Minister Kiik: Perearstide ja pereõdede panus COVID-19 vaktsineerimisel on hindamatu

By

-

mai 19, 2021

NordenBladet — Täna, 19. mail tähistatakse perearstide päeva. Perearstid ja nende meeskonnad on inimese jaoks kõige kodulähedasemad tervishoiutöötajad, kelle roll ja panus nii viiruse tõkestamisel kui COVID-19 vaktsineerimisel on olnud hindamatu, ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik.

„Perearstikeskuste töökoormus kasvas COVID-19 kriisi tõttu märkimisväärselt. Perearstid ja nende meeskonnad on olnud läbi kriisi inimeste jaoks olemas, nõustanud oma patsiente ja aidanud neil nakkuskahtluse korral kiiresti testimisele jõuda,“ ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik. „COVID-19 vaktsineerimisel on olnud perearstide panus hindamatu. Oleme vanemaealiste seas enamikus maakondades kõrge vaktsineerimisega hõlmatuseni jõudnud just tänu perearstidele ja pereõdedele, kes on oma nimistu patsiente vaktsineerimisele kutsunud, neid veennud ja väsimatult vastanud inimeste vaktsineerimise teemalistele küsimustele.“

Enam kui 60 protsenti kõigist vaktsineerimistest tehtud perearstikeskustes. Juba üheteistkümnes maakonnas on üle 70-aastaste vaktsineerimisega hõlmatus ületanud 70 protsenti, seitsmes maakonnas 75 protsenti. Kõigist COVID-19 riskirühma kuuluvatest inimestest on praeguseks vaktsineeritud ligi 60 protsenti. „Eesti inimeste usaldus perearstide ja -õdede suhtes on teenitult kõrge ning tänu sellele on olnud kõrge ka inimeste vaktsineerimisvalmidus. Tänan kõiki perearste ja pereõdesid kogu selle pühendumise ja panuse ning oma patsientide tervise eest seismise eest,“ ütles minister Tanel Kiik.

Ministri sõnul on viimaste aastate jooksul astutud mitmeid olulisi samme esmatasandi tervishoiu tugevdamiseks ja rida muudatusi on veel ettevalmistamisel. „Üle Eesti on avatud uusi tervisekeskuseid, mis pakuvad paremaid ja kaasaegsemaid töötingimusi perearstidele ja nende meeskondadele ning laiemat ringi teenuseid patsientidele. Lisaks oleme teinud vajalikke muudatusi seadusandluses, et toetada noorte perearstide tööletulekut ja ka kaugemates piirkondades tegutsevaid perearstikeskuseid,“ ütles minister Tanel Kiik. „Oluline on, et noorte perearstide sisenemine peremeditsiini oleks sujuvam, teisalt peame enam toetama ja hoidma ka juba töötavaid perearste selle vastutusrikka töö juures, et tagada ka edaspidi perearstiabi kättesaadavus kõigis Eesti piirkondades.“

Eesti Perearstide Selts, Terviseamet, Eesti Haigekassa ja Sotsiaalministeerium sõlmisid 2019. aasta 19. märtsil koostöökokkuleppe perearstiabi jätkusuutlikkuse tagamiseks. Lepingus rõhutati, et esmatasandi arstiabi kättesaadavus kõigis Eesti piirkondades on riiklik tervishoiukorralduslik prioriteet.

Pressiteade eesti viipekeeles

[embedded content]

Eesti: Norra rahvuspühal avati Tallinnas huvitav välinäitus Norra-Eesti suhetest läbi aegade

By

Helena-Reet Ennet

-

mai 18, 2021

NordenBladet — Norra rahvuspühal 17.mail avasid President Kersti Kaljulaid ja Norra suursaadik Else Berit Eikeland Tallinnas Vabaduse väljakul näituse «Norra ja Eesti läbi aegade». Näitusega tähistatakse Norra ja Eesti diplomaatiliste suhete 100. aastapäeva ning kahe maa vahelisi sõbralikke suhteid nii viimase sajandi jooksul kui ka enne seda.

Norra suursaadik Else Berit Eikeland kinnitab, et Norra ja Eesti on lähedased naabrid isegi kui ühist piiri ei ole. «Me oleme mõlemad pika ajalooga mererahvad, me oleme innovatiivsed ja loodussõbralikud. Me oleme uhked oma põhjamaise kultuuri ja polaaruurijate üle. Need kõik on olnud meie kokkupuutepunktid läbi aegade,» rõhutab suursaadik.

Sada aastat tagasi tunnustas Norra noort Eesti Vabariiki iseseisva riigina ja seati sisse diplomaatilised suhted. 1905.aastal iseseisvunud Norra oskas hästi hinnata omariikluse väärtust. Norra ei tunnustanud kunagi NSV Liidu ebaseaduslikku annektsiooni Eestis ning 1953.aastal moodustati Oslos Eesti Vabariigi valitsus eksiilis. 1991. aastal jätkusid suhted juba kahe vaba riigi vahel.

Eesti ja Norra ühine ajalugu aga ulatub aastasadade taha, mil viikingite kaubateed ühendasid meid Austrvegril. Seda tõendavad mitmed viited Eestile vanapõhja saagades, sealhulgas ka lugu ühe kuulsaima Norra viikingikuninga Olaf Tryggvasoni lapsepõlvest Saaremaal. Norra pühakkuningale Olav Haraldssonile on pühendatud Eesti kõrgeima torniga kirik Oleviste ning lisaks sellele oli keskaegsetel Eesti aladel terve rida teisigi Püha Olavi kirikuid.

Põhjala maade puhul ei ole ka üllatav, et tuntud polaaruurijaid on tulnud nii Norrast kui Eestist — näiteks Fridtjof Nansen, Roald Amundsen ja Fabian Gottlieb von Bellingshausen aastasaja taguses ajas ning Timo Palo ja Audun Tholfsen jätkamas uhket traditsiooni moodsal ajal.

Norra ja Eesti koostöö on olnud tihe nii innovatsiooni ja IKT vallas kui ka keskkonna ning kliimamuutuste valdkonnas. Mõlema sektori koostöö ja arendusprojektid on leidnud aset EMP ja Norra toetuste raames. Vaieldamatult kauneimaid tulemusi on aga andnud koostöö kultuuuripärandi vallas, kus Norra toetusel on renoveeritud Eestis 15 mõisakooli.

Kõigi nende lugudega saab tutvuda välinäitusel Tallinnas Vabaduse väljakul 17.maist kuni 13.juunini 2021.

Näituse on koostanud Norra Saatkond.

Eesti: Algas Keskkonnakäpa rahvahääletus

By

Helena-Reet Ennet

-

mai 17, 2021

NordenBladet — Tänasest on avatud Keskkonnakäpa konkursi rahvahääletus. Alates 17. maist kuni 30. maini on kõigil soovijatel võimalik kaasa rääkida kõige keskkonnasõbralikumate haridustegude välja selgitamisel.

Hääletus käib veebiküljel keskkonnatunnustused.ee/et/keskkonnakapp.

Keskkonnaminister Tõnis Mölder ütles, et lasteaiad ja koolid teevad asendamatut tööd keskkonnateadlikkuse tõstmisel ja edendamisel ning Keskkonnakäpa konkurss on hea võimalus parimaid praktikaid tunnustada ja tutvustada.

„Soovime näidata tervele Eestile neid koole, lasteaedu ja organisatsioone, kelle keskkonnateadlikud algatused on silmapaistvalt nutikad. Hea meel on näha, et õpetajad ja huviringide juhid väärtustavad üha enam loodushoidu ja tahavad sellesse panustada,“ lausus Mölder.

Kokku esitati tänavu konkursile 74 kandidaati. Kandidaate hinnatakse viies rühmas: lasteaed, õpilasrühm/klass, õpetaja, kool ning keskkonnaharidust pakkuv organisatsioon. Kandideerida sai kategooriates „Tubli tegutseja“, „Tark tarbija“, „Õnnelik õpe“, „Kogukonna kaasamine“ ja „Innukas innovaator“.

Žürii hindab projektide leidlikkust ja innovatiivsust, tegevuste/tulemuste ressursisäästlikkust, tegevuse positiivset mõju keskkonnale ja keskkonnateadlikkusele (väärtushinnangud, hoiakud, muutused osalejate käitumises, ressursside kasutus, keskkonnakaitse).

Žüriil ei ole kohustust välja anda auhinda igas kandideerimise rühmas. Hindamine põhineb žürii autoriteedil ja konsensuslikul otsusel.
Keskkonnakäpa rahvalemmiku valimisel saavad osaleda kõik huvilised veebiküljel keskkonnatunnustused.ee/et/keskkonnakapp.

Keskkonnakäpa tegemistel saab kätt pulsil hoida ka Facebookis.
Võitjad selguvad hiljemalt 13. juuniks.
Lisainformatsioon
Keskkonnakäpa korraldaja Kairi Toiger, 5628 3472

Eesti: Sõjaväelogistikud ja mereväe tuukrid puhastasid Klooga järve ohtlikest metallkonstruktsioonidest

By

Helena-Reet Ennet

-

mai 17, 2021

NordenBladet — Täna eemaldasid mereväe tuukrid ja kaitseväe logistikud Lääne-Harju vallas asuva Klooga järve ujumiskohast eritehnikat kasutades ohtlikud metallkonstruktsioonid, mis jäid sinna Nõukogude armee lahkumisel.

Kaitseväe toetuse väejuhatuse logistikapataljoni ülem kolonelleitnant Tambet Mäe sõnas, et tegemist on hea näitega tsiviil-militaarkoostööst.

„Klooga harjutusväli ja selle ümbrus on logistikapataljoni väljaõppes pidevas kasutuses,“ ütles kolonelleitnant Mäe. „Ilmselgelt mõjutame oma tegevustega kohalikku elukeskkonda ja tänutäheks kohalike inimeste mõistva suhtumise eest me siin täna oleme ja täidame enda moraalse kohustuse kohalikku kogukonda toetada.“

Samas tuleb tema sõnul mõista, et näiteks kaitseväe üksuste laskeharjutused või taevast kostuvad liitlaste lennukid ongi loomulik osa riigi kaitsmisest – see on meie vabaduse ja turvalisuse kõla, millega tuleb kõigil arvestada.

Kaitseväe kutsus puhastusaktsioonile Lääne-Harju vald ning logistikapataljon haaras hea meelega kinni võimalusest kohalikule elanikkonnale midagi tagasi anda. Kolonelleitnant Mäe lubas, et sarnaseid aktsioone, kus logistikapataljon kohalikke abistab, toimub ka edaspidi. Juba juunis on plaanis aidata Paldiski kirikukogudust välitöödel.

„Lääne-Harju vallavalitsusel on kaitseväega olnud alati väga hea koostöö,“ ütles Lääne-Harju vallavanem Jaanus Saat. „Mul on hea meel, et kaitsevägi on sel aastal tulnud kogukonnale appi puhastama Klooga elukeskkonna olulist osa – Klooga järve. Tänu sellele saab keskkonnakuu raames Klooga alevik ja ka kogu meie vald puhtamaks.”

Mereväe miinituukrid tegelevad igapäevaselt meremiinide ja teiste veealuste lõhkekehade otsimise ja kahjutuks tegemisega, kuid osalevad aeg-ajalt ka teistes operatsioonides, kus nende oskused ja tehnika vajalik on.

„Kuigi täna ei pidanud me sügavale sukelduma ning ühtegi lõhkekeha ei olnud samuti vaja kahjutuks teha, ei tähenda see, et meie tänane tegevus kogukonna turvalisusesse ja heaolusse panustamisel meie jaoks kuidagi vähem oluline oleks,“ ütles mereväe tuukrigrupi miinituuker veebel Imre Alljärv, kelle sõnul aitab aastakümneid vees olnud metallikonstruktsioonide väljatõstmine populaarset ujumiskohta ohutumaks muuta.

Metalli veest väljasaamiseks ühendasid tuukrid veealused konstruktsioonid terasest trossiga, misjärel tõmbas kaitseväe puksiirtehnika need veest välja. Koos tuukritega tegutsesid operatsioonil nii planeerijate kui teostajatena ajateenijaid, kes siirdusid pärast ülesande täitmist õppusele Kevadtorm. Vanametall toimetatakse kokkuleppel kohaliku omavalitsusega Paldiskisse ümbertöötlemisele.

Aktsiooni käigus toodi järvest välja hinnanguliselt kuni viis tonni aastakümneid vees olnud ohtlikke metallkonstruktsioone.

Kaitseväe toetuse väejuhatus korraldab kaitseväe toimimiseks vajalikke tegevusi alustades logistikast ja materjalimajandusest ning lõpetades tugiteenustega. Samuti koolitatakse väejuhatuse logistikapataljonis ning logistikakoolis reserv- ja tegevsõjaväelogistikuid ning tervisekeskuses tagab kaitseväele meditsiinitoetuse.

Foto: Kevadtorm 2021 (Kaitsevägi)

Helena-Reet: Laste sünnipäev – toidumenüü, outfit ja galerii!

By

Helena-Reet Ennet

-

mai 17, 2021

NordenBladet – Eile vedas ilmaga ning laste ühis-sünnipäeva pidasime õues! Sünnipäevamenüü oli traditsiooniline – kodune kartulisalat ja rosolje, värske porgandisalat, juustuviinerid (Saaremaa Lihatööstus), singirullid, tortiljad, erinevad snäkid (makra pulgad, kurgiviilud, kirsstomatid, paprika jne). Selveri köögist tellisin ka täidetud korvikeste valiku ning suupistevaliku (tillukesed tikuvõileivad). Magustoiduks olid puuviljad / maasikad, enda valmistatud kaks banaani-maasika-vahukoore torti ning Kulinaaria OÜ´st tellitud maasika-kiivi kohupiimakorvikesed. Väga tore päev oli!

Allpool galerii külaliste ootusest:

Estella Elisheva sünnipäeva outfit: topp (Moschino), teksad (Esprit Denim), käekell (Xiaomi mi band 5)
Ivanka Shoshana sünnipäevariietus: triiksärk (United Colors of Benetton), vest (Pretty Athletic), teksad (Gerry Weber, Edition Roxy Perfect fit)