nakatumiste rekordid ja viimase ööpäevaga lisandus Taani raadio andmetel 14 884 uut koroonaga nakatumist, mis on uus pandeemia aja rekord. Aasta tagasi samal ajal oli Taanis vaid ligi 2000 nakatumist. Taanis elab 5,8 miljonit inimest ehk rahvaarv on võrreldav Soomega, nakatumiste arv aga 5 korda kõrgem, seda vaatamata palju kõrgemale vaktsineeritusele.

Koroonaga nakatumiste arv hakkas Taanis kiiresti kasvama detsembrikuu algul, põhjuseks on vaktsiinide kiiresti kaduv mõju. Nüüd on õhutatud inimesi vaktsineerima kolmandate doosidega, aga inimestele on väga raske löögile pääseda. Nimelt on selgunud, et paljud taanlased broneerivad vaktsineerimise aegu ja jätavad siis vaktsineerima minemata. Sellest kirjutas sotsiaalmeedias Taani terviseminister Magnus Heunicke.

Näiteks jätsid sajad inimesed 23. detsembril Kopenhaagenis vaktsineerimisele tulemata. Enne seda oli valmistutud suureks vaktsineerimiseks ja kohale kutsutud täiendavalt abitööjõudu.

 

 

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023–2027 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avalik väljapanek

NordenBladet — Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika aastate 2023–2027 riikliku strateegiakava keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.

Hindamine algatati 18. juunil 2019. a maaeluministri käskkirjaga nr 98 ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 1 p 1 ning § 35 lg 2 alusel. Hindamise programm koostati märtsiks 2020 ja tunnistati nõuetele vastavaks sama aasta 10. märtsil maaeluministri käskkirjaga nr 56.

Strateegiakava koostamise eesmärk on koostöös teiste ministeeriumite ja huvigruppidega luua strateegiline arengudokument, mis aitaks parandada põllumajandustootmise, toiduainete tootmise ja maapiirkondade säästvat arengut.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk on koguda ja analüüsida teavet strateegiakavas planeeritavate sekkumistega kaasnevate keskkonnamõjude kohta ning integreerida keskkonnakaalutlused protsessi selle võimalikult varajases staadiumis.

Hindamise aruande koostasid Maaeluministeeriumi ja Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OĂś eksperdid.

Aruandega saab tutvuda avalikustamisperioodil, 30. detsembrist 2021 kuni 20. jaanuarini 2022 järgmistes kohtades:

Maaeluministeeriumis Lai tn 39 // Lai tn 41, Tallinn tööpäevadel 10–16 (infolaud);

Maaeluministeeriumi veebilehel.

Aruande kohta saab Maaeluministeeriumile esitada kirjalikke ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi postiaadressil Lai tn 39 // Lai tn 41, 15056 Tallinn või e-posti aadressil AnneLaura.Laur@agri.ee kuni 20. jaanuarini 2022.

Aruande avalik arutelu toimub 21. jaanuaril 2022 kell 14.00 Maaeluministeeriumi suures saalis esimesel korrusel ja veebitsi Zoomi vahendusel.

Avalikus arutelus osalemisel kohapeal tuleb majja sisenemisel esitada turvatöötajale COVID 19 läbipõdemise või selle vastu vaktsineerimise tõend koos isikut tõendava dokumendiga ja kanda maski.

Võimalusel palume kaaluda osalemist Zoomi vahendusel, millest palume teada anda hiljemalt 17. jaanuariks 2022 e-posti aadressil AnneLaura.Laur@agri.ee.

 

Soome: Vaktsiinist keelduvad sportlased ei pääse Pekingi olümpiale

NordenBladet — Soome olümpiadelegatsioonis on ka koroona vastu vaktsineerimata sportlasi, aga neid Pekingi olümpiale ei lasta.

See tähendab, et kõik Soome parimad sportlased olümpiale ei pääse. Osa vaktsiinist keeldujatest põhjendab seda veendumusega, aga see pole vabandus. Ilma täieliku vaktsineerituseta pole olümpiale asja, vahendab Helsingin Sanomat.

Sportlastel on võimalik jätta olümpiale minemata, kui nad ei soovi end vaktsineerida lasta. Soome olümpiakomitee peaarst Maarit Valtonen ütles, et tegemist on ühiskonnale ohtliku nakkushaigusega, mille tagajärjel on surnud miljoneid inimesi maailmas. Haiguse vastu on olemas ohutu vaktsiin, mis hoiab haiguse ära, ütles Valtonen.

Valtonen ütles, et vaktsineerimine peaks olema kohustuslik kõigile sportlastele. Sportlased liiguvad palju ringi ja kogunevad võistlustele, mistõttu on neil palju kontakte.

Selleks, et tippsport saaks praeguses olukorras üldse toimida, on vaja kasutada kõiki võimalusi nakatumiste ja haigestumise ärahoidmiseks.

Lõpuks otsustab iga inimene ise, kas laseb end vaktsineerida. Samas tuleb piir tõmmata olümpia puhul, kuhu kogunevad sportlased üle terve maailma. Sinna pääseb ainult vaktsineerituna.

Sellest on teadlikud ka need sportlased, kes on otsustanud vaktsiinidest loobuda. Vaktsineerimise nõue on teada alates sügisest. Kõik, kes on tahtnud lasta end vaktsineerida, on seda saanud teha.

Sportlaste vaktsineerimist nõuavad mängude korraldajad. Vaktsiinide arvu määrab iga riik eraldi. Soome puhul on see Euroopa Liidu koroonapassiks vajalik kogus ehk kaks doosi.

Kuivõrd kaks doosi kaitsevad küll raske haiguse, aga mitte nakatumise eest, tahetakse kõiki olümpiale minejaid vaktsineerida ka kolmanda doosiga. Kolme doosi olümpiale pääsemiseks tingimuseks ei seata, aga tehakse kõik selleks, et kõik saaks kätte kolm doosi.

Paljud sportlased jäävad Pekingi olümpialt ohutusnõuete tõttu kõrvale, näiteks otsustas USA ka Kanada hokiliiga NHL, et sportlased jätavad Pekingisse mimemata. Põhjuseks pole niivõrd vaktsineerimine, vaid kartus, et olümpial levib koroona ja sportlastel on oht sinna pikaks ajaks lõksu jääda.

Valtonen ütles, et see oht on olemas, et tuleb Pekingisse pikemaks jääda, kui seal olümpia lõpuosas nakatuda.
Mängude korraldajad ja rahvusvahelise olümpiakonitee on teinud palju tööd, et luua mull, kust nakkus läbi ei pääse. Tokios selline asi töötas.

Olümpiadelegatsiooni liikmed on pideva valve all ja neid testitakse igapäevaselt. Nakatumised tuvastatakse väga kiiresti. Kuigi kogunemised kujutavad endast ohtu, peaks olümpia koroonamull olema väga turvaline koht. Mull on samasugune, nagu oli juulis-augustis Tokios.

Kõige suurem muutus on Omikroni variant. Uus variant nakkab väga kergesti. Seetõttu peavad kõik reisi alustades olema äärmiselt ettevaatlikud. Enne minekut peaks olema kaks nädalat karantiinis.

Kuigi sportlased käivad olümpiaks valmistudes võistlustel, peab sealgi olema äärmiselt ettevaatlik. Kõige tähtsam on minnes see, et viirust ei võetaks lennukisse kaasa. Võistlus käib selle nimel, kes on olümpia alguseks minekuks valmis.