Eesti: Kujundame seisukohad Euroopa kliimaseaduse kohta lähikuudel

By

-

märts 4, 2020

NordenBladet — Täna tegi Euroopa Komisjon ettepaneku Euroopa kliimaseaduseks, millega soovitakse õiguslikult kehtestada Euroopa Liidu ülene kliimaneutraalsus aastaks 2050. Eesti kujundab seisukohad Euroopa kliimaseaduse kohta lähikuudel, mil algavad läbirääkimised seaduse üle Euroopa Liidu Nõukogus ja Euroopa Parlamendis.

Keskkonnaministeeriumi asekantsleri Kristi Klaasi sõnul on Eesti juba varasemalt toetanud Euroopa Liidu ülese kliimaneutraalsuse eesmärgi seadmist aastaks 2050, mis soovitakse läbi kliimaseaduse muuta nüüd ka õiguslikult siduvaks. „Meile on väga oluline, et riikidel säiliks õigus valida eesmärkide saavutamiseks neile sobivaid viise ning selles osas kliimaseadus piiranguid ei sea,“ ütles Klaas.

Praegune Komisjoni ettepanek ei muuda 2030. aastaks kokku lepitud eesmärke. Küll aga plaanib Komisjon esitada 2020. aasta septembris plaani 2030. aasta kliimaeesmärkide ambitsiooni tõstmiseks, suurendades EL kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamise eesmärki praegu planeeritud 40% pealt vähemalt 50% peale ja kuni 55% peale.

Klaasi sõnul on Eestile kindlasti oluline, et 2030. aasta eesmärkide ülevaatamine põhineks põhjalikul mõjuhinnangul ja arvestaks juba praeguseid kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärke ja tagaks õiglase kulude jaotuse.

Lisaks teeb Komisjon ettepaneku seada perioodiks 2030–2050 Euroopa Liidu ülesed vahe-eesmärgid kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks. Trajektoori soovitakse hakata iga viie aasta tagant üle vaatama võttes seejuures arvesse nii viimaseid teaduslikke ja rahvusvahelisi arenguid kui ka olemasolevaid EL poliitikasuundi, õigusakte ja senist edenemist kliimaneutraalsuse eesmärgi suunas. Sealhulgas saavad oluliseks aluseks olema riikide poolt esitatavad ja regulaarselt ülevaadatavad riiklikud energia- ja kliimakavad. Komisjon soovib oma ettepanekus saada volitust liikmesriikidele soovituste tegemiseks, kui meetmed ei ole piisavad kliimaneutraalsuse saavutamiseks.

Komisjoni ettepanek tõsta kliimaneutraalsuse eesmärgi kõrval fookusesse ka kliimamuutustega kohanemine ja haavatavuse vähendamine on Klaasi sõnul igati tervitatav. „Teatavates piirkondades ja sektorites on kliimamuutustega kohanemine isegi olulisem ja vajalikum kui tegelemine kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisega. Pean silmas siinjuures just elurikkuse ja ökosüsteemide säilimist,“ märkis Klaas.

Ettepaneku kohaselt peavad liikmesriigid välja töötama ja rakendama kliimamuutuste mõjudega kohanemise strateegiad ja tegevuskavad.

Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 ja selle juurde kuuluv rakendusplaan võeti Vabariigi Valitsuse poolt vastu 2. märtsil 2017. aastal.

Allikas: Keskkonnaministeerium

Eesti: Tallinna Vanasadamas alustati termokaameraga reisilt saabujate monitoorimist

By

Helena-Reet Ennet

-

märts 4, 2020

NordenBladet — Tallinna Sadama A-terminalis testiti täna, 4. märtsil koroonaviiruse leviku ohu vähendamiseks saabuvate reisijate kehatemperatuuri mõõtmist. Termokaamerat kasutatakse, et tuvastada võimalikke haigestunuid ja pakkuda neile soovi korral tervisenõustamist. Lähipäevil on kavas paigaldada termokaamera ka sadama D-terminali ja Tallinna lennujaama.

„Kui termokaamera tuvastab reisijal 38°C või kõrgema kehatemperatuuri, siis annab masin sellest märku ja kaamera operaator suunab inimese vabatahtlikkuse alusel lähedal asuvale eraldatud alale, kus toimub tervisenõustamine,“ ütles sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna nõunik Ragnar Vaiknemets. „Tervisenõustamisel hinnatakse inimese tervist, antakse talle soovitusi oma tervise jälgimiseks ning vajadusel tervishoiutöötajaga kontakteerumiseks. Kui terviseseisund on silmnähtavalt halb, kutsutakse kohale kiirabi.“

Tallinna Sadama ohutuse osakonna juhataja Siiri Lõhmuse sõnul täna termokaamerate testimisel ühtegi palavikus reisijat ei saabunud. „Reisijate ohutus ja turvalisus on meile äärmiselt oluline. Eesti suurima turismiväravana soovime panustada koroonaviiruse leviku tõkestamisesse,“ ütles Siiri Lõhmus. „Sotsiaalministri kokkukutsutud ekspertgrupi hinnangul aitab reisijate kehatemperatuuri mõõtmine tuvastada võimalikke haigestunuid ja selleks soetasime oma reisiterminalidesse termokaamerad.“

Lähipäevil saavad termokaamerad üles ja töökorda ka Tallinna Lennujaamas. „Koostöös Tallinna Sadamaga soetatud termokaameratest kaks tulevad lennujaama saabuva pagasi alale ning need paigaldatakse statsionaarselt, mis loob võimaluse neid igal vajalikul hetkel ka tulevikus tööle rakendada,“ ütles Tallinna Lennujaama juhatuse liige Einari Bambus.

Einari Bambus lisas, et alates möödunud nädala neljapäevast on lennujaama territooriumil kättesaadavad terviseameti infolehed ja saabuva pagasi alale on paigaldatud täiendav informatsioon seoses COVID-19 viirusega. „Reisijatel on võimalik endale soovi korral saada näomaskid ning kohapeal käsi desinfitseerida. Täiendavad desinfitseerimisvahendid on paigutatud terminali ka avatud ja kinnisele alale.“

Termokaamerat opereerivad terviseameti ametnikud või Eesti Punase Risti vabatahtlikud. Tervisenõustamisel järgivad vabatahtlikud terviseameti juhiseid, et selgitada välja, kas on alust kahtlustada nakatumist koroonaviirusega. „Samas me ei otsi üksnes võimalikke koroonaviiruse kandjaid, vaid eesmärk on tõsta laiemalt inimeste teadlikkust nii enda kui teiste tervise hoidmise võimalustest viiruste hooajal,“ lisas Ragnar Vaiknemets.

Terviseameti hinnangul on koroonaviiruse Eestisse sissetoomise risk kõrge, haiguse kohapealse piiratud leviku tõenäosus keskmine.
Nakatumise ennetamiseks tasub järgida tavapäraseid hügieenireegleid – pesta käsi ja vältida kontakti hingamisteede haiguste sümptomitega inimestega.
Pärast riskipiirkonnast naasmist tuleb tervist 14 päeva jooksul jälgida, palaviku, köha või hingamisraskuste esinemisel võtta koheselt ühendust arstiga, küsida nõu perearsti nõuandeliinilt 1220, vajadusel kutsuda kiirabi.
Koroonaviirust tasub kahtlustada siis, kui on olemas nii äsjane reisikogemus haiguse levikupiirkonnast kui ka haigusele iseloomulikud sümptomid.

Allikas: Sotsiaalministeerium
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Hea teada: Soomes makstakse maksu siis, kui kingi väärtus on 5000 eurot või üle selle

By

Helena-Reet Ennet

-

märts 3, 2020

NordenBladet — Erinevalt Eestist on Soomes kehtestatud kinkemaks, mis tähendab, et tehtud kingi pealt tuleb maksu maksta. Kinkemaksust on aga vabastatud alla 5000 euro väärtusega kingitused. Veel 2016. aastal oli see summa 4000 eurot.

Kinkemaksu suuruse saab välja arvutada maksuameti kodulehel oleva kalkulaatoriga. Näiteks 10 000 eurose kingituse puhul on maks lähimate sugulaste puhul 500 eurot ja ülejäänute puhul 1050 eurot. Maksu peab maksma kingituse saaja.

Eesti: Sihtasutus Pärnu Muuseum otsib juhatuse liiget

By

Helena-Reet Ennet

-

märts 3, 2020

NordenBladet — Sihtasutus Pärnu Muuseum kuulutab välja avaliku konkursi Sihtasutuse Pärnu Muuseum juhatuse liikme koha täitmiseks. Sihtasutuse eesmärk on oma vara valitsemise ja kasutamise kaudu koguda, säilitada ja vahendada Pärnumaa kultuuripärandit ning tugevdada Pärnumaa kultuuri-, haridus- ja turismialast konkurentsivõimet.

Juhatuse liige vastutab sihtasutuse igapäevase töö ja strateegilise juhtimise eest. Oluline ülesanne on muuseumi sisulise ning majandustegevuse lühi- ja pikaajaline planeerimine ning kavandatu elluviimine. Juhatuse liikme ülesanded tulenevad sihtasutuse põhikirjast, sihtasutuse nõukogu otsustest ja kehtivatest õigusaktidest.

Kandideerimise eelduseks on:
• magistrikraad või sellega võrdsustatud kvalifikatsioon;
• eesti ja vähemalt ühe võõrkeele (eelistatult inglise) valdamine ametikohal töötamiseks vajalikul tasemel;
• muuseumi- ja kultuuripärandi valdkonna tundmine;
• muuseumi juhtimiseks vajalike õigusaktide tundmine, majandusalased üldteadmised ja teadmised asutuse finantsjuhtimisest;
• inimeste ja protsesside juhtimise kogemus, algatus- ja analüüsivõime;
• rahvusvahelise koostöö kogemus;
• hea suhtlemisoskus, oskus suhelda avalikkusega ning teha koostööd avalike huvide elluviimisel.

Kandideerijal palume esitada:
• motiveeritud avaldus;
• elulookirjeldus;
• haridust tõendava dokumendi koopia;
• kandidaadi essee teemal „Sihtasutuse Pärnu Muuseum arengu võimalused ja väljakutsed aastatel 2020–2025” (kuni 3 lk).

Töökoht asub Pärnus.

Tööle asumine: 2. september 2020.
Juhatuse liikme volituste tähtaeg on kuni viis aastat.

Dokumendid palume esitada hiljemalt 13. aprillil 2020 e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna aadressil eduard.odinets@kul.ee.

Allikas: Eesti Kultuuriministeerium

Hea teada: Soome jaoks on koroonaviirus oluliselt ohtlikum kui Eesti jaoks

By

Helena-Reet Ennet

-

märts 3, 2020

NordenBladet — Soome jaoks on koroonaviirus oluliselt ohtlikum kui Eesti jaoks, kuna haiglate voodikohti on Soomes palju vähem kui Eestis. Maailma jõukamate OECD riikide võrdlus näitab, et Eestis on 4,7 haigla voodikohta 1000 elaniku kohta, kui Soomes on neid vaid 3,28. Veel vähem on haiglakohti Rootsis – vaid 2,2 kohta 1000 elaniku kohta.

Võrdluseks, Jaapanis on 13 haigla voodikohta 1000 elaniku kohta, Lõuna-Koreas 12 ning Venemaal ja Saksamaal 8. Seda on mitu korda rohkem kui Eestis või Soomes ja see näitab paremat valmisolekut koroonaviiruse-sarnaste epideemiate puhuks.

Hiinas on samapalju haigla voodikohti 1000 elaniku kohta kui Eestis, 4 ringis. Itaalias on voodikohti nagu Soomes, 3 ringis. Hiinas oli suur probleem viirusega võitlemisel just haiglate voodikohtade nappus.

Monthly Archives: märts 2020

Eesti: Kujundame seisukohad Euroopa kliimaseaduse kohta lähikuudel

Eesti: Tallinna Vanasadamas alustati termokaameraga reisilt saabujate monitoorimist

Hea teada: Soomes makstakse maksu siis, kui kingi väärtus on 5000 eurot või üle selle

Eesti: Sihtasutus Pärnu Muuseum otsib juhatuse liiget

Hea teada: Soome jaoks on koroonaviirus oluliselt ohtlikum kui Eesti jaoks