Reklaam:

Uuring: alampalga kasv aitab vähendada palgalõhet ning töötavate inimestega leibkondade vaesusriski, kasvada võivad ka kõrgema palgaga töötajate sissetulekud

NordenBladet — Uuring: alampalga kasv aitab vähendada palgalõhet ning töötavate inimestega leibkondade vaesusriski, kasvada võivad ka kõrgema palgaga töötajate sissetulekud

Täna sotsiaalministeeriumis esitletud Tartu Ülikooli läbi viidud uuring alampalga mõjust Eesti sotsiaalmajanduslikule arengule kinnitab, et alampalga tõusu mõju hõivele on Eestis olnud pigem positiivne ning on aidanud tõsta ka alampalgast kõrgema palgaga töötajate sissetulekuid. Samal ajal ei ole alampalga tõstmine negatiivselt mõjutanud ettevõtete ekspordikasvu.

„Loodan, et uuringu tulemused annavad ametiühingutele ja tööandjatele uut väärtuslikku teavet alampalga sotsiaalmajanduslike mõjude kohta, mis loob eeldused ka parema alampalga kokkuleppe saavutamiseks. Toetan väga senist tava, kus alampalga suuruse lepivad kokku tööturu osapooled,“ sõnas tervise- ja tööminister Tanel Kiik. „Tartu Ülikooli läbi viidud uuring annab olulist infot ka riigile ja kohalikele omavalitsustele nii õigusruumi kui sotsiaalsüsteemi kujundamisel.“

„Alampalga saajaid on Eestis viimastel aastatel olnud stabiilselt umbes 20 000. Alampalgast rääkides on oluline mõista, et alampalk ei mõjuta üksnes neid inimesi, nende toimetulekut. Ühelt poolt sõltuvad alampalga määrast erinevad sotsiaaltoetused ja hüvitised ja seeläbi mõjutab alampalga tõus ka neid, kes selliseid toetusi saavad. Teiselt poolt näitas meie uuring, et esineb ülekandeefekt ehk alampalga tõustes kasvab ka alampalga lähedast palka saavate inimeste töötasu. Rääkides ettevõtte vaatest, uuring näitas, et alampalga tõus suurendab ettevõtete tööjõukulusid, mis on oodatav tulemus, kuid ei mõjuta oluliselt ettevõtete eksporti,“ ütles Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE juht Siim Espenberg.

„Miinimumpalga tõstmine aitab parandada ühiskonna kõige haavatavama grupi toimetulekut, kuid selle mõju tööturul on laiem,“ sõnas Ametiühingute Keskliidu esimees Peep Peterson lisades, et koos miinimumpalgaga liiguvad väikese viibega ülespoole ka teised palgatasemed.

„Kuigi uuring statistiliselt olulist mõju majandusele ei tuvastanud, siis madalapalgaliste töökohtade jaoks võib liiga kiire palgatõus siiski saatuslikuks saada. Seetõttu peaks alampalga tõus jääma kooskõlla majanduse üldise arengu ja palgakasvuga, et inimesed jõuaksid ümber õppida ja tööpuudus ei kasvaks,“ lisas Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas.

Suurem osa alampalka maksvatest ettevõtetest on mikro- või väikeettevõtted. Tegevusalade vaates on alampalka maksvate ettevõtete seas enimkaubanduse ja ehitusega tegelevaid ettevõtteid. Uuringust selgus, et alampalga kasv mõjutas rohkem tootlikkuse kasvu neis ettevõtetes, kus alampalga saajaid on rohkem, ning enamjaolt on alampalga tõus mõjutanud tööhõivet positiivselt.

Alampalga tõus on aidanud vähendada meeste-naiste soolist palgalõhet ning sellel on olnud ka positiivne mõju rahvuse ja vanusega seotud palgaerinevuste vähenemisele madalaimates palgagruppides. Kuigi alampalga tõusu eesmärgiks on tõsta palkasid neil, kes uuest alampalgast vähem teenivad, võib ülekandeefekti tõttu palk kasvada ka kõrgema palgaga töötajatel. Uuringust selgus, et rahaliselt väljendub üheeurone alampalga tõus ligikaudu 0,17 eurose tõusuna keskmises palgas.

Alampalga tõstmisel on olnud oluline mõju ettevõtete tööjõukulude kasvule. Majandusharudest on alampalga tõstmise mõju palgakasvule olnud suurem ehitussektoris, mida võib tõenäoliselt vähemalt teatud määral seostada ümbrikupalkade maksmisega ja väiksem kõrgtehnoloogilises tööstuses, seoses selle haru kõrgema palgatasemega.

Alampalga saajaid on Eestis olnud stabiilselt ca 21 000, kuni 10% alampalgast kõrgemat töötasu saab olenevalt aastast 31 000 – 37 000 Eesti elanikku. Suur osa alampalga saajatest on lihttöölised (2020. aastal 22%), teenindus- ja müügitöötajad (21%) ning oskus- ja käsitöölised (18%). Alampalga saajate osakaal kõigist hõivatutest on Ida-Virumaal tunduvalt kõrgem kui teistes Eesti maakondades.

Kuna Eestis on alampalgaga seotud mitmed riiklikud hüvitised (nt vanemahüvitis, töötuskindlustushüvitis), makstavad maksed (nt mõnes kohalikus omavalitsuses lasteaia kohatasu, seni ka elatis) ning sotsiaalmaksu alampiir, mõjutab alampalga suurus oluliselt suuremat hulka Eesti elanikke kui vaid neid inimesi, kelle töötasu on määratud alampalgaga.

Viimasel kümnel aastal on alampalk kasvanud kiiremini kui keskmine palk. Kui 2010. aastal oli alampalga osakaal keskmisest palgast 35%, siis 2020. aastal oli see 40%. Aastatel 2008–2011 oli alampalk 278 eurot, siis 2020. ja 2021. aastal oli see 584 eurot.

Eestis lepivad alampalga suuruse kokku sotsiaalpartnerid – tööandjate poolelt Tööandjate Keskliit ja ametiühingute poolt Eesti Ametiühingute Keskliit. Peale uuringu esitluse lõppu alustavad sotsiaalpartnerid läbirääkimisi järgmise aasta alampalga suuruse üle.

Uuringu raporti (PDF) ja lühikokkuvõttega (PDF) on võimalik tutvuda sotsiaalministeeriumi veebilehel.

 

 


Tags assigned to this article:
Eestisotsiaalministeerium

Reklaam:






Tippkvaliteediga loodussõbralik Skandinaavia luksuskosmeetika - ElishevaShoshana.com

error:
Copyright © NordenBladet 2008-2021 All Rights Reserved.
Skandinaavia / Põhjamaade uudised ja info eesti keeles.
Scandinavian / Nordic news and info in Estonian.
Nordic News Service