NordenBladet — Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse kuus eelnõu ja kollektiivne pöördumine.

Valitsuse 11. jaanuaril algatatud tolliseaduse muutmise seaduse eelnõu (311 SE).

Muudatustega sätestatakse riigisisesed rakendusnormid Euroopa Liidu õiguse sujuvamaks ülevõtmiseks kahes valdkonnas, milleks on liiduvälistest riikidest, eelkõige e-poodidest tellitud väikese väärtusega posti- ja kullersaadetiste tollivormistuseeskirjad ning sularaha sisse- ja väljaveo kontrollieeskirjad.

1.juulil 2021 hakkavad kõik ELi liikmesriigid maksustama väikese väärtusega saadetisi ühte moodi ning kaob kuni 22 eurot maksva saadetise käibemaksumaksuvabastus.  Nende saadetiste maksustamine võib kaasa tuua esitatavate tollideklaratsioonide hulga mitmekordistumise. Selleks, et tagada saadetiste kiire liikumine tellijani ning vältida posti- ja kullersaadetiste veoga tegelevate ettevõtjate vajadust suuremahuliseks saadetiste ladustamiseks, millega paratamatult kaasneks tellijale lisakulu, luuakse isikutele võimalus esitada tollideklaratsioon juba enne saadetise Eestisse saabumist.

Sularaha kontrolliga seoses jäetakse kehtivast tolliseadusest välja sätted, mis reguleerivad Eestisse toodava või siit välja viidava üle 10 000 euro sularaha deklareerimise korda. 2021. aasta suvel jõustub uus EL-i sularaha kontrolli määrus, mis sätestab kirjaliku deklareerimise nõude  ELi tasandil, seega riigisisesed vastavad sätted ei saa paralleelselt kehtima jääda. Lisaks pikendatakse võrreldes kehtiva normiga, milleks on 48 tundi, sularaha tolli poolt kinni pidamise õigust kolme tööpäevani. Liidu õigus annab liikmesriikidele võimaluse sätestada kinnipidamise ajaks kuni 30 päeva. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Valitsuse 11. jaanuaril algatatud riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu (308 SE).

Eelnõuga ajakohastatakse ja täiustatakse riigivara kasutamiseks andmist ja riigivara valitsejate vahelisi kasutusvõimalusi reguleerivaid õigusnorme, võttes arvesse majandusliku ja tehnoloogilise keskkonna arengut.

Seletuskirja kohaselt on praktikas selgunud, et kehtiv regulatsioon ei arvesta intellektuaalse vara kasutamisega (sh kasutamiseks andmisega) seotud iseärasustega, eeskätt riigile kuuluva tarkvaraga seotud tehingutes. Kehtivas õiguses puuduvad selged alused tarkvara avalikkusele tasuta kasutamiseks andmiseks ning tarkvara riigivara valitsejate vaheliseks samaaegseks kasutamiseks (nn tarkvara ristkasutuseks).

Kokkuvõtvalt on eelnõu eesmärk sätestada seaduses ühtsed ja selged alused riigi tarkvara avalikkusele tasuta kasutamiseks andmiseks ja riigivara valitsejate vaheliseks riigi tarkvara ristkasutuseks. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Valitsuse 11. jaanuaril algatatud maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (309 SE).

Eelnõuga seatakse keskmisest viljakamate muldadega põllumajandusmaade kaitseks kitsendused, millega kohaliku omavalitsuse üksus peab üld- või detailplaneeringu koostamisel arvestama, et tagada nende muldade säilimine ja võimalus tagada riigi toiduga varustatus ka pikemas perspektiivis.

Väärtuslikku põllumajandusmaad käsitlev õiguslik regulatsioon kehtestatakse, et saavutada kõrge viljelusväärtusega põllumajandusmaa ja selle mullastiku õiguslik kaitse; väärtusliku põllumajandusmaa võimalikult suures ulatuses põllumajanduslik kasutus ja selle kaudu julgeolek toidu tootmisel; väärtuslikule põllumajandusmaale ehitiste ehitamise, metsastamise ning maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksuse siht- ja kasutusotstarbe muutmise piiramine; riigi ülevaade väärtuslike põllumajandusmaade kohta; põllumajandusmaa massiivide, sealhulgas väärtusliku põllumajandusmaa massiivide, kajastamine põllumajandusmaa massiivide registris ja vastaval kaardil.

Seletuskirjas märgitakse, et väärtusliku põllumajandusmaa kaitsemehhanismide rakendumise kaudu on eeldatavasti pikemas perspektiivis kogu riigi territooriumil ühtlaselt tagatud põllumajanduslik maakasutus ja maaelu jätkusuutlikkus ning selle kaudu toidu varustuskindlus.

Eelnõu kohaselt seab väärtusliku põllumajandusmaa kaitse- ja kasutustingimused kohaliku omavalitsuse üksus üldplaneeringuga. Riikliku järelevalve meetmete kehtestamist põllumajandusmaa põllumajandusliku kasutamise üle ei kavandata. Valdav enamus väärtusliku põllumajandusmaa andmetest on kantud Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse (PRIA register), mis kajastab ühtse pindalatoetusega ja „Eesti maaelu arengukava 2014–2020“ alusel makstavate pindalapõhiste toetustega seotud põllumajandusmaid. Toetuste rakendamise üle toimub Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse 11. peatükis sätestatud alustel ja korras järelevalve ja kontroll, mis annab üldjuhul veendumuse, et väärtuslik põllumajandusmaa on põllumajanduslikus kasutuses. Juhtivkomisjoniks määrati maaelukomisjon.

Valitsuse 11. jaanuaril algatatud kalandusturu korraldamise seaduse ja karistusregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu (310 SE).

Eelnõu väljatöötamine on peamiselt tingitud vajadusest tagada merel ja siseveekogudel kutselise kalapüügiga tegelevate isikute võrdne kohtlemine Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) toetuste andmisel. Kehtiva seaduse kohaselt ei ole teatud kalapüüginõuete tõsiseid rikkumisi toime pannud isikute EMKF-i toetuse taotlused vastuvõetavad üksnes merel kutselise kalapüügiga tegelevate isikute puhul. Eelnõuga luuakse olukord, kus nii merel kui ka siseveekogudel sarnaseid kalapüüginõuete tõsiseid rikkumisi toime pannud isikute EMKF-i toetuse taotlused ei ole teatud ajavahemikul vastuvõetavad.

Samuti muudetakse eelnõuga kalandusturu korraldamise seaduse (KTKS) teatud sätteid, mille muutmise vajadus on selgunud EMKF-i rakendamise senisest kogemusest, ja mis võimaldab EMKF-i rakendamisel vähendada administratiivset koormust.

Ühtlasi täiendatakse seadust sätetega, mis võimaldavad kalamajandusliku riigiabi, kalamajandusliku vähese tähtsusega abi ja muu kalamajandusliku abi andmisel rahuldada nõuetekohased taotlused selle abi liigi andmiseks ettenähtud eelarvevahendite piires niisuguses olukorras, kus taotlustega taotletavad summad ületavad selleks ettenähtud vahendeid. Juhtivkomisjoniks määrati maaelukomisjon.

Valitsuse 11. jaanuaril algatatud krediidiasutuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (312 SE).

Eelnõu peamisteks eesmärkideks on finantsstabiilsuse tagamine ja suurendamine, eelkõige pangandussektori usaldusväärsuse ja läbipaistvuse tagamine ning pankade (krediidiasutuste) nn vastupanuvõime tõstmine stressi- või kriisiolukordades. Samuti krediidiasutusele proportsionaalsemate nõuete kehtestamine ja nõuete suurem sidumine krediidiasutuse võetud riskidega. Eelnõu põhineb vastavatel Euroopa Liidu finantsvaldkonna õigusaktidel.

Seletuskirjas märgitakse, et Euroopa Komisjoni 2016. aasta novembris esitatud pangandusreformi pakett on samm kriisijärgse Euroopa õiguslike reformide lõpule viimise suunas. Paketi eesmärgiks seati nn riskide vähendamine pangandussektoris ja sellekohased riskide vähendamise meetmed võimaldavad edasiminekut ühtse pangandusliidu ja kapitaliturgude liidu väljakujundamisel. Reformid vastavad ka G20 rahvusvaheliste partneritega kokku lepitud standarditele ja finantskriisist saadud õppetundidele. Direktiividest tulenevad reeglid vähendavad pangandussektori riske, tugevdades pankade võimet vastu pidada võimalikele šokkidele, ajakohastades pangandussektoris kehtivaid ühtseid reegleid.

Selliste ühtsete reeglitega tagatakse, et pankadel on piisavalt kapitali ootamatute kahjude katmiseks ja nad on valmis vastu pidama majanduslikele šokkidele (kapitalinõuete direktiivi ja määruse kaudu); panga maksejõuetus lahendatakse pankade pakutavate rahaliste vahendite kasutamisega, minimaalse mõjuga maksumaksjatele (panga taastamise ja kriisilahenduse direktiivi kaudu); pankuritel on vähem stiimuleid ülemääraste riskide võtmiseks (kapitalinõuete direktiivist tulenevad juhtimisnõuded). Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Valitsuse 11. jaanuaril algatatud audiitortegevuse seaduse ja raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (313 SE).

Eelnõu algatamise tingis Euroopa Komisjoni hinnang, et Eesti ei ole Euroopa Parlamendi ja nõukogu vastava direktiivi teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta käivaid sätteid nõuetekohaselt üle võtnud.

Eelnõuga täpsustatakse audiitori kohustusi keskmise suurusega ettevõtja, suurettevõtja ja avaliku huvi üksuse auditeerimisel. Audiitor on edaspidi kohustatud auditi aruandes kinnitama, kas tegevusaruanne vastab finantsaruandele ja seaduses kohaldatavatele nõuetele. Muudatuse eesmärk on tugevdada investorite ja teiste huvitatud isikute usaldust ettevõtja tegevusaruandes avaldatud informatsiooni vastu. Lisaks täpsustatakse nõudeid informatsiooni osas, mida peab üle 500 töötajaga avaliku huvi üksusest suurettevõtja kajastama oma tegevusaruandes. Analoogsed muudatused tehakse ka konsolideeritud aruannete osas. Muudatuste eesmärk on paremini tuvastada jätkusuutlikkuse riske ning suurendada investorite ja tarbijate usaldust. Eelnõu tulemusel kallineb vähesel määral keskmiste ja suurettevõtjate audititasu ning vähesel määral kasvab mõnede suurettevõtjate aruandluskohustuse maht. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse Erakonna Eestimaa Rohelised 10. detsembril 2020 algatatud kollektiivne pöördumine „Ei katuseraha jagamisele abordivastasele liikumisele“ ja edastati see menetlemiseks rahanduskomisjonile.

Eestimaa Rohelised ja allakirjutanud seisavad vastu valitsuse plaanile jagada 171 000 eurot riigieelarvest nn katuseraha abordivastasele ühingule MTÜ Elu Marss. Pöördumisele allakirjutanud on seisukohal, et maksumaksja raha kulutamine taolistele ideoloogiliselt laetud populistlikele liikumistele on vastutustundetu ning ühiskondliku arengu seisukohalt ohtlik ja tagurlik samm. Tehakse ettepanek suunata see raha hoopis seksuaalhariduse programmidesse.

NordenBladet — Riigikogus oli täna sotsiaalkomisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Eesti rahvastiku tervise arengukava 2020–2030“ arutelu.

Ettekande tegid sotsiaalminister Tanel Kiik, sotsiaalkomisjoni liige Hele Everaus ja Tervise Arengu Instituudi direktor Annika Veimer.

Tanel Kiik tutvustas ettekandes arengukava koostamist ja kirjeldas eestlaste tervist. Kui naiste oodatav eluiga jääb euroliidu keskmisele ühe aastaga alla (84 ja 83), siis meeste eluea puhul on ministri sõnul nelja-aastased käärid (78 ja 74) ja see vahe on viimase kümnendi jooksul küll järk-järgult vähenenud, kuid vahe on siiski jätkuv. Sellest veelgi muret tekitavam on Kiige sõnul tervena elatud aastad, kuna enamiku inimeste jaoks eluaastate arvust olulisem see, kui kaua ta suudab olla terve, kui kaua ta suudab iseseisvalt toime tulla, töö- ja perekonnaelust ning ühiskonnas aktiivne olemisest rõõmu tunda. Minister märkis, et põhilise osa oma vanaduspõlvest veedavad Eestimaa inimesed erinevate tervisemuredega kimpus olles, erinevate tervisest tulenevate piirangutega.

Kiik tõi ettekandes välja ka oodatava eluea erinevused maakondade lõikes. „Keskmine eluiga on põhiosas maakondades tõusutrendis. Murekohaks  on need maakonnad, kus me näeme keskmise eluea väiksemat numbrit. Eeskätt Ida-Virumaal, kus tuleb rohkem tähelepanu pöörata elukeskkonnale, tervena elamise võimalustele ja ka ravivõimalustele, mis tahes töövaldkonnast tulenevate või elulistest valikutest tulenevate tervisemurede korral lahenduse saamisel,“ rääkis Kiik.

Minister Kiik selgitas, et rahvastiku tervise arengukava aastateks 2020–2030 sihiks on see, et inimeste oodatav eluiga tõuseks ja et tervena elatud aastad kasvaksid kiiremini kui oodatav eluiga. „Ehk tõuseks järk-järgult just nimelt see osa meie kõigi elust ja meie inimeste oodatavast elueast, mis ta saab veeta ilma tervisest tulenevate oluliste piiranguteta,“ täpsustas ta.

Eestis on ministri sõnul väga palju surmajuhtumeid, mis tulenevad peamiselt südame-veresoonkonna haigustest ja pahaloomulistest kasvajatest. „Aga väga olulisel kohal on ka vigastused ja sellised surmad, mis on ennetatavad, ärahoitavad, mis tihtipeale tabavad inimesi sõltumata vanusest ja võib-olla kohati pigem nooremas eas. On need mürgistused, on need enesetapud, sõidukiõnnetused, kukkumised, uppumised, tulesurmad, külmumised – nende kõigi puhul me oleme olnud seadnud eesmärgiks vähendada siis neid mõõdikuid vastavalt vähemalt 20%, kohati kuni 80% võrra,“ rääkis Kiik.

Hele Everaus sõnas oma ettekandes, et kui Eesti elanikest peab oma tervist heaks 53 protsenti, siis euroliidus keskmiselt kaks kolmandikku. Samuti on tema sõnul märkimist väärt ebavõrdsus sissetulekurühmade lõikes ja ta tõi näiteks, et enam kui kolm neljandikku suurima sissetuleku rühma kuuluvatest inimestest peab oma tervist heaks, ent madalaima sissetulekuga inimestest arvab seda ainult kolmandik.

Everaus rääkis, et Eestil on ennetatava ja välditava suremuse vähendamisel veel arenguruumi ja ehkki tõhusama tervishoiu ja rahvatervise poliitikaga välditavate surmade arv on paljude haiguste, sh südame isheemiatõve ja insuldi puhul vähenenud, on Eestis nii ennetatava kui ka välditava suremuse kordaja ikka veel ELi keskmisest suurem.

Everaus peatus ettekandes ka meditsiinitöötajate nappusel ning viitas Riigikontrollile, kes on välja toonud olulised probleemid esmatasandi arstiabi tagamises väljaspool Tallinna ja Tartut.

Everaus viitas ka konsultatsioonifirma McKinsey hiljutisele analüüsile, mille kohaselt saaks Eesti SKP juurde tervelt kümnendiku, kui väheneks enneaegne suremus ja inimesed püsiksid kauem tööturul. Hea tervis suurendab tema sõnul ka töövõimet ja tõstab tootlikkust – investeerides ühe euro tervisesse annab see 2,4 eurot tagasi. „See on majanduslik vaade, aga inimene ise saaks aastas juurde keskmiselt 28 tervena elatud päeva,“ ütles Everaus. „Eesti sotsiaalkaitsesüsteem sarnaneb enim liberaalse sotsiaalkaitsesüsteemiga ja seni on tervisekindlustuse rahastamine tuginenud kitsale tulubaasile ehk üksnes palgapõhistele maksetele. Seetõttu on süsteem juba oma disainilt tundlik majanduslanguste ja rahvastiku vananemise suhtes,“ lisas ta.

Veel ütles Everaus, et liikumine kõrge kvaliteediga tervishoiusüsteemi suunas, mis parandab tervist ja loob usaldust ning majanduslikku kasu, on primaarselt poliitiline, mitte tehniline otsus. „Süsteemid, mis töötavad, pole lihtsalt õnnelik juhus, vaid neid tuleb planeerida, disainida ja ehitada. Tervishoiule lähenemine peaks olema süsteemne,“ märkis Everaus.

Annika Veimeri sõnul on keskmine oodatav eluiga Eestis kõrgem kui kunagi varem. Ta ütles, et tänane keskmine oodatav eluiga on 78,8 aastat ja see on 8,5 aasta võrra pikem, kui see oli 20 aastat tagasi. „Kui me võrdleme ennast Euroopa regiooni riikidega, siis on justkui kõik hästi, aga kui me näiteks võrdleme ennast Põhjamaadega, siis on meil arenguruumi,“ lisas ta.

Veimer ütles, et aastas saaks ennetada keskmiselt 3000 surma. Nende hulka kuuluks tema sõnul kõik surmad, mis on põhjustatud alkoholi tarvitamisest tingitud haigustest ning osa südame isheemiatõvedest ja osa vähist tingitud surmadest.

Tervist mõjutavad Veimeri sõnul kõige enam käitumuslikud riskitegurid ja kõige paremaid tulemusi annavadki erinevad komplekssed ennetustegevused, mis on kombineeritud erinevate valdkondade vahel. „Probleeme täiskasvanueas aitabki ennetada eelkõige tõhus töö juba varases eas laste ja noortega. Väga oluline on laste ja noorte vaimse tervise toetamine,“ ütles ta.

Ühe riskitegurina peatus Veimer inimeste kehakaalul. Viimase 20 aasta jooksul on ülemäärase kehakaaluga inimeste osakaal tema sõnul täiskasvanute hulgas järk-järgult kasvanud ja sõltumata vanusest esineb ülekaalulisust ja rasvumist rohkem meeste seas. „Väikelaste puhul on ülemäärase kehakaaluga laste osakaal alla 10 protsendi, kuid algkooliealiste laste seas on juba iga kolmas laps ülekaaluline või rasvunud,“ nentis ta.

Ettekande lõpus märkis Veimer, et väga palju sõltub sellest, millistesse oludesse inimene sünnib. „Ja selle ebavõrdsuse tervise ebavõrdsuse vähendamine ongi ka rahvastiku tervise arengukava üks prioriteetidest.“

Läbirääkimistel võtsid fraktsioonide nimel sõna Signe Riisalo (RE), Riina Sikkut (SDE), Maria Jufereva-Skuratovski (K), Urmas Espenberg (EKRE) ja Heiki Epner (I).

NordenBladet — Riigikogu esimees Henn Põlluaas kohtus täna videosilla vahendusel Leedu parlamendi esimehe Viktorija Čmilytė-Nielseniga, kellega räägiti kroonviirusega toimetulekust, parlamentaarsest koostööst kahe riigi vahel ja Läänemerepiirkonna koostöövõimalustest.

Ühiselt tõdeti, et Balti riikidena jagatakse ühist ajalugu ja samu väärtusi. „Oleme ühed lähimad partnerid üksteisele,“ tõdes Põlluaas. „Koos tegutsedes saame ka rahvusvahelisel tasandil rohkem saavutada kui eraldi. Seda näiteks kavandades ühiseid visiite partnerite juurde.“

Põlluaas tõi esile hästi väljakujunenud koostööd Põhjamaade ja Balti riikide parlamentide esimeeste vahel, kellega jätkatakse arutelu nii majanduse, julgeoleku kui loodushoiu teemadel. „Tulenevalt ühisest regioonist jagame nendes valdkondades samu väljakutseid,“ ütles Põlluaas.

Mõlema parlamendi esimehed andsid ülevaate COVID-19 olukorrast ning vaktsineerimise tempost. Samuti vahetati kogemusi parlamentide töökorraldust koroonakriisi ajal ja võrreldi kaugistungite lahendusi.

Ühiselt meenutati, et homme möödub 30 aastat Leedu iseseisvuse taastamisele järgnenud Vilniuse teletorni kaitsmisest. Põlluaas avaldas kaastunnet kõikidele toonastes sündmustes hukkunute lähedastele. Seda päeva tähistab Leedu homme riikliku tähtpäevana, mille käigus mälestatakse hukkunuid ja meenutatakse vabadusvõitlejaid.

NordenBladet — Riigikogus toimub täna sotsiaalkomisjoni algatusel olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Eesti rahvastiku tervise arengukava 2020–2030“ arutelu.

Sotsiaalkomisjoni esimees Tõnis Mölder sõnas, et praeguses juba ligi kolmveerand aastat kestnud koroonakriisis on kõige tähtsam fookuspunkt rahva tervisel ja pandeemia mõjul majandusele. „Seetõttu otsustasime rahvatervise avaliku debati pidada Riigikogu suures saalis olulise tähtsusega riikliku küsimusena. Kui tänane debatt peetud ja arengukava valitsuses kinnitatud, saab hakata selle alusel strateegiaid ja rakendusplaane ellu viima,“ rääkis Mölder.

Komisjoni esimees lisas, et lähiaastail seisab Eesti tervishoid silmitsi suurte väljakutsetega. „Meil tuleb lahendada näiteks probleemid arstiabi üldise kättesaadavuse ja tervishoiutöötajate nappuse ning kvalifikatsiooni osas ning leida meditsiinile lisaraha,“ märkis ta.

Sotsiaalkomisjoni liige Hele Everaus ütles, Eesti elanike tervislik seisund on paranenud, kuid erinevused sotsiaalmajanduslike rühmade vahel on ühed suurematest euroliidus. Ta lisas, et harva mõeldakse sellele, et uus ja väga oluline majanduskasvu allikas saab olla Eesti inimeste parem tervis. Everaus viitas konsultatsioonifirma McKinsey hiljutisele analüüsile, mille kohaselt saaks Eesti SKP juurde tervelt kümnendiku, kui väheneks enneaegne suremus ja inimesed püsiksid kauem tööturul. „Hea tervis suurendab ka töövõimet ja tõstab tootlikkust – investeerides ühe euro tervisesse, annab see tagasi 2,4 eurot,“ märkis Everaus.

Kell 10 algaval arutelul teevad ettekande sotsiaalminister Tanel Kiik, sotsiaalkomisjoni liige Hele Everaus ja Tervise Arengu Instituudi direktor Annika Veimer.

NordenBladet — Riigikogu keskkonnakomisjoni ja maaelukomisjoni ühisel istungil käsitletakse vesiviljeluse valdkonna arenguvõimalusi, mis on seotud “Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030” rakendamisega.

Keskkonnakomisjoni esimees Erki Savisaar märkis, et tänase arutelu aluseks on Eesti Avamere Vesiviljelejate Ühistu ettepanekud.

„Ühistu pöördus keskkonnakomisjoni ja maaelukomisjoni poole sooviga saada riiklikul tasandil selgust vesiviljeluse valdkonna arenguvõimaluste osas,“ ütles Savisaar. Ta viitas asjaolule, et Eesti on mereriik, kus kalandusel on olnud ajalooliselt oluline roll ning hetkel ei ole Eesti kasutanud oma merealade avamere kalakasvatuse potentsiaali, mis võimaldaks kohaliku elanikkonna varustamist mõistliku hinna ning kõrge kvaliteediga kodumaise kalaga ning tagaks töökohti inimestele maapiirkonnas.

Maaelukomisjoni esimees Tarmo Tamm selgitas, et vesiviljeluse konkurentsivõime edendamine on üks suundadest, mida riik on toetanud ja plaanib selle toetamist ka tulevikus jätkata. „Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021-2027 toetusmeetmete väljatöötamisel arvestatakse sektori arenguvajadustega,“ märkis Tamm.

Eesti Avamere Vesiviljelejate Ühistu esindajad on toonud esile, et sektor lähtub siiani oma ettevalmistavas tegevuses koalitsioonilepingu 2019-2023 aluspõhimõtetest, mille kalanduse peatükis kinnitatakse, et toetatakse avamere kalakasvatuse jaoks vajalike seaduste, reeglite ning võimaluste väljatöötamist. Ühistu arvates oleks vaja soodustada riiklikul tasandil keskkonnasäästlikku vesiviljelust ja isevarustatuse tagamist kodumaise kasvatatud kalaga. Samuti oleks vaja lubada kalakasvatusest tingitud keskkonnakoormus kompenseerida suletud toitainete ringluse põhimõttel selliselt, et see on majanduslikult tasuv ega vaja hiljem täiendavaid tegevustoetusi ning toetada juba töös oleva ehitusseadustiku muudatuse kiiret jõustumist, et riik saaks ise läbi viia hoonestusloa menetluse raames teostatavaid tegevusi.

Komisjoni istungile on kutsutud Eesti Avamere Vesiviljelejate Ühistu, Keskkonnamisteeriumi ja Maaeluministeeriumi esindajad.