Laupäev, september 20, 2025

Monthly Archives: aprill 2020

Kavandamisel on Euroopa super-tehnikaülikool, kus inseneriõppele panevad õla alla BMW, Siemens ja Transferwise

NordenBladet — TalTechi üliõpilastele tähendaks see tulevikus kõikide partnerülikoolide täieõigusliku tudengi staatust, saades valida aineid ning teha eksameid nii virtuaalselt kui kohapeal. EuroTeQ Engineering University hakkaks andma diplomeid ja haridust, mis on vastavuses Euroopa Liidu ja maailma standardite ning tulevikuvajadustega.

TalTechi rektor akadeemik Jaak Aaviksoo ütles, et EuroTeQ’i initsiatiiv on täiesti uus tase ülikoolide koostöös, mis avab kõigile TalTechi tudengitele Euroopa tippülikoolide võimalused. Ta lisas: “See on samas ka usaldusavaldus tehnikaülikoolile, mille tähendust on raske üle hinnata.“

Lisaks TalTechile kuuluvad loodavasse EuroTeQ Engineering Universitysse tehnikaülikoolide koorekihti kuuluvad Müncheni, Taani, Eindhoveni ja Tšehhi tehnikaülikoolid ning Ecole Polytechnique Prantsusmaalt. Kavandatavasse supertehnikaülikooli kuuluks täna kokku 100 000 tudengit, ligi 15 000 teadlast ning nende kõrgkoolide kogueelarve oleks 2,3 miljardit eurot.

TalTechi õppeprorektor Hendrik Voll võrdles initsiatiivi tippülikoolide Schengeni ruumiga: „Kõikidel nende ülikoolide tudengitel on tulevikus ligipääs parimatele õppeainetele ja projektidele, mida igast ülikoolist on võimalik leida.“ Ta tõi näiteks, et tehnikaülikooli tudengid saavad võtta Müncheni tehnikaülikoolist neid aineid, mida õpetatakse tulevastele autotööstusinseneridele, ning saksa tudengid saavad valida TalTechi IT-ainetest endale sobivaimad. „Just TalTechi ja Eesti IT-kuvand, e-õppe arengud ning initsiatiiv TalTechDigital olid põhjusteks, miks meie ülikool selle uue ning eksklusiivse klubi liikmeks on kutsutud,“ märkis õppeprorektor.

Voll lisas: „Igas õppeaines oleks sisuliselt oma tudengivormel, kus koostöös teiste ülikoolide üliõpilastega lahendatakse ettevõtete antud elulisi probleeme ja kus kõikidel tudengitel on võimalus osaleda. Praktilise ja interdistsiplinaarse õppe osakaalu suurendamine on olnud TalTechi suur eesmärk. See tähendab meie teadlastele ja tudengitele praktikabaasi ka sellistes ettevõtetes nagu BMW ja Ubisof.“ Voll selgitas, et sageli kutsutakse kõige andekamad ning töökamad praktikandid ka ettevõttesse tööle: „See tähendab, et võimekatele Eesti inseneridele on Euroopa tippettevõtete uksed pärani.“

EuroTeQ initsiatiivi on ellu kutsunud EuroTechi võrgustikku koondunud ülikoolid koos Tallinna ning Tšehhi tehnikaülikoolidega selleks, et ühiselt tippinsenere koolitades anda Euroopa Liidu majandusse senisest veel jõulisem panus. Siin on lisaks ülikoolidele partneriteks sellised ettevõtlushiiud nagu Siemens, Total, BMW ja DAF; Eestist Telia, Transferwise, Eesti Energia, RIA ja ITL.

TalTechi IT-teaduskonna prodekaan Gunnar Piho rõhutas, et uue initsiatiivi eesmärgiks on saada aastaks 2030 Euroopa juhtiv ja mõjukaim teaduspõhise insenerihariduse ökosüsteem: “Sisuliselt luuakse tuleviku e-ülikool, rahvusülikoolide konsortsium, kus mõteldakse globaalselt, kuid tegutsetakse lokaalselt.“

Tehnikaülikooli rahvusvahelise koostöö juht Reijo Karu lisas: „ TalTechi väliskoostöö seisukohalt on tegu olulise sammuga lähemale maailma tippülikoolidele, millega üheskoos TalTech insenerihariduse tulevikku kujundama on asunud.”

Tallinna Tehnikaülikooli sisseastumisavaldust saab üle veebi anda juba täna, lisainfo SIIT.

 

Miks peab Soomes maksujäägi pealt viiviseintressi maksma, kuigi maksepäev pole veel saabunud?

NordenBladet — Mitmed Soome maksumaksjad on märganud Omaverosse saabunud 2019. aasta maksuotsusega seoses, et maksujäägi pealt peab maksma viivise intressi. Seda intressi arvestatakse isegi siis, kui maksude juurdemaksmise tähtaeg saabub alles augusti- või septembrikuus.

Selgitab maksunõustaja Kati Malinen:

Soome maksusüsteem on üles ehitatud selliselt, et makse arvestatakse kohe tulude tekkimise ajal ettemaksete ja -kinnipidamistena. Selliste ettemaksetega tagatakse maksude kogumine: makse makstakse kohe siis, kui tulu tekib. Eesmärk on, et ettemaksed läheksid võimalikult täpselt kokku hiljem arvestatud maksude ja maksetega. Antud juhul on tekkinud maksude maksmisel viivitus.

Kui lõpuks arvestatav maksusumma on suurem kui aasta jooksul makstud maksud, siis tuleb teha juurdemakse ja kui lõplik maksusumma on väiksem, siis saab maksutagastuse. Nii juurdemaksete kui maksutagastuse puhul koguneb intress, mida hakatakse arvestama maksuaastale järgneva aasta veebruari algusest. Juurdemakse puhul arvestatakse intressi veebruari algusest kuni makse esimese tähtpäevani. Maksutagastuse puhul arvustatakse intressihüvitist alates veebruari algusest kuni maksutagastuse kuupäevani.

Intress on hüvitis selle eest, et raha pole õigel ajal sellel arvel, kus maksuarvestuse kohaselt oleks pidanud olema: kas maksumaksja või maksuameti käsutuses.

Seadusandja pole siin päris õiglane, sest riigile arvestatava maksujäägi intress on kõrgem (viiviseintress +2%) kui maksumaksjale arvestatav intressihüvitis (viiviseintress -2%). Mõlemad intressid on aga alati vähemalt 0,5 protsenti.

Praegu on juurdemakstava maksujäägi intress 2 protsenti ja maksutagastuse intressihüvitis 0,5 protsenti. Kui juurdemakstavat maksusummat tähtajaks ei tasuta, siis rakendub kõrgem, 7-protsendiline viiviseintress.

Maksujäägi intressi maksmist saab ära hoida, kui maksta maksud õigeaegselt ettemaksetena juba maksuaastal, või makstes lisaks ettemaksu jaanuaris. Kui teha juurdemakse peale jaanuari, siis peab samuti intressi maksma, aga vähem.

Eeltäidetud tuludeklaratsioon 2019 Soomes: Kas eluasemelaen või mõni muu laen?

NordenBladet — Möödunud, 2019. aastal makstud eluasemelaenu intressist saab maksustatavast tulust maha arvata 25 protsenti. Millised laenud on eluasemelaenud? Eluasemelaenu puhul peetakse silmas sellist laenu, mis on võetud oma kodu ehk püsiva elukoha soetamiseks. Teatud remondilaenud lähevad samuti eluasemelaenude alla, vahendab Taloustaito.

Mis on eluasemelaen?

  • Teise eluaseme intressid saab teatud tingimustel maksutulust maha arvata. Teine eluase on maksude mõistes selline eluase, mis on töö tõttu eri kohas kui enda või pere kodu.
  • Elamisõigusega eluaseme (asumisoikeusasunto) soetamiseks makstava elamisõiguse tasu jaoks võetud võlasumma on võrdsustatud samuti eluasemelaenuga.
  • Eluaseme kapitaalremondi jaoks võetud laenu intress on võrdsustatud eluasemelaenu intressiga. Kapitaalremondi all mõeldakse eluaseme laiendus-, muutmis- ja uuendustegevust. Kapitaalremondiga muutub eluase paremaks.
  • Maksuarvestuses on tunnistatud eluaseme intressiga samaväärseks ka majaühistu suuremad remondid, näiteks torude vahetuse hüvitiseks võetud laenu intress. Laenude tagasimakseid ei saa maksutulust maha arvata.
  • Jooksva remondi jaoks võetud laenu intressi ei saa maksutulust maha arvata. Jooksva remondi kulud on need, mis on mõeldud eluaseme kulumise taastamiseks. Jooksva remondiga vahetatakse materjalid samaväärsete vastu ehk taastatakse eluaseme algne seisukord.

Eluasemelaenu intressikulud võetakse maha dividenditulust. Kui selliseid tulusid pole või on neid vähem, siis tekib puudujääk, mille arvelt saab hüvitist palgatulust.

 

Reformierakonna fraktsioon: väljumisstrateegia tekitab küsimusi, millele peavad vastama poliitikud

NordenBladet — Täna Riigikantselei strateegidirektori Henry Kattagoga kohtunud Reformierakonna fraktsioon leiab, et valitsuse väljumisstrateegia tekitab endiselt küsimusi, millele vastamiseks oleks parim vorm riigikogu täiendav istung.
“Paljud valikud väljumisstrateegias on olnud poliitilised, mida ametnikud ja eksperdid selgitada ei saa. Seepärast soovime jätkuvalt, et peaminister Jüri Ratas tuleks järgmisel nädalal Riigikogu ette ja tutvustaks Riigikogule ja ühiskonnale avalikult väljumisstrateegia põhimõtteid ja tagamaid,” märkis fraktsiooni juht Kaja Kallas.

Kallase sõnul esitas ta eile Riigikogu juhatusele ja peaministrile kirjaliku ettepaneku kutsuda peaministri kuulamiseks järgmisel nädalal kokku Riigikogu täiendav istung. Sama ettepanekut kordas Kaja Kallas ka täna hommikul toimunud Riigikogu vanematekogus.

“Väljumisstrateegia dokument peaks andma inimestele ja ettevõtjatele selge ajaraami ja käitumisjuhised, kuidas ja mis tingimustel piirangute lõdvendamine toimuma hakkab. Strateegias esitatud mõõdikute järgi peaks see juba algama,” ütles Kallas. Tema sõnul pole strateegias tähelepanu pööratud majandusküsimustele, mis on aga ühiskonna taaskäivitamiseks olulised.

Kallas lisas, et arusaadav on, et kui koroonaviiruse levikut ja meditsiinisüsteemi toimimist kirjeldavate mõõdikute näitajad peaksid halvenema, tuleb piirangute leevendamist ilmselt edasi lükata, kuid oluline on siiski panna paika esialgne väljumise teekaart.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Eesti: Õppus Tormikotkas testis õhutõrjujate taktikalisi oskusi

NordenBladet — Eile lõppes Lääne-Virumaal ning Järvamaal toimunud nelja päevane õhutõrjepataljoni õppus Tormikotkas, mille eesmärgiks oli treenida allüksuseid pataljoni koosseisus lahingülesannete täitmiseks ja hinnata allüksuse väljaõppetaset.

„Täna me võime kindlalt öelda, et õhutõrje koosneb mitte üksikutest sõduritest, vaid kokku töötanud allüksustest. Ajateenijatest ülemad on pädevad ning meeskonnad toimivad tõrgeteta,“ ütles õhutõrjepataljoni tulepatarei ülem kapten Egon Tangsoo ning lisas, et õppusel said sõdurid näidata oma iseseisvust, oskust õigeid otsuseid vastu võtta ning ka meeskonnavaimu.

„Meie, tegevväelased, olime kõrvaltvaatajad ning testijad. Ehk hindajad ning vaatlejad ning pakkusime sõdurite tegevusele vastutegevust. Kokkuvõttes said sõdurid hästi hakkama ning nad on nii Kevadtormiks kui sellele järgnevaks lahinglaskmiseks valmis,“ lisas kapten Tangsoo.

Esmaspäeval alanud õppusel harjutati allüksuste juhtimist ja tegutsemist taktikalises olukorras ning  lahinguteenindustoetuse protseduure, näiteks haavatute evakueerimine, esmaabi andmine, kütuse täiendamised, välitoitlustus, esimese liini remonttööd ja lahingumoona täiendamised. Harjutusel kasutati konventsionaalse sõjapidamise stsenaariumit Eesti Vabariigi territooriumil, mis põhineb jalaväebrigaadi viivitus operatsioonil.

Taktikaõppusel Tormikotkas osales kokku üle 200 kaitseväelase õhutõrjepataljonist. Lisaks olid vastutegevusse kaasatud ka Scoutspataljoni vormikandjad ning õhuväe lennuvahendid ja piloodid.

 

Allikas: Eesti Kaitsevägi
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT