NordenBladet — Eelnõu puudutab kohalike omavalitsuste juhtidele töötasude ja hüvitiste määramist.
Monthly Archives: detsember 2021
Eesti: Menetlusse võeti eelnõu kohalike omavalitsuste palkade määramise kohta
Eesti: Valitsus hüvitab haigekassale 3,4 miljonit eurot
NordenBladet — Vältimaks riigiasutuste omavaheliste nõuete esitamise ahela tekkimist, otsustas valitsus tänasel kabinetinõupidamisel hüvitada vaktsiinide ja ravimite asendamisega Eesti Haigekassale tekkinud kahju summas ligi 3,4 miljonit eurot.
„Terviseameti ravimite külmlao intsidendini viisid vead mitme osapoole – projekteerija, ehitaja, terviseamet ja Riigi Kinnisvara AS – tegevuses, mis annab võimaluse vastastikku kahjunõuete esitamiseks. Arvestades, et vigu esines kõigi osapoolte tegevuses, otsustas valitsus haigekassale tekkinud kahju hüvitada, et vältida riigiasutuste vahelisi nõudeid ja võimalikke kohtuvaidlusi,“ selgitas sotsiaalministeeriumi kantsler Maarjo Mändmaa.
Terviseameti 2017. aasta veebruaris valminud külmlao ruumides seiskusid tänavu juunis jahutussüsteemid, mistõttu temperatuur tõusis üle lubatud normi, põhjustades ravimite ja vaktsiinide mahakandmise. Erinevate kontrollide tulemusena on riik järeldanud, et ravimite külmlao intsidendini viisid vead mitme osapoole tegevuses.
PIKEMA eluea nimel tasub süüa regulaarselt just seda toiduainet
NordenBladet — Teadlased on teinud kindlaks, et inimene suudab toitumise ja tervisliku eluviisiga ennetada mitmeid kroonilisi haigusi ning pikendada oodatavat eluiga. Selleks, et pikemalt ja tervelt elada, soovitavad teadlased süüa regulaarselt ingverit, vahendab Medical Daily.
Tasakaalustatud toitumine on pika ja terve elu alus ning teadlased soovitavad tervise hoidmiseks süüa iga päev vähemalt 300 grammi juurvilju, 250 grammi puuvilju, peotäie pähkleid või seemneid ning piisavas koguses valku ja kiudaineid. Uuringutest on selgunud, et mõned toidud on organismile eriti kasulikud ning seetõttu soovitavad teadlased inimestel regulaarselt süüa ingverit.
Ingver toetab seedeelundkonna tööd, aitab ennetada vähki ning vähendab oluliselt organismis põletiku taset. Pikaajaline suur põletiku tase organismis võib viia südamehaiguste või vähi tekkimiseni ning seetõttu on oluline tarbida piisavalt toiduaineid, mis põletikku leevendavad. Selleks sobivad lisaks ingverile ka roheline tee, kurkum, pähklid ja rohelised salatid.
Uuringutest on leitud, et regulaarne ingveri tarbimine vähendab artriidi tõttu tekkinud valu vähemalt kolmandiku võrra. Samuti on leitud, et ingver võib aidata reguleerida veresuhkru sisaldust, mis võib vähendada diabeedi riski.
Avafoto: Pexels
Loe kõiki NordenBladet´i “Tervis, Keha & Vaimsus” uudiseid SIIT
Eesti: Ööpäevaga lisandus 554 koroonapositiivset, suri kaks nakatunut
NordenBladet – Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti 6366 testitulemust, millest 554 osutus positiivseks. Positiivse testi saanutest oli 350 vaktsineerimata ja 204 lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.
9. detsembri hommikuse seisuga on haiglas 246 koroonaviirusega nakatunud patsienti. Neist 183 vajab haiglaravi raskeloomulise COVID-19 tõttu, nendest omakorda 146 ehk 80 protsenti on vaktsineerimata ja 37 ehk 20 protsenti on lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.
Ööpäeva jooksul avati haiglates 41 uut haigusjuhtu. Suri kaks vaktsineerimata koroonaviirusega nakatunud inimest: 79-aastane naine ja 84-aastane naine.
Ööpäeva jooksul manustati 6220 vaktsiinidoosi, neist uusi vaktsineerimisi alustati 520. Tänahommikuse seisuga on lisa- või tõhustusdoosi saanud 207 981 inimest. Kogu Eesti elanikkonna hõlmatus kahe vaktsiinidoosiga on 60 protsenti.
Eestis on tuvastatud kokku 25 koroonapositiivset, kelle puhul viitab genotüpiseerimine omikron tüvele. Enamik juhtumeid on seotud reisimisega Lõuna-Aafrika Vabariigist. Kõik genotüpiseeritud proovid kinnitatakse sekveneerimise käigus.
Terviseamet tuletab meelde, et Covid-19 põhjustava koroonaviiruse Sars-CoV-2 leviku vältimiseks tuleb hoolikalt käsi pesta, haigena koju jääda ja kaaskodanikele piisavalt hingamisruumi jätta.
Koroonaviirus levib nakkuslikult inimeselt inimesele eelkõige lähikontakti teel. Lähikontaktiks loetakse olukorda, kus inimesed on 15 minuti vältel teineteisele lähemal kui kaks meetrit.
Siseruumides on nõutud kaitsemaski kandmine, mida ei saa enam asendada suu ja nina katmisega salli, krae või muuga. Rangelt soovituslik on kasutada meditsiinilisi või nendega võrdsustatud maske, kuna nende kasutamine tõkestab koroonaviiruse Delta tüve õhu kaudu edasikandumist väga tõhusalt.
Kaubanduses ja teeninduses ja üritustel peavad maskikandmise kohustuse täitmist hakkama jälgima ka teenusepakkujad ja kauplejad, kelle alal või ruumides inimene viibib. Ilma maskita inimesi üritusele, müügi- või teenindusalale lubada ei tohi.
Inimesed, kes ei saa maski kanda tervislikel põhjustel, peavad seda arsti vastava otsusega tõendama.
Kaitsemaski kandmine on rangelt soovituslik nii vaktsineeritud kui haiguse läbipõdenud inimestele kui ka lastele alates 12. eluaastast ka kontrollitud üritustel, näiteks teatris, kinos, kontserdil.
Eesti: Ilmateenistuse ERAKORRALINE hoiatus ja 4 päeva ilmaprognoos. Tallinna haridusamet soovitab õpilastel koju jääda!
NordenBladet – Homme, 10. detsembri hommikul jõuavad Saaremaale ja Liivi lahe ümbrusse lume- ja lörtsihood, mis lähevad üle jäävihmaks. Päeva jooksul laienevad sajuhood üle Eesti. Külmunud pindadele ladestub jäine kiht ning teed ja tänavad muutuvad väga libedaks. Liikluses tasub olla väga ettevaatlik!
Mis on jäävihm?
Jäävihm on omapärane laussaju liik, mille teke on seotud sooja frondi, harvem ka külma frondi lähenemisega. Seda esineb hilissügisel, talvel või varakevadel, kui ilm muutub pärast külmaperioodi soojemaks.
Jäävihma moodustavad peenikesed tugevad läbipaistvad jääterad diameetriga 1–3 mm.
Vihmapiisad langevad kihtsajupilvedest läbi külma õhu, kus nad külmuvad täielikult või osaliselt. Kui külmub ainult veepiisa pealmine kiht, siis säilib südamikus vesi. Need terakesed kukuvad maapinnale ja purunevad ning maapinnale jäävad pähklikoori meenutavad jäätükid.
Jäävihm tekib ka juhul, kui lumi langeb läbi sooja õhukihi ja sulab. Pärast satub ta jälle külma (alla null kraadi) õhku.
Mõnikord võib jäävihm olla päris tihe ning maapinnale tekib väga libe läbipaistvatest jääteradest kate.
Meteoroloogid tunnevad jäävihma ära kuulmise järgi, sest jääterade langemist saadab omapärane sahisev-krabisev-sisisev heli.
Jäävihm on ohtlik, sest tavaliselt moodustub maapinnale ja esemetele, mille temperatuur on alla 0 °C, ülilibe jääkiht. Kui see tekib maapinnal, siis nimetatakse seda kiilasjääks, kui esemetele, siis jäiteks. Jäävihma sajab tavaliselt enne sula, seega seoses saabuva sooja frondiga. Foto: NordenBladet
Mis on jäätuv vihm?
Jäävihmale sarnane on allajahtunud ehk jäätuv vihm. Sel juhul ei ole vihmatilkadel jääkesta ümber, vaid tegu on igati tavalise vihmaga, ainult et seda sajab miinuskraadide juures. Allajahtunud vihm moodustab samuti jäidet ja kiilasjääd.
Mis on jäälörts?
Jäälörts tekib sarnaselt jäävihmaga, kuid soojas õhukihis jõuavad lumehelbed vaid osaliselt sulada, st tekib lörts. See hakkab külma miinuskraadidega õhukihti sattudes jäätuma. Nii tekivad üsna karedad ja krõbedad lumetombud. Sellega võib kaasneda jäite ja kiilasjää oht. Jäälörts näitab tugeva inversiooni olemasolu, mis tekib tavaliselt enne sulale minekut.
Alljärgnevalt näete nelja järgneva päeva ilmaprognoosi:
Graafik. Allikas: Ilmateenistus.ee
Läänemere põhjaosa
kagutuul 12, puhanguti 15-20 m/s. Laevad jäätuvad.
Liivi lahe põhjaosa
kagutuul 12, puhanguti 15-17 m/s, 10.12 öösel kuni 20 m/s. Laevad jäätuvad kiiresti.
Soome lahe lääneosa
9.12 õhtu poole tugevneb kagutuul puhanguti 15 m/s, järgneval ööl 13, puhanguti kuni 18 m/s. Laevad jäätuvad kiiresti.
Väinameri
9.12 õhtu poole tugevneb kagutuul puhanguti 15 m/s, järgneval ööl 13, puhanguti kuni 18 m/s. Laevad jäätuvad kiiresti.
Hiiu maakond
10.12 hommikul ja päeval jäävihm. Jäite- ja libeduseoht on suur!
Pärnu maakond
10.12 hommikul ja päeval jäävihm. Jäite- ja libeduseoht on suur!
Saare maakond
10.12 hommikul ja päeval jäävihm. Jäite- ja libeduseoht on suur!
Harju maakond
10.12 päeval jäävihm. Jäite- ja libeduseoht on suur!
Ida-Viru maakond
10.12 päeval jäävihm. Jäite- ja libeduseoht on suur!
Jõgeva maakond
10.12 päeval jäävihm. Jäite- ja libeduseoht on suur!
Järva maakond
10.12 päeval jäävihm. Jäite- ja libeduseoht on suur!
Lääne maakond
10.12 päeval jäävihm. Jäite- ja libeduseoht on suur!
Lääne-Viru maakond
10.12 päeval jäävihm. Jäite- ja libeduseoht on suur!
Põlva maakond
10.12 päeval jäävihm. Jäite- ja libeduseoht on suur!
Rapla maakond
10.12 päeval jäävihm. Jäite- ja libeduseoht on suur!
Tartu maakond
10.12 päeval jäävihm. Jäite- ja libeduseoht on suur!
Valga maakond
10.12 päeval jäävihm. Jäite- ja libeduseoht on suur!
Viljandi maakond
10.12 päeval jäävihm. Jäite- ja libeduseoht on suur!
Võru maakond
10.12 päeval jäävihm. Jäite- ja libeduseoht on suur!
Tallinna haridusamet soovitab õpilastel koju jääda
Tallinna haridusamet saatis pealinna koolijuhtidele kirja, kus soovitab reedeks prognoositud jäävihma tõttu koolide töö õpilaste ja töötajate ohutuse nimel ümber korraldada ja neil, kel võimalik, sootuks koju jääda.
Haridusamet palub koolijuhtidel pöörata erilist tähelepanu libedusetõrjele oma asutuse territooriumil ja selle vahetus läheduses.
“Soovitame neil, kellel on see võimalus, jääda koju, või korraldada asutuse töö viisil, et laste ja töötajate liikumine oleks ohutu ja turvaline. Eeltoodust lähtuvalt soovitame haridusasutustel koostöös oma meeskonnaga arutada, kuidas ja mil viisil sel päeval oma tööd korraldada.”
Viimati tabas Eestit jäävihm tänavu vahetult enne vabariigi aastapäeva. 23. veebruaril muutsid jäävihm ja sellega kaasnenud erakorraline libedus teeolud äärmiselt keeruliseks, mistõttu juhtus ohtralt liiklusõnnetusi. Palju inimesi sai ka libedal tänaval kukkumisest trauma, mistõttu mitmekordistus erakorralise meditsiini osakondade koormus.
Avafoto: Pexels
Loe ka:
KUIDAS KÜLMA ilmaga targalt elektrit säästa ning väiksemad elektriarved saada
Eesti: Tallinn hakkab kõigile õpilastele 50 eurot õppetoetust maksma