Pühapäev, juuli 13, 2025

Monthly Archives: mai 2021

Eesti: Huvikoolid võivad korraldada järgmisest nädalast siseruumides eksameid ja konsultatsioone

NordenBladet — Valitsus kiitis põhimõtteliselt heaks haridus- ja teadusminister Liina Kersna ettepaneku leevendada piiranguid huviharidusele ja lubada alates 24. maist korraldada siseruumides eksameid ja konsultatsioone. Olulisel määral puudutab muudatus muusikakoole, mis peavad korraldama lõpu- ja sisseastumiseksameid.

“Nii konsultatsioonide kui ka eksamite ajal tuleb kindlasti järgida kõiki nakkusohutuse reegleid: kanda maske, hoida distantsi, korraldada õppetööd hajutatult, õhutada ruume – kõike selleks, et mitte anda koroonaviirusele võimalust meie hulgas levida,” ĂĽtles minister Kersna.

Siseruumides huviharidust läbi viies on kõigil vähemalt 12-aastastel osalejatel kohustus kanda maske. Maski ei pea kandma juhul, kui see pole tervislikel põhjustel, tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik.

Ettepanekut huvihariduse leevenduse osas toetas ka valitsust nõustav teadusnõukoda.

Valitsus tegi täna põhimõttelise otsuse ning plaanib vastava korralduse heaks kiita homme.

Järgmisel nädalal vaatab valitsus üle muud piirangud nii huvihariduse kui huvitegevuse, noorsootöö, täiendkoolituste ja -õppe puhul.

Praegu on huvihariduse ja -tegevuse, noorsootöö, täienduskoolituse ja -õppe puhul siseruumides grupitegevused keelatud ning individuaaltegevusi läbi viies tuleb juhinduda 2+2 reeglist. Ruumide täituvus ei tohi olla üle 25%. Konsultatsioonide ja eksamite leevendus kehtib vaid huviharidusele.

Välitingimustes võib tegevusi korraldada kuni 25 inimesega gruppides (kaasa arvatud juhendaja). Maksimaalselt tohib tegevustest osa võtta kuni kümme gruppi, kes ei tohi omavahel kokku puutuda.

Alates 31. maist on siseruumides lubatud tegevused kuni 10-liikmelises grupis. Ruumide täituvus ei tohi olla üle 25%.

Grupipiirangud ei kehti:

  • sama klassi, rĂĽhma või kursuse õpilastele või ĂĽhe lasteaiarĂĽhma lastele;
  • puudega isikute tegevustele, sealhulgas sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamisele ja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusele, kui on tagatud ohutusnõuete järgimine;
  • professionaalsele sporditegevusele, sealhulgas Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele ning võistkondlike sportmängude esi- ja meistriliiga sportlastele;
  • riigi sõjalise kaitsega ja siseturvalisusega seotud tegevustele;
  • kvalifikatsiooni omandamist tõendava tähtajalise tunnistuse saamiseks vajalikule täienduskoolitusele ja sellega seotud eksamitele.

Ăślevaate kehtivatest haridus- ja noortevaldkonna piirangutest leiab www.hm.ee/koroona

 

 

Eesti Maaülikool ühines rahvusvahelise algatusega “#UnitedForBiodiversity”

NordenBladet — Inimese järjest aktiivsem ja domineerivam tegutsemine on jätnud pöördumatu jälje meie planeedile Maa. Mõju on olnud nii tugev, et teadlaste arvates oleme jõudnud uude ajastusse – antropotseeni, mille üks tähelepanuväärseimaid tunnuseid on liikide massiline väljasuremine. Teadlaste hinnangul tuleb seda protsessi selgelt pidurdada, sest me veel ei tea, millist rolli mängivad täna veel avastamata liigid ja kooslused Maa ökoloogilises pusles.

Inimmõjust puutumatu looduse osakaal maailmas on kaduvväike, jäädes mõne protsendi piiridesse. Samas on inimkonna heaolu ja kestmajäämist silmas pidades just looduslik mitmekesisus, selle teadvustamine ja säilitamine muutunud kriitiliselt tähtsaks. Selleks, et elu Maal saaks edukalt ja jätkusuutlikult toimida, on vaja tohutut, omavahel suhestuvate organismide mitmekesisust.

Hoolimata elurikkuse väga tugevast mõjutamisest on inimesel sellest tegelikult veel üsna pealiskaudsed teadmised. On üldteada, et tegelik bioloogiline mitmekesisus on mitmeid kordi suurem sellest, mida me praegu tunneme. Ka kõige konservatiivsemate hinnangute järgi on 60 – 90 protsenti elurikkusest siiani veel tundmatu ja kirjeldamata.

On kurioosne, et ilmselt hävivad paljud liigid (ja seega ka erinevad ökoloogilised suhted) enne nende avastamist – teadlaste hinnangul on liikide väljasuremine ja uute liikide avastamine sarnase suurusjärguga. Elurikkust on keeruline kaitsta ja säilitada mingil piiratud maa-alal: näiteks aktiivne tugevatoimeliste taimekaitsemĂĽrkide kasutamine Aafrikas mõjutab otseselt seal talvituvate, aga Eestis pesitsevate lindude tervist ja arvukust.

„Loodusliku mitmekesisuse säilitamise võtmes on oluline unustada poliitilised ja majanduslikud piirid ning tegutseda vastutustundliku ja mõtleva liigina,“ märkis Eesti Maaülikooli teadusprorektor Ülle Jaakma.

Elurikkuse ja loodusturismi õppetooli juht professor Tiiu Kull märkis omakorda, et Eesti MaaĂĽlikool esindab organisatsioonina jätkusuutlikku ja rohelist mõtteviisi ning panustab nii elurikkuse õpetamisse kui uurimisse. “Meie põllumajanduse, metsanduse ja keskkonna õppekavade ĂĽliõpilased omandavad põhjalikke teadmisi erinevate organismirĂĽhmade mitmekesisusest ja ökoloogilistest suhetest. Me haldame ĂĽhtesid Eesti ja Baltikumi suurimaid loodusteaduslikke kollektsioone, kus säilitatakse tublisti ĂĽle ĂĽhe miljoni taime, seene ja putukaeksemplari, sealhulgas ĂĽle 600 holotĂĽĂĽbi (liikide esmaseksemplari, nn etaloni). Meie teadlased kirjeldavad aastas kĂĽmneid teadusele uusi liike ĂĽle kogu maailma, panustades elurikkuse uuringutesse globaalselt. Samuti osalevad Eesti MaaĂĽlikooli ĂĽliõpilased ja töötajad rohelise, elurikkust säilitava ning teaduspõhise mõtteviisi propageerimisel ĂĽhiskonnas. Kõike seda silmas pidades on ĂĽhinemine koalitsiooniga meie jaoks enesestmõistetavaks sammuks,“ lausus professor Tiiu Kull.

Koalitsiooni „#UnitedforBiodiversity“ kutsus ellu märtsis 2020 Euroopa Komisjoni keskkonnavolinik Virginijus Sinkevicius ning sellega on tänaseks ühinenud üle 200 organisatsiooni 47 riigist. Eestist on ühinenud lisaks meile ka TÜ Loodusmuuseum. Koalitsioon kutsub ülesse kõiki maailma botaanikaaedu, loomaaedu, akvaariumeid, teaduskeskusi ja loodusmuuseume ühendama oma hääled Looduse kaitseks.

Vt lisaks: https://ec.europa.eu/environment/nature/biodiversity/coalition/index_en.htm
Lisainfo: professor Tiiu Kull tiiu.kull@emu.ee

 

 

Elle Metsa fotonäitus „Imeline Island“

NordenBladet — Elle Mets on kokku pannud kauni ja haarava fotonäituse „Imeline Island“, mis on valminud koostöös Tartu Linnaraamatukogu Annelinna harukogu ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esindusega. Soovijatel on võimalik fotonäitust ka laenutada.

Elle Mets on pärit väikelinnast TĂĽrilt. Erialalt on ta eesti keele õpetaja ja igapäevaselt ametis ĂĽhes Tartu ĂĽldhariduskoolis. „Mulle meeldivad elus väga paljud asjad – reisimine, lugemine, koorilaul, kunst – nii vaatamise kui isetegemise poolelt – ja igasugune loov tegevus. Aga minu suurimaks kireks on fotograafia, millega olen tegelenud juba mitukĂĽmmend aastat. Loomulikult lummab mind loodus, aga ajapikku on järjest enam hakanud paeluma just linnaelu jäädvustamine kõigis oma mitmekesisuses ning muidugi inimene ise! Märkimata ei saa ka jätta, et jumaldan Eestimaa saari ning igal aastal teen loendamatuid fototuure nii tuntud kui vähemtuntud saartele,“ räägib Elle Mets endast ja oma huvidest.

Ta jätkab: „Sellest, mis kaameraga maailma avastades on objektiivi jäänud, olen varemgi näitusi koostanud. Nii isik- kui ühisnäitusi on olnud praeguseks kokku kaugelt üle saja. Praegugi on Eestimaal liikvel lisaks käesolevale väljapanekule fotonäitus Assooridest ja ühisnäitus „Saarte lumm“ Prangli ja Keri saarest.

Ilmselt on paljud meist kordki elus ihanud oma silmaga näha Islandit. Selle müstilise saarega keset Atlandi ookeani on seotud palju lugusid ja nähtusi, mis meie reaalsusetajuga kuidagi ei taha haakuda. Tahaks ju ikka päris ise näha-katsuda-kogeda, mis on see müstiline vettpurskav geiser, kuidas saab keset südasuve liustikujärvel jääpankade vahel triivida, rääkimata vulkaaniliste mägede pidevast ähvardavast kohalolekutunnetusest.

Nüüd, mil mul endal õnnestus möödunud suvel ise Islandil tuuritamas käia, sain sealt kaasa sellise emotsioonidetulva, mida lihtsalt pidin kellegagi jagama. Ja loomulikult pildikeeles, mis on mulle kõige südamelähedasem. See oligi käesoleva näituse tõukejõuks. Eredaid elamusi imelisel Islandil!“

Näitusega saab mais-juunis tutvuda Nõo kirikus Tartumaal, soovijatel on võimalik näitust edaspidi laenutada.

Näituse valmimist on toetanud Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis.

 

Soomlasi kimbutab kaval haigus, mida põeb 1,5 miljonit inimest, aga enamus pole sellest teadlikud

NordenBladet — Uneapnoed põeb Soomes ligi 1,5 miljonit inimest. Kui see jääb ravimata, põhjustab see südame-veresoonkonna haigusi ja surma.

Soomes põeb vähemalt kergel kujul uneapnoed vähemalt 1 460 000 isikut, selgub väljaandes Lääkärilehti avaldatud uuringust. Eriliseks teeb selle haiguse asjaolu, et enam kui 80 protsendil juhtudest on see diagnoosimata ja ravimata.

Uneapnoe kujuneb välja aastate jooksul, alates kergest vormist kuni raskemani. Haiguse tuvastamine on raske, kuna inimene kohaneb olukorraga, mis on aga kaugel normaalsusest.

Uneapnoe puhul on hingamisteed kitsenenud, mis toob omakorda kaasa hingamiskatkestusi une ajal. Nende katkestuste kestus võib olla mõnest sekundist enam kui poole minutini. Katkestus lõppeb enamasti korina ja ärkamisega. Alati ei saa inimene ise sellest aru, on märgitud Terveyskirjasto artiklis.

Korduvad katkestused muudavad une katkendlikuks, mille tõttu on inimene väsinud nii hommikul kui päeva jooksul. Lisaks korinatele, väsimusele ja hingamiskatkestustele on uneapnoe tunnusteks ärrituvus, impotentsus, mäluhäired, öine higistamine, öine tualetis käimine ja südame rütmihäired. Selliste vaevuste puhul peaks laskma end uurida.

Uneapnoe ja sellest tulenev väsimus suurendavad liiklus- ja tööõnnetuste ohtu. Uneapnoe on südame- ja veresoonkonna haiguste ning enneaegse surma põhjustaja. Uneapnoe on ka koroonahaiguse raske vormi ohutegur.

Uneapnoe juhtude plahvatuslik kasv viimase paarikümne aasta jooksul paneb proovile meditsiinisüsteemi. Haigust esineb juba lastel, kellel võivad seetõttu esineda keskendumishäired ja õppimisraskused.
Ravitakse enamasti uneapnoe kaugele arenenud ja raskeid vorme. Varajane sekkumine aga aitab vältida uneapnoe süvenemist ja raskeid tagajärgi.

Peamine uneapnoed põhjustav tegur on ülekaal. Tavaliselt kaasneb haiguse ägenemisega kaalutõus. Hea uudis on see, et isegi 5-protsendiline kaalukaotus aitab kaasa uneapnoe leevenemisele ja tervenemisele. Näiteks 100 kilo kaaluva inimese puhul on 5-protsendiline kaalukaotus jõudmine 95 kiloni.
Lisaks kaalu langetamisele saab igaüks ise uneapnoe ärahoidmisele kaasa aidata alkoholi ja rahustite tarvitamise piiramisega, eriti õhtuti, ning selili magamise vältimisega.

Raskekujulise uneapnoe puhul aitab ülerõhuhingamisravi ehk CPAP. Ravi aitab kaasa südame-veresoonkonna haiguste ärahoidmisele ning parandab elukvaliteeti.

Soomes lisandus (21.05.2021) 211 koroonaga nakatumist

NordenBladet — Soomes registreeriti täna reedel, 21. mail viimase ööpäevaga 211 uut koroonaviirusega nakatumist. Kokku on Soomes alates pandeemia algusest tuvastatud 91 157 koroonaga nakatumist.

Kõige enam uusi nakatumisi lisandus terviseameti andmetel Helsingis (68), Lahtis (13), Espoos (12) ja Hämeenlinnas (12).