NordenBladet — Soomes registreeriti tänase reede, 27. augusti seisuga viimase ööpäeva jooksul 570 uut koroonaviirusega nakatumist. Kokku on Soomes tuvastatud alates pandeemia algusest 124 855 koroonaga nakatumist.
Kõige enam nakatumisi lisandus terviseameti andmetel Helsingis (121), Espoos (75), Turus (45), Vantaal (29), Oulus (24) ja Tamperes (20).
Soomes on haiglaravil 93 koroonapatsienti, kellest raskes seisus intensiivis 23 patsienti.
Täna reedel uusi koroonasurmasid ei lisandunud.
NordenBladet — Soomes võidakse kohaliku nakkushaiguste arsti määrusega karantiini panna ka siis, kui isik on kahe doosiga vaktsineeritud. Näiteks Vaasas on praegu karantiinis üle 300 inimese ja osa neist kahe doosiga vaktsineeritud.
Soome terviseameti andmetel isikut karantiini ei määrata, kui ta on kahe doosiga vaktsineeritud ning teisest doosist on möödas vähemalt nädal aega või kui nakkushaiguste arst ei otsusta teisiti. Nakkushaiguste arst omakorda arvestab eri asjaoludega, mis võivad mõjutada vaktsiini efektiivsust. Terviseameti andmetel on sellised asjaolud näiteks koroona mutatsiooni levik, isiku vanus ja võimalikud kroonilised haigused, vahendab Iltalehti.
Kahe doosiga vaktsineeritu karantiini määramisel mängib rolli näiteks see, kui lähedal ja kui kaua on nakatunud isikuga kokku puututud. Lisaks mängib rolli see, kas tegemist oli peoga, kus näiteks lauldi ja räägiti valjult. Või on tegemist olnud siseruumiga, näiteks peosaali, suvila või autoga.
Juhtum võib olla järgmine: kahe doosiga vaktsineeritud isik on olnud terve õhtu jahtklubi ruumides, rõõmsalt lauldes ja huilates, kui kõrval on istunud koroonapositiivne isik.
Kui aga kaks doosi saanud isik on kasutanud maski, toob lapse lasteaiast, ja kasvatajal tuvastatakse järgmisel päeval koroona ning laps pannakse karantiini, siis lapsevanemat karantiini ei panda. Kasvataja aga peab isoleeruma.
Karantiini eesmärk on takistada viiruse levikut. Vaasa linna juhtiv peaarst Heikki Kaukoranta ütles, et kaks doosi annab samas hea kaitse raske haigusvormi vastu, ja üks doos annab rahuldava kaitse.
NordenBladet — Uuring: alampalga kasv aitab vähendada palgalõhet ning töötavate inimestega leibkondade vaesusriski, kasvada võivad ka kõrgema palgaga töötajate sissetulekud
Täna sotsiaalministeeriumis esitletud Tartu Ülikooli läbi viidud uuring alampalga mõjust Eesti sotsiaalmajanduslikule arengule kinnitab, et alampalga tõusu mõju hõivele on Eestis olnud pigem positiivne ning on aidanud tõsta ka alampalgast kõrgema palgaga töötajate sissetulekuid. Samal ajal ei ole alampalga tõstmine negatiivselt mõjutanud ettevõtete ekspordikasvu.
„Loodan, et uuringu tulemused annavad ametiühingutele ja tööandjatele uut väärtuslikku teavet alampalga sotsiaalmajanduslike mõjude kohta, mis loob eeldused ka parema alampalga kokkuleppe saavutamiseks. Toetan väga senist tava, kus alampalga suuruse lepivad kokku tööturu osapooled,“ sõnas tervise- ja tööminister Tanel Kiik. „Tartu Ülikooli läbi viidud uuring annab olulist infot ka riigile ja kohalikele omavalitsustele nii õigusruumi kui sotsiaalsüsteemi kujundamisel.“
„Alampalga saajaid on Eestis viimastel aastatel olnud stabiilselt umbes 20 000. Alampalgast rääkides on oluline mõista, et alampalk ei mõjuta üksnes neid inimesi, nende toimetulekut. Ühelt poolt sõltuvad alampalga määrast erinevad sotsiaaltoetused ja hüvitised ja seeläbi mõjutab alampalga tõus ka neid, kes selliseid toetusi saavad. Teiselt poolt näitas meie uuring, et esineb ülekandeefekt ehk alampalga tõustes kasvab ka alampalga lähedast palka saavate inimeste töötasu. Rääkides ettevõtte vaatest, uuring näitas, et alampalga tõus suurendab ettevõtete tööjõukulusid, mis on oodatav tulemus, kuid ei mõjuta oluliselt ettevõtete eksporti,“ ütles Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE juht Siim Espenberg.
„Miinimumpalga tõstmine aitab parandada ühiskonna kõige haavatavama grupi toimetulekut, kuid selle mõju tööturul on laiem,“ sõnas Ametiühingute Keskliidu esimees Peep Peterson lisades, et koos miinimumpalgaga liiguvad väikese viibega ülespoole ka teised palgatasemed.
„Kuigi uuring statistiliselt olulist mõju majandusele ei tuvastanud, siis madalapalgaliste töökohtade jaoks võib liiga kiire palgatõus siiski saatuslikuks saada. Seetõttu peaks alampalga tõus jääma kooskõlla majanduse üldise arengu ja palgakasvuga, et inimesed jõuaksid ümber õppida ja tööpuudus ei kasvaks,“ lisas Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas.
Suurem osa alampalka maksvatest ettevõtetest on mikro- või väikeettevõtted. Tegevusalade vaates on alampalka maksvate ettevõtete seas enimkaubanduse ja ehitusega tegelevaid ettevõtteid. Uuringust selgus, et alampalga kasv mõjutas rohkem tootlikkuse kasvu neis ettevõtetes, kus alampalga saajaid on rohkem, ning enamjaolt on alampalga tõus mõjutanud tööhõivet positiivselt.
Alampalga tõus on aidanud vähendada meeste-naiste soolist palgalõhet ning sellel on olnud ka positiivne mõju rahvuse ja vanusega seotud palgaerinevuste vähenemisele madalaimates palgagruppides. Kuigi alampalga tõusu eesmärgiks on tõsta palkasid neil, kes uuest alampalgast vähem teenivad, võib ülekandeefekti tõttu palk kasvada ka kõrgema palgaga töötajatel. Uuringust selgus, et rahaliselt väljendub üheeurone alampalga tõus ligikaudu 0,17 eurose tõusuna keskmises palgas.
Alampalga tõstmisel on olnud oluline mõju ettevõtete tööjõukulude kasvule. Majandusharudest on alampalga tõstmise mõju palgakasvule olnud suurem ehitussektoris, mida võib tõenäoliselt vähemalt teatud määral seostada ümbrikupalkade maksmisega ja väiksem kõrgtehnoloogilises tööstuses, seoses selle haru kõrgema palgatasemega.
Alampalga saajaid on Eestis olnud stabiilselt ca 21 000, kuni 10% alampalgast kõrgemat töötasu saab olenevalt aastast 31 000 – 37 000 Eesti elanikku. Suur osa alampalga saajatest on lihttöölised (2020. aastal 22%), teenindus- ja müügitöötajad (21%) ning oskus- ja käsitöölised (18%). Alampalga saajate osakaal kõigist hõivatutest on Ida-Virumaal tunduvalt kõrgem kui teistes Eesti maakondades.
Kuna Eestis on alampalgaga seotud mitmed riiklikud hüvitised (nt vanemahüvitis, töötuskindlustushüvitis), makstavad maksed (nt mõnes kohalikus omavalitsuses lasteaia kohatasu, seni ka elatis) ning sotsiaalmaksu alampiir, mõjutab alampalga suurus oluliselt suuremat hulka Eesti elanikke kui vaid neid inimesi, kelle töötasu on määratud alampalgaga.
Viimasel kümnel aastal on alampalk kasvanud kiiremini kui keskmine palk. Kui 2010. aastal oli alampalga osakaal keskmisest palgast 35%, siis 2020. aastal oli see 40%. Aastatel 2008–2011 oli alampalk 278 eurot, siis 2020. ja 2021. aastal oli see 584 eurot.
Eestis lepivad alampalga suuruse kokku sotsiaalpartnerid – tööandjate poolelt Tööandjate Keskliit ja ametiühingute poolt Eesti Ametiühingute Keskliit. Peale uuringu esitluse lõppu alustavad sotsiaalpartnerid läbirääkimisi järgmise aasta alampalga suuruse üle.
Uuringu raporti (PDF) ja lühikokkuvõttega (PDF) on võimalik tutvuda sotsiaalministeeriumi veebilehel.
NordenBladet — Soomes kaalutakse koroonapassi kohustuslikuks muutmist ehitusobjektidele sisenemisel. Vabastuse saaksid need, keda pole võimalik tervislikel põhjustel vaktsineerida. Soome keskkonnaministeerium on teinud asja kohta memo, mille kohaselt on ehitussektor huvitatud koroonapassi kasutamisest, vahendab Iltalehti.
Memos on märgitud, et koroonapass on parim võimalus viiruse eemale hoidmiseks ehitusobjektidelt. Arvamused asja kohta on võetud ehitusfirmade liidust, ehituse ametiühingult ning ehitusfirmadelt Skanska, YIT, SRV, NCC, Lujatalo ja Lehto Group.
Koroonapass on kavas siduda ehitusobjektide sissepääsu kontrolliga. Koroonapassi nõutaks kõigilt, välja arvatud need, keda ei saa tervislikel põhjustel vaktsineerida.
Vaktsineerimata inimestele pakutakse välja võimalus end testida. Koroonapassist ei tule välja see, kas inimene on lasknud end vaktsineerida või teinud testi.
Memo järgi aitab koroonapassi kasutamine vältida ehitusobjektidel karantiine ja testimisi. See käib eelkõige välismaalt pärit töötajate kohta. Nõnda õnnestub vältida nakkusekollete tekkimist ehitusobjektidel.
Koroonapassi kasutamist ehitusobjektidel peetakse heaks lahenduseks, sest objektid püsivad avatuna ja kedagi pole vaja sundpuhkusele saata.
Kui töötajad liiguvad ühelt objektilt teisele, siis aitab koroonapassi kasutamine ära hoida viiruse levikut ja nõnda soodustab töötajate liikuvust. Eesmärk on, et viirus ei pääseks objektidele ja ei tekiks nakkusekoldeid.
Nõnda loodetakse kasu ka töötajate vaimsele ja füüsilisele heaolule. Töökohal ei haigestuta ja pole vaja karta nakatumist ega viiruse levikut kodus abikaasale ja lastele.
Ministeeriumid on oma seisukohad koroonapassi osas edastanud sotsiaal- ja terviseministeeriumile, kus valmib sügiseks koroonapassi puudutav seaduseelnõu.
NordenBladet — Maaeluminister Urmas Kruuse peatas oma käskkirjaga ahvenapüügi Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel, kuna selleks aastaks eraldatud ahvena lubatud püügimaht on ammendunud.
„2021. aastaks oli Eestile eraldatud lubatud ahvenasaagiks veidi üle 498 tonni. 20. augustiks oli lubatud saagist 90% välja püütud, mistõttu tuli 21. augustist ahvenapüük selleks aastaks peatada. Ranged püügipiirangud ja neist kinni pidamine on oluline, sest ainult nii saame tagada kalavarude kestlikkuse meie jaoks olulistel veekogudel,“ ütles maaeluminister Kruuse.
Kuna ahvenasaagist suurem osa püütakse Peipsil välja põhjanootade ehk mutnikega, siis tuleb sügishooajal, alates 15. septembrist kuni aasta lõpuni peatada Peipsil ka põhjanooda ehk mutnikuga kalapüük.
Juuli algusest 19. augustini püüti Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel mõrdadega kokku 910 tonni kala, millest ahven moodustas 52 protsenti, latikas 32 protsenti, särg seitse protsenti, koha ja haug kaks protsenti.
Lubatud kalasaakide ja püügivõimaluste kehtestamise aluseks Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel on Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel sõlmitud kalavarude säilitamise ja kasutamise koostöökokkuleppe.
