NordenBladet – Homme, 10. detsembri hommikul jõuavad Saaremaale ja Liivi lahe ümbrusse lume- ja lörtsihood, mis lähevad üle jäävihmaks. Päeva jooksul laienevad sajuhood üle Eesti. Külmunud pindadele ladestub jäine kiht ning teed ja tänavad muutuvad väga libedaks. Liikluses tasub olla väga ettevaatlik!

Mis on jäävihm?
Jäävihm on omapärane laussaju liik, mille teke on seotud sooja frondi, harvem ka külma frondi lähenemisega. Seda esineb hilissügisel, talvel või varakevadel, kui ilm muutub pärast külmaperioodi soojemaks.

Jäävihma moodustavad peenikesed tugevad läbipaistvad jääterad diameetriga 1–3 mm.

Vihmapiisad langevad kihtsajupilvedest läbi külma õhu, kus nad külmuvad täielikult või osaliselt. Kui külmub ainult veepiisa pealmine kiht, siis säilib südamikus vesi. Need terakesed kukuvad maapinnale ja purunevad ning maapinnale jäävad pähklikoori meenutavad jäätükid.

Jäävihm tekib ka juhul, kui lumi langeb läbi sooja õhukihi ja sulab. Pärast satub ta jälle külma (alla null kraadi) õhku.

Mõnikord võib jäävihm olla päris tihe ning maapinnale tekib väga libe läbipaistvatest jääteradest kate.

Meteoroloogid tunnevad jäävihma ära kuulmise järgi, sest jääterade langemist saadab omapärane sahisev-krabisev-sisisev heli.


Jäävihm on ohtlik, sest tavaliselt moodustub maapinnale ja esemetele, mille temperatuur on alla 0 °C, ülilibe jääkiht. Kui see tekib maapinnal, siis nimetatakse seda kiilasjääks, kui esemetele, siis jäiteks. Jäävihma sajab tavaliselt enne sula, seega seoses saabuva sooja frondiga. Foto: NordenBladet

Mis on jäätuv vihm?
Jäävihmale sarnane on allajahtunud ehk jäätuv vihm. Sel juhul ei ole vihmatilkadel jääkesta ümber, vaid tegu on igati tavalise vihmaga, ainult et seda sajab miinuskraadide juures. Allajahtunud vihm moodustab samuti jäidet ja kiilasjääd.

Mis on jäälörts?
Jäälörts tekib sarnaselt jäävihmaga, kuid soojas õhukihis jõuavad lumehelbed vaid osaliselt sulada, st tekib lörts. See hakkab külma miinuskraadidega õhukihti sattudes jäätuma. Nii tekivad üsna karedad ja krõbedad lumetombud. Sellega võib kaasneda jäite ja kiilasjää oht. Jäälörts näitab tugeva inversiooni olemasolu, mis tekib tavaliselt enne sulale minekut.

Alljärgnevalt näete nelja järgneva päeva ilmaprognoosi:


Graafik. Allikas: Ilmateenistus.ee

Läänemere põhjaosa

kagutuul 12, puhanguti 15-20 m/s. Laevad jäätuvad.

Liivi lahe põhjaosa

kagutuul 12, puhanguti 15-17 m/s, 10.12 öösel kuni 20 m/s. Laevad jäätuvad kiiresti.

Soome lahe lääneosa

9.12 õhtu poole tugevneb kagutuul puhanguti 15 m/s, järgneval ööl 13, puhanguti kuni 18 m/s. Laevad jäätuvad kiiresti.

Väinameri

9.12 õhtu poole tugevneb kagutuul puhanguti 15 m/s, järgneval ööl 13, puhanguti kuni 18 m/s. Laevad jäätuvad kiiresti.

Hiiu maakond

10.12 hommikul ja päeval jäävihm. Jäite- ja libeduseoht on suur!

Pärnu maakond

10.12 hommikul ja päeval jäävihm. Jäite- ja libeduseoht on suur!

Saare maakond

10.12 hommikul ja päeval jäävihm. Jäite- ja libeduseoht on suur!

Harju maakond

10.12 päeval jäävihm. Jäite- ja libeduseoht on suur!

Ida-Viru maakond

10.12 päeval jäävihm. Jäite- ja libeduseoht on suur!

Jõgeva maakond

10.12 päeval jäävihm. Jäite- ja libeduseoht on suur!

Järva maakond

10.12 päeval jäävihm. Jäite- ja libeduseoht on suur!

Lääne maakond

10.12 päeval jäävihm. Jäite- ja libeduseoht on suur!

Lääne-Viru maakond

10.12 päeval jäävihm. Jäite- ja libeduseoht on suur!

Põlva maakond

10.12 päeval jäävihm. Jäite- ja libeduseoht on suur!

Rapla maakond

10.12 päeval jäävihm. Jäite- ja libeduseoht on suur!

Tartu maakond

10.12 päeval jäävihm. Jäite- ja libeduseoht on suur!

Valga maakond

10.12 päeval jäävihm. Jäite- ja libeduseoht on suur!

Viljandi maakond

10.12 päeval jäävihm. Jäite- ja libeduseoht on suur!

Võru maakond

10.12 päeval jäävihm. Jäite- ja libeduseoht on suur!


Tallinna haridusamet soovitab õpilastel koju jääda

Tallinna haridusamet saatis pealinna koolijuhtidele kirja, kus soovitab reedeks prognoositud jäävihma tõttu koolide töö õpilaste ja töötajate ohutuse nimel ümber korraldada ja neil, kel võimalik, sootuks koju jääda.

Haridusamet palub koolijuhtidel pöörata erilist tähelepanu libedusetõrjele oma asutuse territooriumil ja selle vahetus läheduses.

“Soovitame neil, kellel on see võimalus, jääda koju, või korraldada asutuse töö viisil, et laste ja töötajate liikumine oleks ohutu ja turvaline. Eeltoodust lähtuvalt soovitame haridusasutustel koostöös oma meeskonnaga arutada, kuidas ja mil viisil sel päeval oma tööd korraldada.”

Viimati tabas Eestit jäävihm tänavu vahetult enne vabariigi aastapäeva. 23. veebruaril muutsid jäävihm ja sellega kaasnenud erakorraline libedus teeolud äärmiselt keeruliseks, mistõttu juhtus ohtralt liiklusõnnetusi. Palju inimesi sai ka libedal tänaval kukkumisest trauma, mistõttu mitmekordistus erakorralise meditsiini osakondade koormus.

Avafoto: Pexels

Loe ka:
KUIDAS KÜLMA ilmaga targalt elektrit säästa ning väiksemad elektriarved saada
Eesti: Tallinn hakkab kõigile õpilastele 50 eurot õppetoetust maksma